Aiandus.ee

Alustama peaksin sellest, et aiapidamisega pole mul mingeid kogemusi. Selleks ajaks kui mina siia kolisin oli siinne aed täiesti "käest ära lastud". Metsik mis metsik.Et õnn oleks täielik on maa ka väga savine. Kunagisest aiaharimisest on säilinud:küüslauk, murulauk ja mõned marjapõõsad- õunapuud(hooldamatta). Paaril esimesel aastal ei plaaninudki midagi toimetama hakata-nii trööstitu tundus. Hea kui selle metsheinamaa kuidagi vikatiga läbitavaks suutsin muuta. Aasta tagasi rohisin siiski murulaugud nähtavale, sügisel kaevasin osa maad ümber ja kavas on ikkagi maa hoogu võtva orasheina käest tagasi võidelda. Küüslaugu peenrasse enam rohima ei mahu, sest eelmisel aastal vallutas selle vaarikas, kes trügib ka kõrval olevasse kasvuhoonejäänusesse. Kuskohast vaarikas sinna tuli, ei tea. Mõni taim kasvas küll aia tagumises osas võsas ehk "jalutas" sealt. Kuidas mulda kergemaks muuta? Kas kohvipaksust oleks lisaks muudele vahenditele(biohuumus, kookosbriketid) abi ja mis taimed seda eriti armastavad? Palju korraga ei saa muuta aga mõne peenra haaval tahaks ikka toimetada. Ülejäänud kaevan lihtsalt järk-järgult ümber ja roogin umbrohu juured välja. Ja suvel tuleb kõva "mahtra" ka tigudega maha pidada.Igasugused nõuanded on teretulnud, sest mul pole kunagi oma aeda olnud-korteris kasvanud linnavurle. :) Tahan esialgu katsetada herne, kabatshoki, tomati ja paprikaga. Peotäis tilli ka maha. Ootan teie õpetusi- soovitusi.

Alma: 2013-01-06 09:11:17

Su vaist on ju õige- alustada tasapisi:).Eks palju sõltub, kas oled kohapeal igal päeval või ainult nädalalõputi ja puhkuse ajal. Kas on võimalus kasutada nt. traktorit maa harimiseks? Vaarikad ma kaevaks välja niipalju kui saab ja hiljem lihtsalt niidaks - meie saime selle tüütuse nii kontrolli alla. Üsna tõenäoliselt on tegu metsiku vaarikaga , mille kasvatamine koduaias on maa ja aja raiskamine. Heina regulaarse niitmisega ja igasuguste hunnikute ( vana ehitusmaterjal ja muu koli) likvideerimisega hakkavad ka teod tasapisi taanduma. Muld muutub ka ise kobedamaks ja kergemaks selle harimisega ja nt. komposti ning sõnniku maasse kaevamisega. Mu vanaema sai umbekasvanud heinamaast kasutuskõlbliku põllumaa kui lasi traktoril selle vana heina maasse künda kevadel ja pani kartuli maha. Suve jooksul sai sinna veel veetud kõik prahi ja oksaõletamisest tekkinud tuhk, heinaniide ja kartuli saak sai rabav. Paari aasta pärast oli see täiesi haritav kobe aiaviljamaa, sest kartul on hea maa puhastaja kui ise kaasa aidata. Õunapuud jätaks kindlasti alles ja teeks hoolduslõikuse. Sortide osas saab siis pärast paari saagikorda hea ülevaate, millised on soovitavad sordid, millistest loobuda. Sama marjapõõsaste kohta. Uudismaad väikeses osas saab juurde teha ka nii, et katta suveks mingi osa pakkepapi või musta kilega vms. mis ei lase umbrohul edeneda. Sügisel kaevad selle maalapi siis ümber ja kevadel saab juba edasi kergema vaevaga toimetada.

pessimist: 2013-01-06 15:48:27

Aitäh heade õpetuste eest. Elan kohapeal, traktori kasutamise võimalust ei ole. Kaevamine käib labidaga ja niitmine vikatiga. Kilega katmine hea nipp, selle peale poleks ise tulnudki(küll ma võin ikka juhm olla) kevadel panen kaevatud maa lähedusse kiled maha, siis saab tasapisi pinda laiendada. Vaarikas tüütu oma laiutava eluviisiga, kuid marju täis. Kui sinna alles jätta kus ta muid kultuure ei sega ja ümberringi usinalt välja kaevata(uued võrsed jne) ehk saab siis ohjes hoida. Kartulit on sellel maal varem üritatud kasvatada kuid tulutult. Õunapuid ilma tõstukita vist lõigata pole võimalik, need on ikka nii suured. Nende pärast ma eriti ei põegi. Kas sellest kui mingi eriti umbe kasvanud koha peale ajutine lõkkeplats teha peaks ka abi olema? No nii alepõllunduse moodi see küll kõlab aga kui iidsel ajal aitas, miks siis tänapäeval ei peaks abi olema. Ma ei mõtle muidugi kulupõletamist terve aia ulatuses. Maa siin savine ja madala koha peal, kevadel lumesulamise ajal on lauad maas, et liikuda saaks :)maa nii pehme. Vihmasel sügisel on siin naabreidki olnud vaja peenra vahelt välja tirida. Mul oli selline uitmõte, et teeks peenrad kõrgemad kui tavaliselt ja külgedelt toestaks mingit sorti plastikuga nt.kasvuhoonekilega, et vihmaga-tuulega mulda ära ei viiks. Teod ei pidavat ka mööda plastikut nii usinalt ronima kui kuivad ilmad on.

ViinaMuri: 2013-01-07 13:51:59

Savine maa on viljakas ja kõige põuakindlam. Enese kehtestamiseks söötijäänud pinnal olen kasutanud mullafreesi, soovitan. Kasutab tunnis liitri bentsu, pole parata. Kamarast läbinärimisega on algul tegu, mitu korda, ristirästi. Seejärel tuleks töötlust mõne nädala takka korrata. Pind saab kokkuvõttes ühtlane ja sile. Kui kevadel otsekohe alustada, saab suvel heina peale külvata ja murumasinaga jätkata. Vaarika juurtest peaks frees üle olema. Vanad õunapuud on huvitav teema: nende hulgast võib leida huvitavat. Jätame juhuslikud vihased seemikud jutust välja, saag ja kirves mõistku õigust. Ülejäänute kohta: ilmselt on tegu kliimale ja haigustele vastupidavate sortidega. Hinnang neile on võibolla olemaski. Kui sobivad säilitamiseks/söömiseks/mahlaks, siis säästaksin neid sorte ilmtingimata. Võibolla tasub mõnda uuendada - pookida noorele alusele ja selle edenedes vana puu maha võtta. - Ja veel: vana õunapuu oma põlisuses ja vägevuses on niisugusenagi tähelepanuväärne, uhkuseks aiale.

pessimist: 2013-01-08 10:26:04

Suur tänu! Jah vägevad on need puud küll. Kõrval kasvab vana tamm ja nad peaaegu ühte mõõtu. Kallis see mullafrees on ja kas seda saab ka rentida? 2010 - 2011 kuumadel suvedel kuivas pinnas ikka kivikõvaks aga see selleks. Tahtsin rabarberi kohta veidi nõu küsida: on siin üks vana taim kes veidi enda ümber nooremaid ajanud. 10 aastaga pole umbrohi temast veel täiesti jagu saanud, kuid vars jääb madalaks ja küllalt peeneks. Kas saaks ta ümber istutada-laiali jagada? Kuidas seda teha? Millal seda ümberkorraldust hea teha oleks ja kas rabarber on sellele väga tundlik? Kui ma ta välja kaevan ja uude kohta panen või vanas kohas mulla vahetan ja tagasi istutan kas jääb elama? Mul sellepärast ka palju küsida, et pole varasemalt isegi nn potipõllumees olnud. Taimekasvatuses puha imik :)

Alma: 2013-01-08 13:50:34

Kui on sobivat kohta siis mina istutaksin selle rabarberi siiski ümber kui juba väljakaevamise vaev läbi teha. Paljundamiseks kaevatakse rabarber varakevadel maast välja. See on vana puhmiku ja rohtukasvanud maa puhul füüsiliselt päris raske ettevõtmine. Väljakaevatud suurt juurikat annab siis paljundamiseks jagada ( et igale juurikatükile jääks ka korralik juur ja 2-3 nähtavat lehepunga). Rabarber on visa taim, talub igasugu toimetamist endaga väga hästi. Kui ei ole sel kevadel aega või jaksu sellega tegeleda siis aitab saagikust tõsta igasuguse ökoväetiste kasutamine (puutuhk, muruhakked, kastmine nõgeseveega ,ka mineraalväetised jms.). Muidugi tuleb leppida, et teod armastavad suurte lehtede all redutada aga aia edenedes jääb neid tõenäoliselt vähemaks.

pessimist: 2013-01-08 14:41:02

Aitäh Alma! Kui suurt vaba pinda ta enda ümber tahab? Istutan ta ümber, sest kahju kohe "vanakesest".

ViinaMuri: 2013-01-08 17:41:57

Küllap saab ka rentida, soovitusi pole, otsing aitab. Poodides on neid mitmelt tootjalt, kevadeni on aega paremat pakkumist vaadata. Ega see asi väga odav pole ja võibolla on mõistlik kasutatu osta. Kui müüja on eraisik, siis vaevalt ta masina on ära trööbata suutnud. Nojah, õlita ja õlivahetuseta saab seda muidugi ka rutem teha. Kui masin proovimisel korralikult käivitub, tööd teha jaksab, õlivardalt õige õlitase ja puhas õli tundub olevat, siis näib asi ehtne olevat. Kevadel alustades ... kui muld suvel ükskord ära kuivab, siis ei kasva seal kuivaga enam midagi ja töödelda pole tarvis. Nõgese, naadi, ... , orasheinajuurtest lahtisaamine pole kuigi lihtne niikuinii ja ka kõiki taimi tapva mürgiga ei saa neist lõplikult jagu (vähemalt aasta tuleb siis maa must hoida ja selleks vähemalt kolm korda pritsida! - mitte'roheline' tegevus!), aga mullas leiduvatest külvidest jätkub aastateks ja just nimelt mustkesa hävitab seemnepanka kõige paremini.

Alma: 2013-01-09 13:21:23

Rabarberipuhmik võib ajapikku kasvada päris suureks kui kasvutingimused on sobivad. Alustuseks võib plats olla ka nii 60x60 cm 8 vahekaugus kahe puhmiku vahel vähemasti 1 m). Peaasi, et istutusauku panna piisavalt komposti, tuhka ( tsipa mineraalväetist). Mure polegi selles, et rabarberile kasvuruumi väheseks jääb, pigem suudab ta nõrgemate naabertaimede elu kibedaks teha:). Meil kasvas maal tiigi ääres eakas rabarber, puhmiku läbimõõt koos lehtedega ületas ikka 1,5 m. Aga varasuvistest vartest pressitud mahl sai imehea ja ilusat värvi , kui suhkrut ja vaniljesuhkrt lisada.

aiamees5: 2013-01-09 21:03:18

ah, ära aja, et sul õunapuu sama suur kui vana tamm:) Aga kui on, siis siin hiljuti oli ühes "Eesti Looduse" numbris pikalt juttu õunapuudest ja nad soovitasid ka, et inimesed neile teada annaks vanadest ja suurtest õunapuudest. Äkki sul rekordpuu:) Kui vanad arvad need õunapuud olema ja kui saladus pole, siis mis maakonnaga tegu on?

pessimist: 2013-01-09 21:41:47

Majaperemehe vanaema(s.1895) need siia istutas nii enne 1930-ndat aastat. Nii tamme kui õunapuud. Mina ei arva neist midagi aga majaperemees teadis umkaudset istutusaega öelda, täpset aastaarvu pole enam kelleltki küsida. Selgus, et tammega juhtus õnnetus ja ta pole viimased 18 aastat pikkusesse kasvanud(välk lõi ladva pilbasteks).Sellepärast ongi need kaks suurt õunapuud talle pikkusega peaaegu järele jõudnud. Järva maakond. :)

aiamees5: 2013-01-10 18:30:31

Väärikad puud siis. Ei tea kui vanaks õunapuu kasvada võib? Ma tean, et Eestis on 300 aastaseid õunapuid, kuid mis eavahemik tavaline looduses on seda pole ma märganud kusagil kirjutatavat.

pessimist: 2013-01-11 02:02:22

Otsisin eile veel sordikirjeldust, mis õunaga klapiks. Algul sattusin sellistele tutvustustele kus polnud viljaliha värvusest juttugi ja välimuse järgi sobis mitu sorti. Lõpuks sain ikka selguse majja - kaks Suisleppa kasvab õue peal. Ühest kirjeldusest tuli ilmsiks, et mida vanemaks nad saavad, seda usinamalt pidid kasvama. Ma lühendan ainult neid oksi, mis endal puude all liikumist häirivad. On vähemalt 20 viimast aastat oma suva järgi kasvanud eks teavad ise kuidas kasvavad, vanemad olijad juba. :) Mingit silmaga nähtavat terviseviga pole neil ka küljes.

isalovi: 2013-01-12 21:36:51

pessimist, sa peaksid olema optimist! Vaatan alati kadedusega vanu talukohti, kus suured, vanad põlispuud, sealhulgas ka eakad õunapuud. Need on kodukoha uhkuseks! Endal suvilas kahjuks selline luksus puudub. Puudel küll suurust juba omajagu kuid see pole veel see, aga eks tulevased põlved vast näevad. :) Lisaks eelpool antud headele soovitustele soovitan minna praegu, talvel raamatukokku kus hulga väärt raamtuid ja aiandusajakirju. Aga kui rahakott lubab, siis kõige parem raamtupoest endale soetada mõni hea EESTI autorite kirjutatud aianduse käsiraamat. Rõhutan just eesti, sest tõlkeraamatud võivad küll uhkemaad välja näha kuid sisu ei pruugi olla kõige parem. Häid nõuandeid jagab Maalehega koos tulev nõuandelisa Targu talita ja paljud ajakirjad (näiteks Maakodu jt.) No ja piiramatute võimalustega internet on samuti su abiline! Ja veel: kirjutad, et tahad katsetada paprikaga. Siis tea, et paprika pead HILJEMALT veebruari lõpus juba külvama!!! Toas külvikasti siis muidugi. Tomati võid siis kuu aega hiljem külvata kui eriti valget tuba pole või võimalust kunstvalgust anda. Muidu tomatitaimed venivad hiigelpikkadeks nõrgukesteks. Enda kogemustest parem kevadel istutada välja pigem väikesed ja tugevad taimed kui pikad, väljaveninud nõrgukesed. Aga järvakana sul muidugi soodne võimalus taimed soetada lillelaadalt. Edu Sulle!

ViinaMuri: 2013-01-14 11:38:48

Looduses on metsõunapuu kaitsealuse liigina http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Teller/6 unapuu.htm. Linnud on ühe mu maale toonud, kasvab, nagu hull, isegi kitsed pole jagu saanud. Aias on üks vana ja vägev seemikõunapuu (kelle õunad pole lauale eriti sobivad) vanusega vähemalt 80 aastat. Asjalikul aiandajal on riiulis muidugi asjasse puutuvaid raamatuid. Neid võib ka vanaraamatumüüjailt osta (oksjonilt kah, ei imesta, kui 10 snt eest!) ja tihtipeale tuttavate linlaste riiulitelt nende heameeleks ära viia. Iseseisvaks tegevuseks on maestro Jaan Kivistik terved loengutsüklid üles pannud, näiteks http://ak.rapina.ee/jaan/puuv/

pessimist: 2013-01-15 00:56:30

Aitäh isalõvi näpunäidete eest. :) Ma selline pessimist ei olegi-algaja aednik ja muud taolised kasutajanimed olid juba kasutusel. Tean, et taimest algul lihtsam kasvatada aga tahan just seemnest proovida. Kunstvalgust ei saa anda kuid aken on päevase päikese poole.

takjas9: 2013-01-16 12:07:32

Mina olen samuti alustanud metsistunud aias. Mul samuti polnud traktori kasutamise võimalust. Pessimist, ole õnnelik kui Sul on jaksu kaevata. Mina olen oma peenramaa laiendanud just kilega katmisega. Kuna see kõik on pikem jutt ja mul ka päris head kogemused.Mina kasvatan kõik oma tomatitaimed seemnest, aknal, sest soovin kindlaid sorte ja ainult nii saan ma kindel olla et on just see mida soovin. Ma soovin ainult lihatomateid ja ma ei käi neid müümas, ma tahan õrna nahaga ja väetiseks kompost. Võililled olen korjanud mustadesse kilekottidesse ja järgmiseks aastaks on sellest massist saanud kompost. Võililles ON väge.

must1tikker: 2013-01-17 15:51:05

Kile on maa laienduseks väga hea (linoleum,eterniit vm.mitteläbipaistev materjal).Kui niidetavat maad on kasuta rohtu komposti tegemiseks.Kompost teeb mulla natuke kohevamaks.Kui maa kaevatud, tee komposti hunnik, kaeva, õhuta, hoolitse ta käekäigu eest.Järgmine aasta kõrvits peale ja siis juba muud juurikad.Hea must õhuline muld oma käest võtta!

must1tikker: 2013-01-17 15:56:24

Õunapuid soovitan lõigata.Aga leia kursus kus keegi õpetab.Vana õunapuu on ilus ja uhke, aga et tervis hea oleks ja saak ilusam ning eluiga pikem tahab näha kääre ja saagi(hoolitsust).Võta või esiteks kuivanud oksad välja(ilma tüükata) siis näed puud ka värske pilguga.

roheline2010: 2013-01-29 15:45:42

Minagi olen suht roheline oma aiapidamises kuid päästsin oma rabarberi nii, et kaevasin suurema auga ja sinna panin siis mulla ja hobusesõnniku segu ning väga väeti rabarberi (paar aastat eelmise omaniku poolt maha niidetud) sinna kasvama. räägitakse, et rabarber kogub ennast aasta või kaks aga ütlen ausalt et sain juba esimesel aastal väga hea saagi. Samas mu enda vanematel kavab rabarber kuivkäimla lähedal ja nu see on ikka väga võimas. Igaljuhul väga positiivne lugemine ja jõudu ning jaksu sulle :)

iksia: 2013-01-30 15:30:42

Kadestan Sind, et võid algusest alustada.Aia rajamine on raske füüsiline töö aastateks, või õigemini - kuni surm lahutab.Ja ilma plaanita võid teha palju tühja tööd.Tee plaan. Talv käes,aega on, võta millimeetri paber ja joonista sellele oma aed täies ulatuses õiges vähendatud mõõdus, vaata kust tõuseb päike,kus on su aias valgus, kus vari, kus tahad lilli, kus põõsaid, kus puhkenurka, kus sibulapeenart....... Ajalehe paber mitmekordselt rohule panna, katta kergelt mullaga, saad sügiseks puhta peenra maa...

upiupi: 2013-01-30 17:33:30

kõigepealt jõudu vana aia korrastajale ja toetan täielikult aia plaani joonistamist. soovitan maa-ameti kaardirakendusest oma krundi välja printida ja sinna peale joonitada---hooned ja vanad puud on seal ligi kaudselt näha. eelmisel aastal tegin ise sellise isast jäänud vana aia korrastuse läbi. aiman ,et tegu pole mitte eriti mehhaniseeritud üritajaga. olen ise samasugune.juba lumega alustasin vanade õunapuude lõikust--vähemalt vanad kuivand oksad lõikasin välja ja põletasin ära---hunnik sai vägev.siis korjasin vana kulu kokku ja panin hunnikusse kompostiks.kevadel tellisin kolm suurt traktorikoormat mulda ja vedasin selle käsikäruga vanade õunapuude alla pinnase tasanduseks.(ei mingit freesimist)rehaga laiali ja muruseeme peale+tallasin kinni. muidugi potipõllunduseks mõeldud kohad jätsin ilma muruseemneta.sügiseks oli tulemus vapustav-ilusad suured murupinnad vanade puude all--nii sai tehtud ca 1500m2 ja niitmata vana hein oli nagu alale piirdeks.kirjutan seda juttu selleks ,et mõtlesin ka ise freesimise peale, kuid polnud masinat võtta . arvan ,et minu pakutu on hea variant seetõttu ,et lisab kogu savipinnale ca 2-3cm kasvumulda , kus muru hästi kasvab. freesi raha eest tuleks lihtsalt osta muruniitja. vanad marjapõõsad tuleks kõik põhimõtteliselt välja juurida, kuid enne võiks sordi nimel kevadel painutada oksad maha ja katta mullaga, et kasvatada uued taimed. tegelikult võib vanade põõsaste alt ka juba ise juurdunud noori taimi leida. vanadest põõsatest põhimõtteliselt asja ei saa.sellel kevadel kavatsen jätkata õunapuude lõikamist ja osad võtan ka maha. Õunapuud ei tohigi korraga väga palju lõigata, suurte okste lõikus teha mitme aasta jooksul. võimalik ,et kevadel jätkan ka murualade laiendust kasvumulla pealevedamisega songermaale. potipõllunduseks mõeldud kohad võiks sügisel labidaga ümber pöörata koos umbrohtudega ja kevadel uuesti kaevata ja umbrohud välja korjata-nii on füüsiliselt kergem.kiletamine on ka hea mõte,kuid sobib vist ainult väikesele pinnale ja pikemaaegne tumeda kile all olek surmab kasvumulda ja on kole ka.veelkord jõudu.

Kiku1: 2013-03-02 13:03:43

Minul on jutt sisuliselt üsna sama, mis teemaalgatajal. Metsistunud savipinnasel aed saja-aastaste viljapuude ja vähemalt sama vanade põlispuudega. Hein oli suvel, kui maja ostsime, rinnuni ja siiani pole aeda puutunud, kuna oli olulisemaid töid seoses majaga. Seal aastal tahaks aga ikkagi aia ka kuskilt otsast ette võtta ja vaikselt seda segadust lahendama hakata. Naabrimees soovitas kevade algul lume alt välja tulevaid kululaike põletama hakata, et heinast võitu saada ja ilmselt ka maapinna toitaineterikkust tõsta. Puude teadus käib minu jaoks hetkel aga üle jõu. Praegu ei ole aega ka minna kuskile koolitusele. Äkki keegi oskab soovitada võrumaal kedagi, kes aitaks noorenduse ära teha ja võibolla ka põlispuude asjus head nõu anda?

ViinaMuri: 2013-03-02 16:25:51

Põlispuude kohta julgen küll ütelda: kui selgelt kohe kaela ei kuku, siis jätaksin rahule. Teemas on mõningaid nüansse, aga selline on minu üldine põhimõte. Selgitus on lihtne: põlispuu kasvatamiseks läheb 100+ aastat ja seda meile ei anta. Läbisaagimine käib kähku, võta aega mõni aastake järelemõtlemiseks ja sellesse kohta sisseelamiseks. Halvim juhtum: kui puu kukub maja peale, siis selle kahju me siiski suudame üle elada? Kindlustused peaks igaks võimaluseks olema. Vigased viljapuud - maha! Kui tüvel on suured kooreta alad, siis see on see juhtum. Enne tasuks ikkagi märgata, kas mahavõetav võib väärtuslik (aga hästi unustatud) sort olla. See on huvitav ja kõlab hästi: mul on täitsa oma õunasort!? Kulu põletamine on ohtlik aga tõhus maa puhastamise viis. Toimetada mitmekesi, rehad aitavad tulesse vahet sisse teha (juba enne süütamist tasuks plats väiksemateks tükkideks jaotada. Süüdata vastutuult, et tuul edasi ei kannaks. - Edu!

isalovi: 2013-03-02 19:26:00

Kiku1-le teadmiseks: KULU PÕLETAMINE ON EV-s KEELATUD! Siililegi selge, et põletatakse ikkagi, aga kui vastavale ametnikule vahele jääd, siis... ta ilmselt nalja ei mõista! Sooovitan kevadel reha pihku võtta ja see kulu kokku riisuda. Kogutud materjali saad rohujuurikate jms. materjaliga komposteerida (paned kihiti) ja aasta-paari pärast oled tänulik hea, kobeda mullahunniku üle. Olen ise tosina või enama aasta taga samamoodi alustanud ja krunt oli ikka väga suur, mida tuli kraapida Jõudu ja kaunist kevadet! :)

Kiku1: 2013-03-02 19:57:49

Tänan isalovi väärt info eest! Riisumine põletamise asemel tundub nii mitmelgi põhjusel mõistlik!

alpikas: 2013-03-19 14:47:12

sama siin. Peale maja ostmist hoidusin paar aastat aiamaal midagi tegemast, sest kõik oli nii räämas ja umbekasvanud, lausa lootusetuse tunne tuli hinge. Siis aga hakkasin tasapisi toimetama ja tänaseks on aed päris heas korras ja meeldiv koht aja täitmiseks.Ka minu aias oli väga savine pinnas, olen seda muutnud kergemaks liiva, kruusa, sõnniku, musta mulla ja põhu lisamisega- sügisel laotame maa peale põhukihi ja pärast mõnda vihmahoogu, mis on põhu maapinnale kinni löönud, laseb abikaasa selle põhu mullafreesiga maa sisse. Enne külmade tulekut laotame peale veel sõnnikut ja siis ta teeb sügiskünni. Oleme sedasi toiminud juba aastaid. Praeguseks on muld kordades kergem ja saagikam kui varem . Mulla parandamine on töömahukas ja ka rahaliselt kulukas,aga eks see tasub ennast ära. Savipõhjal muld on väga hea saagi andja kui teda hooldada hästi.

pessimist: 2013-03-19 15:05:39

Aitäh nõuannete eest! Mullafreesi asemel mul labidas+enda käed. :)

pessimist: 2013-04-15 00:17:11

Aiaplaani sain lõpuks paberile. Taimed toas ette kasvamas ja ootan päeva, mil maa lumevabaks saab. Suur tahtmine on edasi toimetada ja nõuandjatelt saadud teadmisi rakendada.

ViinaMuri: 2013-04-15 10:56:17

Lumevabaks saab nädala jooksul, aga ettekasvatatud taimed pelgavad öökülmasid! See oht kestab juuni alguseni, enne tegutsemisi jälgi pikemaid ja lühemaid ilmaennustusi ja tingimata ka oma kraadmeetrit.

pessimist: 2013-04-25 01:12:53

Aias kasvav tundmatu "ogalik" osutus laukapuuks. Selgus, et keegi on teda siia sületäie istutanud.

ViinaMuri: 2013-04-25 08:46:35

... või hukkunud ploomipuude alustena? Kevadise õitsejana tänuväärne.

pessimist: 2013-04-25 09:42:29

Pole kolmel eelneval kevadel ühtegi õit näinud. Ei ole osanudki vaadata, sest õitsevad ju enne lehtimist. Kolmel suvel olen kokku 4 toorest vilja näinud, valmimiseni need ei jõudnudki, kadusid enne "salapärasel" moel (kahtlustan linde).

pessimist: 2013-04-29 04:54:52

Kas rabarber talub ka siis endaga toimetamist, kui pungad juba maapinnal näha on? Lumi sulas "vanakeselt" aeglaselt ja maa ei kandnud seal veel inimese astumist kohe peale sulamist. Pungad tulid kärmelt nähtavale ja just nüüd kus maa juba kannab ja võiks teda ümber paigutama hakata. Paarist suuremast pungast vaatab pisike lehealgegi välja. Maa tegin risoomidest ja samblast lagedaks. Kas nüüd enam tohib teda laiali lammutada? Või jäin sel kevadel hiljaks?

ketu111: 2013-04-29 07:25:19

Minu kogemuste põhjal on rabarber väga tubli kasvama mineja.Sai jagatud kasvavat põõsast naabriga ja läks ilusti kasvama.Ja polnud mitte varakevad, vaid rabarberid olid päris suured.

pessimist: 2013-04-30 07:03:45

Aitäh kiire vastuse eest. Asun kohe tegutsema :)

pessimist: 2013-05-10 03:19:19

Rabarberiga kõik korras :) Nüüd palun veidi nõu paprika ümber istutamiseks. Turbatablettidest "kolisin" tillukesed taimekesed ümber salatikarpidesse nr.4 (need kuhu kilo sisse mahub). Nüüd sooviksin paprikad püsivasse "korterisse" kolida. Kui suur peab olema pott kus nad end kuni viljade valmimiseni mugavalt tunneksid ?

ketu111: 2013-05-10 21:48:27

Kas nad jäävadki pottidesse elama? Sel juhul peaks umbes 22 cm läbimõõduga potist ühele taimele piisama.

pessimist: 2013-05-13 04:34:22

Aitäh ketu111 ! Jah, jätan nad sel aastal pottidesse elama. :)

ketu111: 2013-05-13 07:42:13

Potis kasvatades tuleb kindlasti suuremat tähelepanu pöörata väetamisele, kuna piiratud anumas kasutavad nad kiiresti toitained ära.Ja muidugi ei tohi neil lasta läbi kuivada, kuumade ilmadega võib muld paari päevaga tuhkkuiv olla.

pessimist: 2013-05-19 11:42:41

Hurraa ! Tallinnas tehti ema kõrvalmajale fassaaditöid ja sealt sain värviämbrid, veega saan need puhtaks ja paprikatel suvekorterid olemas :) Ligunevadki praegu vihma käes (ämbrid), loodus annab meile vahendid ja tuleb osata neid sihtotstarbeliselt ära kasutada. Milleks siin (Tallinnas) emale veearvet teha kui taevas oma luugid eile avas :)Ülehomme oma taimede juures Järvamaal tagasi, praegu hoolitseb nende eest majaperemees Leo.

pessimist: 2013-05-25 01:17:15

Tänud kõigile, kes rabarberivanakese täisväärtuslikule elule aitamiseks nõuga abiks olid. Esimene kook ahjusoe :-) Suured tänud ! Võimsalt laiutab ja teod ei maiusta ka enam lehtede kallal. Hakkasin juba veebruarist nende vastu "relvastuma". Olen väga rahul siniste graanulitega, mille kasutamiseks informatsiooni siit samast portaalist ammutasin.

pessimist: 2014-05-11 02:11:13

Veel kord suur tänu kõigile kes aasta tagasi mulle head nõu andsid. Aiast hakkab asja saama. See ala mille kinni katsin (vanade vaipadega) on juba haritav-taimed ei saanud päikesest jõudu ja nüüd annab normaalselt labidat liigutada. :)

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

EESTI SORDIVARAMU
EESTI TAIMED
SOOVITUSSORTIMENT
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TURUSTAMISE STANDARDID
EESTI KARTULISORDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist