hobepaju: 2015-03-17 14:32:16
Oksapistikutest kasvama pandud
hõbepaju hekk. Kõige kõrgem puu hetkel
u.2 meetrit. Tahaks teha mehekõrgust
hekki. Kas hõbepajust on üldse
võimalik madalat hekki saada ning
kuidas ja millal peaks lõikama? |
nipitiri: 2015-03-17 18:14:09
Hõberemmelgas pole kuusk, et lõikad
ladva maha ja nii jääb. Peaaegu
kõigest saab teha hekki ja ka bonsaid,
aga siis pead usin lõikuja olema, sest
remmelgas kasvab suureks puuks (~25m).
Muuhulgas tuleb arvestada ka võimsa ja
kaugele ulatuva juurekavaga (naabrite
v maja lähedus) ning puude suure
toitainetevajadusega. |
Peeter: 2015-03-17 18:31:25
Kaldun arvama, et ainus mõistlik võimalus
oleks kasutada hekina remmelga
kännuvõsusid. Need peaks aastaga paari
meetri kõrguseks kasvama küll. |
ViinaMuri: 2015-03-18 08:37:01
Mu teekonnal selline hekk.
Põhimõtteliselt Peetri üteldud viisil
selle lõikamine toimubki. Mingi hirmus
masin laseb kevadtalvel u.
meetrikõrguseks ja sügiseks kasvab
igast pesast paras oksatuust.
Tahtlikult või mitte, aga sinna on
sattunud eri lehevärviga taimed,
kasvuperioodil päris kena. |
Neeme: 2015-03-19 08:47:48
Pajuvitstest pidi olema võimalik nö elavat võrk-aeda
punuda? et siis alumisest otsast juurduvad kõik ära? |
Peeter: 2015-03-19 09:53:33
Pajuvitstest on terve kirik valmis
punutud ja kasvama läinud: Google
pildiotsing "Weidendom" |
nipitiri: 2015-03-19 10:43:44
Punumiseks sobib kõige paremini
korvipaju, sest sellel on vähem
külgvõrseid. Üldiselt juurduvad kõik
pajud ära. Pajukoore leotis
soodustavat ka teiste taimede
juurdumist (ma ise eelistan siiski
juurutuspulbrit teiste taimede
juurutamiseks) |
hobepaju: 2015-03-23 08:12:55
Kas siis tõesti ei ole võimalik
hõbepajust madalat hekki teha? Nägin
sellist mehekõrgust hekki Viljandi järve
ääres ning tegemist ei olnud vanade
pügatud pajudega. |
sinirebane: 2015-04-04 16:51:48
Kas uurisid ikka ligidalt? Kõige hõbedasem on
hõbepuu.
Läikiv hõbepuu (E. commutata) meil tavaliselt
paari meetri kõrgune suvehaljas põõsas,
kodumaal ka kuni 5 m kõrgune laiuva võra ja
hallikaspruuni tüvekoorega puu on pärit Põhja-
Ameerika ida- ja keskosast kasvades Kanadast
kuni Minnesotani USA lõunaosas. Võrsed
asteldeta, kaetud roosakaspruunide soomustega.
Lehed munajad kuni piklik-lantsetjad, 3…10 x
1,5…4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni
laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt
hõbehallid. Õied 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes,
väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased,
väljast hõbedased. Viljad ovaalsed kuni kerajad,
kuni 1,2 cm läbimõõdus, tihedalt kaetud
hõbedaste soomustega, kuiva, jahuka, söödava
viljalihaga, luuvili kuni 0,8 cm pikk, 1000 seemne
mass kuni 70 g. Läikiv hõbeleht on
dekoratiivsemaid hallivärvilisi põõsaid üldse,
vastupidav ja külmakindel meie oludes. Talub
hästi linnade gaase ja tahma ning kärpimist,
samuti lühiajalisi üleujutusi. Tänu sümbioosile
kiirikseentega kasvab hästi ka toitainetevaestel
liivadel. Sobib liivaste nõlvade, jõe- ja
järvekallaste jne. kinnistamiseks, samuti
hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste
hekkide rajamiseks jne. Annab rikkalikult
juurevõsu ja kipub metsistuma. Sordid: ’Zempin’ –
põhiliigist palju tugevamakasvulisem ja
tihedamavõrselisem. Kasutatakse Euroopas
düünide ja mererandade haljastamisel.
|
