Aiandus.ee

Oksapistikutest kasvama pandud hõbepaju hekk. Kõige kõrgem puu hetkel u.2 meetrit. Tahaks teha mehekõrgust hekki. Kas hõbepajust on üldse võimalik madalat hekki saada ning kuidas ja millal peaks lõikama?

nipitiri: 2015-03-17 18:14:09

Hõberemmelgas pole kuusk, et lõikad ladva maha ja nii jääb. Peaaegu kõigest saab teha hekki ja ka bonsaid, aga siis pead usin lõikuja olema, sest remmelgas kasvab suureks puuks (~25m). Muuhulgas tuleb arvestada ka võimsa ja kaugele ulatuva juurekavaga (naabrite v maja lähedus) ning puude suure toitainetevajadusega.

Peeter: 2015-03-17 18:31:25

Kaldun arvama, et ainus mõistlik võimalus oleks kasutada hekina remmelga kännuvõsusid. Need peaks aastaga paari meetri kõrguseks kasvama küll.

ViinaMuri: 2015-03-18 08:37:01

Mu teekonnal selline hekk. Põhimõtteliselt Peetri üteldud viisil selle lõikamine toimubki. Mingi hirmus masin laseb kevadtalvel u. meetrikõrguseks ja sügiseks kasvab igast pesast paras oksatuust. Tahtlikult või mitte, aga sinna on sattunud eri lehevärviga taimed, kasvuperioodil päris kena.

Neeme: 2015-03-19 08:47:48

Pajuvitstest pidi olema võimalik nö elavat võrk-aeda punuda? et siis alumisest otsast juurduvad kõik ära?

Peeter: 2015-03-19 09:53:33

Pajuvitstest on terve kirik valmis punutud ja kasvama läinud: Google pildiotsing "Weidendom"

nipitiri: 2015-03-19 10:43:44

Punumiseks sobib kõige paremini korvipaju, sest sellel on vähem külgvõrseid. Üldiselt juurduvad kõik pajud ära. Pajukoore leotis soodustavat ka teiste taimede juurdumist (ma ise eelistan siiski juurutuspulbrit teiste taimede juurutamiseks)

hobepaju: 2015-03-23 08:12:55

Kas siis tõesti ei ole võimalik hõbepajust madalat hekki teha? Nägin sellist mehekõrgust hekki Viljandi järve ääres ning tegemist ei olnud vanade pügatud pajudega.

sinirebane: 2015-04-04 16:51:48

Kas uurisid ikka ligidalt? Kõige hõbedasem on hõbepuu. Läikiv hõbepuu (E. commutata) meil tavaliselt paari meetri kõrgune suvehaljas põõsas, kodumaal ka kuni 5 m kõrgune laiuva võra ja hallikaspruuni tüvekoorega puu on pärit Põhja- Ameerika ida- ja keskosast kasvades Kanadast kuni Minnesotani USA lõunaosas. Võrsed asteldeta, kaetud roosakaspruunide soomustega. Lehed munajad kuni piklik-lantsetjad, 3…10 x 1,5…4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Viljad ovaalsed kuni kerajad, kuni 1,2 cm läbimõõdus, tihedalt kaetud hõbedaste soomustega, kuiva, jahuka, söödava viljalihaga, luuvili kuni 0,8 cm pikk, 1000 seemne mass kuni 70 g. Läikiv hõbeleht on dekoratiivsemaid hallivärvilisi põõsaid üldse, vastupidav ja külmakindel meie oludes. Talub hästi linnade gaase ja tahma ning kärpimist, samuti lühiajalisi üleujutusi. Tänu sümbioosile kiirikseentega kasvab hästi ka toitainetevaestel liivadel. Sobib liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste jne. kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks jne. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Sordid: ’Zempin’ – põhiliigist palju tugevamakasvulisem ja tihedamavõrselisem. Kasutatakse Euroopas düünide ja mererandade haljastamisel.

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist