Liis007: 2014-03-31 17:38:38 Sooviks maale sellist vabakujulist sega hekki.
Sirelid, jasmiinid, enelad ja nende vahele sooviks
ka madalakssvulisi mände istutada. Heki kõrgus
peaks olema kuni 2,5m. Aga ma ei ole leidnud
mändi mis sellisks otstarbeks sobiks. Peaks vist
olema mägimänd aga nende kasvukiirus on vist
võrreldes teiste põõsastega väga aeglane - mida
soovitate? |
ViinaMuri: 2014-03-31 21:32:27 Neile nõudmistele vastab ainult plastik'mänd'. Elus
taimed paratamatult kasvavad ja ka pügamise korral
ei jää kasv seisma. Mujal maailmas, kus kliima
võimaldab jugapuudega tahtmist mööda mängida,
seal ... jah., aga see on jugapuu ja mitte meil.
Okspuudega see plaan ei õnnestu, pealegi on
okaspuud (va. jugapuu) täispäikest tahtvad,
poolvilus nad jäävad hõredaks või laasuvad. Mände
on hulka liike ja kõigil on sorte. Julgen soovitada h.
männi aeglasepoolse kasvuga ja mägimänni sorte.
H. männi sort watereri, mägimänni sort mops võiks
sobida. Kuid neid on veel, mägimännil on tuhandeid
sorte. Kõigis PK-des leidub midagi, suurem valik
vast NurgaPK-s? Igatahes unusta idee okaspuu
kiirest kasvamisest 2-m.-seks ja siis kasvu
peatumisest. Mõnede lehtpõõsastega saavutad selle
eesmärgi küll. |
Liis007: 2014-03-31 22:43:38 Lehtpõõsad saavutavad oma kasvu 3-4 aastaga.
Kui kaua siis mõnel kõrgemal mägimännil aega
läheks, et hekk enam vähem välja näeks? Ja
samas see väikene männike näeks seal heki sees
niikaua vist päris koomiline välja. |
ViinaMuri: 2014-04-01 08:44:23 Ega need nimetatudki ei saavuta. Ilu,
koomilisus jne. - need kategooriad
asetsevad peas, ei arva ega ennusta.
Soovitan aga küll: mine kuhugi
(kollektsioon)aeda (TBA sobib) ja vaata
oma silmaga. Siis hinda, kui vana üks
või teine okaspuu seal võib olla.
Männaste ja okste kasvude, aastakasvu
järgi saab seda päris täpselt ütelda.
Juhuslik (seemnepaljundusest saadud)
mägimännitaim võib pikapeale kasvada kui
ühetüveline puu või ka kui mitmetüveline
laiutav (roomav) põõsas. Kui tahad
vabakujulist sega(_)hekki, siis pead
lehtpõõsad (sirel, ebajasmiin, ... )
istutama okaspuust 6 m. eemale. Kogu
plaan võtab 10 a. aega, kui tingimuised
lasevad kõigil kasvada. Minu kogemus
ütleb, et tuulises kohas, kus ka talviti
väga külm on (Lõuna-Eestis) pole ca 8
a.-ga ebajasmiinidest põõsaid saanud.
Ükskord saavad neiks niikuinii, aga enne
hakkab eemal kasvav kõrgem haljastus
tuuli kinni pidama. |
Liis007: 2014-04-01 12:39:10 Just Lõuna Eestis asungi:) ja just eelmisel aastal
istutasin oma aeda mõned
Ebajasmiin 'Schneestrum' lodjap põisenela Diablo
rivi kõrvale. Kas siis asjatu lootus, et sellest
kunagi 1,5 meetrine õiemeri saab? Loobun vist
ikka segaheki mõttest ja jätaks okaspuud hekist
välja. Ebajasmiine ka siis rohkem ei istuta. Mis
veel sobiks punaseleheliste Diablode ja sirelite
kõrvale? Olen suur aedhortensiate sõber aga neid
vist heki sisse eriti istutada ei ole mõtet? Korra
mõtlesin küll, et kui istutaks 3 Tardivat näiteks
50cm vahega punti - pääseks vist mõjule küll kui
kõrval on roheliste või punaste lehtetega enelad? |
ViinaMuri: 2014-04-01 14:24:41 Ei, miks; istuta ikka! Mina istutan veel
mõne,kindlasti, ega nad päris hukka pole
seni saanud. Tuleb veel nendegi aeg.
Kuid sobiks (minu praeguste olude
asemel) varjulisem ja tuulevaiksem
asukoht, Sul võibolla just nii ongi.
Hortensiatest - näiteks himaalaja
hortensia, katsu sobival ajal oksajupp
näpata ja harjuta juurutamist.
Muidugimõista: võib ka osta. |
Liis007: 2014-04-02 08:32:34 No nii, himaalaja hortensiast kuulen esimest
korda. Ja olen nõus ostma kui vaid kuskilt kätte
saaks:) minul ebajasmiinid õnneks vastu lõuna
päikest ja aia ääres - arvan, et päris hea ja soe
koht. Aga mis arvate TRdivate istutamise
plaanist? Või milline aedhortensiatest oleks veel
sellise püstisema loomuga? |
ViinaMuri: 2014-04-02 08:49:04 Otsing annab ehk tulemusi; mulluses Luua
nimekirjas esines; tegin enda jaoks
pistokstest, aga ülejääki vist pole.
Otsingusse Hydrangea heteromalla ja
piira otsingut Eestiga. Kuid ega see
ainus huvitav (ja selgub: haruldane
siinmaal!) põõsas pole. Siinkohal
soovitaksingi vähemlevinud liike/sorte
valida - ega meil kõigil ei pea
ühedsamad taimed aias kasvama. |
upiupi: 2014-04-07 15:51:39 vanade talutaimede austajana ei alahindaks küll üldlevinud lõhnavat talujasmiini.kasvab ka suure kuuse juure peal ja õitseb kui meri, põõsas ilusa ümara kujuga ja ei ole ta nii külmaõrn midagi ka Lõuna-Eestis. |
ViinaMuri: 2014-04-07 18:50:33 Respect! |
kirsilill: 2014-04-07 20:26:30 Ka minul kasvab lopsakalt üks
suurelehine ebajasmiin lausa kuuse all,
ladvad kuuse okstes ja õitseb,(kuusk on
muide lõuna pool,ebajasmiin täiesti
varjus aga niiske maa) ja teine
ebajasmiin umbes 3m kaugusel suurest
saarest niiskel maal, see on küll üsna
kõrge (3m) ja lai põõsas, rikkaliku
õitsemisega. Aga kuiva
päikesepaistelisse kohta istutatud
täidisõielised ebajasmiinid kiratsesid
ja pärast 5 aastast ponnistust läksid
lõpuks ikka välja, oleksin pidanud ka
nemad istutama varju niiskele maale. |
upiupi: 2014-04-08 09:21:32 harilik ebajasmiin kasvab hästi ka kuivas ja kehvas pinnases.hea kujuga ja tihe võib olla ka taluenelas(ametlikku nime ei teagi), kuid see on sirelist madalam ja võib ka võsastuda, õitseb ka liiga kähku ära. seda viimaste aastate külm veidi näpistas.ise katsetan praegu värdenelat(alles 2a taim) |
mariaed: 2014-08-20 21:39:44 Kuuseheki sees kasvab paar mandi, mis on
kasvanud umbes 6 aastaga u 3m kõrguseks,
viimasel paaril aastal visanud u pool
meetrit suvega.. Kuusehekk said pügatud
2m. Männi oksad laiemad kui hekk - kui
need sama kitsaks lõigata, kas jäävad
rondid v hakkab kasvusid uuesti aiama ka
tüve poolt? Kui ara lõigata lähemalt
tüvele kui sealt, kus praegu okste
hargnemisest (varem kasvude kärpimisega)
tekkinud nö tihedam tutt.. Kas võimalik
jätta männid hekist kõrgemad ja neid siis
mingi aeg nt palliks üritada pügada.. |
ViinaMuri: 2014-08-25 13:41:19 Minul on pügatavas kuusehekis ka männid
ca 8 m. vahedega. Mänd kasvab kiiremini
ja kuuskesid saab ju alt kärbitud -
laasi mände männashaaval, nagu nad
kasvavad ja nagu neid soovid näha. H.
kuusk tahab täit valgust saada, neid
varju jättes muutuvad hõredaks ja see ei
ole kuuseheki mõte. Puuduseks ka see, et
männid pilluvad okkad kuusehekile ja see
hakkab pealtpoolt lämbuma (e. oksad ei
saa seal enam kasvada ...). |
ilse222: 2015-02-28 22:17:08 Ölge kes teab, millal mändi pisut ka
pügada võiks. muidu kasvavad nad nii
pikaks ja lähevad alt paljaks. |
Neeme: 2015-03-01 08:58:10 Mände soovitatakse lõigata enne jaanipäeva, juurde
kasvanud kasvud pool või kolmveerandi võrra tagasi,
niimoodi oleme jub aastaid teinud nüüd on nii ilusad
"bonsaid" et kõik vaatavad ja imestavad et tavaline
mänd... |
Liis007: 2015-03-01 15:52:37 Mina tahaks ka teada - kui lõigata 3meetrisel
männil latv maha siis ajab ta kuskilt kõrvalt uue ja
väheke kõvera. Aga mändi see samas ainult
kaunistab. Kas on reaalne, et hõredalt 5-
6meetrise vHega puud suudan niiviisi hoida
natuke madalamana ja samas ka tihedamana? |
kirsilill: 2015-03-01 16:59:06 Neemel on õigus. Ka minu tuttavad on
oma männid kasvudest poole võrra igal
aastal tagasi lõiganud ja männid on
imeilusad, ei usukski, et tavalised
männid. Aga seda tööd on tehtud umbes
7-8 aastat, aga kuidas nad 20-30.
aasta vanusena välja näevad, ei tea. |
Neeme: 2015-03-02 08:48:41 Soov ei olnud puid piinata, kuid maja juures neid
suureks poleks saanud lasta kasvada, kärpides vaid
neid kasve ei lõika otseselt oksi, jõud lähebki laiusesse
ja tihedusse |
ViinaMuri: 2015-03-02 19:53:44 Puittaimede, kel pole uinuvaid pungi
(kuusk ja mänd on just sellised)
pügamisel tuleb jälgida, et
oksale/võrsele jääks vähemalt 1 pung.
Muul juhtumil okaste eluea lõppemisel
(3 +/- aastat) see oks ka kuivab. |
Liis007: 2015-03-16 14:23:41 Aga kui lõikan ära terve ladvaoksa? |
ViinaMuri: 2015-03-16 17:27:10 ... siis paari aasta pärast märkad, et
puu on valinud ühe või mitu uut latva
(kasvab mitmetüveliseks). Pöösa
saamiseks on 2 võimalust: ostad/poogid
sobiliku kasvukiirusega põõsasvormi
või näed iga aasta vaeva - kärbid
võrseid. |