|
|
tulbisibulate päästmine murust
|
Teema Lisatud |
petrosilius: 2013-05-18 07:31:05 Muru sees on päris mitmes kohas
tulbilehti. Väga üksikud on õitsema ka
läinud. Olen mõne välja kaevanud
uudishimust ja sibul on olnud
viletsavõitu, ei anna võrreldagi nende
prisketega, mis peenrast üles võtta. Eks
nad ole ikka üle kümne aasta seal muru
sees olnud ka. Kolisin siia neli aastat
tagasi ja nii kahju on iga kevad vaadata
neid tulpe. Mõtlesin praegu välja
kaevata ja kuskile suurde anumasse
mullaga kosuma panna ja sügisel
peenrasse. Kas selline variant aitaks
või on mõttetu? Oodata, kuni õige aeg
kaevata on ei saa, sest neid on nii
mitmel pool, et muru niites
tulbilehesaarekesi jätta on kole tüütu. | ketu111: 2013-05-18 16:26:36 Kõige õigem oleks muidugi taimed toikakestega ära märgistada ja sibulad välja kaevata, kui lehed kuivanud.Sibulad kuivatada ja siis sügise hakul maha istutada.Kuid samas tean, kui tüütu on niita ümber lillede.Endal on palju selliseid kohti, mida pean käsitsi kakkuma, kuna ei taha sillade pealseid maha niita , märtsikellukeste ja lumikellukeste lehti ja tulbilehti jne.Kasvavad nad mitte kindlas peenras, vaid kõikjal laiali.Arvan, et kui sa nad praegu koos pealsetega välja kaevaksid ja kohe püsivasse elupaika istutaksid, ei juhtu midagi hullu.Põevad veidi kauem, enne kui õied külge kasvatavad, kuid vähemalt on nad ühes kohas koos.Seda vahepealset kosumist pole vast vaja, liiga palju üles kaevamist ja istutamist ja jälle üles võtmist.Ühele taimekesele liiga palju.Uuel kevadel korralikult väetada ja küll nad kasvama lähevad:) | pessimist: 2013-05-19 11:52:44 Suhelge taimedega. :) Räägi taimele
mõttes, mitte häälekalt väljendudes miks
sa teda hetkel traumeerid ja milleks see
hea on. Ta saab sellest aru ja on tublim
peale ümber istutamist kasvama. Uskuge
või mitte aga minu rabarberivanake ja
need vanad liiliad siin, keda on tulnud
veidi räsida näitavad oma kasvuga
kuipalju taim on tänulik ja kasvab
mühinal. Liiliat oli eelmisel aastal 3
vart püsti, nüüd sel aastal tuli kaheksa
punga juba maa peale. Rabarberivanake
võttis ka sellise hoo sisse, et saan
vist rohkem kui kaks kribalat kisselli
ja ühe koogi(eelmise aasta tulemus).
Lahe on.Meie oleme osa suurest loodusest
ja nemad on samuti osa loodusest, me
võngume samadel lainepikkustel ja nad
saavad meist väga hästi aru :) | Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
|
|
Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud,
küsi foorumist
|
|