karri: 2012-08-29 23:34:16
palun andke head nõu: sain healt tuttavalt mõned viinamarja pistikud, mis on istutatud suurde lillepotti.ilusad lehed peal ja puha.kas need istutada praegu maha või siis kevadel ?ja kui kevadel ,kuidas neid siis talvel hoida? sort on kahjuks teadmata aga katmist nad ei vaja.sain just eelmisel nädalal maitsta,küll olid head! |
ViinaMuri: 2012-08-30 10:19:10
Oleneb taimede seisukorrast. Kui on
näha/lootust, et varred muutuvad
pruuniks (korgistuvad), siis võib neid
kasvukohta istutada. Kui mitte, siis
taimed välistingimustes tõenäoliselt
hukkuksid. Mul on kogemus viimase
juhtumi puhuks: talvitumisvõimetud
taimed tõstsin talveperioodiks
kaevushahti ja kevadel kasvasid kõik.
Praegu võiks aga julgelt vesist vart ära
näpistada, siis läheks korgistumine
paremini.
Tugevad taimed tuleks kasvukohta
istutada, võib ka natuke sügavamale
praegusest pinnast. Tunnen hirmu kõigi
taimede saatuse suhtes, mis on
potis/kotis turbasubstraadis. Kui
turbale pole lisatud osmokot-väetisi,
siis lõpeb seal toitainete varu mõne
nädala jooksul - aiamuld oleks
sellistele pääsemislootuse andjaks,
lisada tohib praegu vaid lämmastikuvaest
väetist.
Kindlasti tasuks lugeda asjatundjate
õpetusi, näiteks Jaan Kivistiku
materjale
http://ak.rapina.ee/jaan/e-
ope/mar_kasv/index.htm#7
sest taime istutamisest see asi alles
algab.
Osa sortide varred kannatavad
külmakraade paremini, kuid kindlam on
(seda eriti esimestel aastatel), kui
enne pinnase külmumist varred natukese
mullaga katta. |
Ahto: 2012-08-30 11:07:55
Ei hakka uut teemat tegema ja vabandan
karri ees teema "kaaperdamise" pärast.
Küsimus kogemustega
viinamarjakasvatajatele oleks selline.
Sai ühel hetkel uuritud
viinamarjasortide külmakindlust üsna
põhjalikult ja avastasin, et lätlaste
kõrval on selles osas väga suur töö ära
tehtud Minnesota Ülikoolis. Aretatud on
2-3 väga külmakindlat (veini)viinamarja
sorti. Minnesotas võib talvel
temperatuur langeda -40 C, kuid see on
kontinentaalne ehk "kuiv" külm erinevalt
meie "niiskest" külmast. Kas mõni
nendest sortidest ka meie kasvatajateni
on jõudnud ja kui on, siis millised on
tulemused? |
86825: 2012-09-25 21:34:58
tere ahto mul aias umbes 40 erinevat sorti
räägi mis sind täpsemalt huvitab.katta
tuleb ka osasi külmakindlaid sorte kui
tahad saaki saada |
ViinaMuri: 2012-09-26 11:10:00
Ahto, kas tahad uurida sortide
külmakindlust või saada head
laua/veini/mahlamarja? Meil siin maal on
praegu juba umbes 200 sorti liikvel.
Külmakindlust ma ei peagi eriliseks
kriteeriumiks, talveks tuleb viinapuud
ette valmistada niikuinii. Kui taime
maapealne osa kannatab -30C, siis see ei
tähenda veel külmakindlust: käre ja
lumevaene talv hävitab juurestiku ja
oksad kuivavad seejärel niikuinii. Panen
panuse pigem kasvumaja tingimustele ja
seal tuleb taimed kindlasti katta. Samas
mõni sort elab pigem välistingimustes
paremini. Kui sortide teemaga tegeleda,
siis tasub saada pilt ette meeldiva
maitsega marjadest (või mahlaks, veiniks
sobivatest). Minu kriteeriumid sortide
valikul: magusus ja muud
maitsekomponendid, seemned, säilivus,
valmimise aeg, kestade tugevus, marjade
lõhenemine, hallitamised .... Tasub
jälgida, kas keegi korraldab
viinamarjade maitsmise üritusi, käia
laatadel (kuhu istikute müüjad ka marju
kaasa võtavad või neid müüvadki) ja ka
pühendunumate kasvatajate juures ise
käia. |
86825: 2012-09-27 06:29:34
viinamuri kus kandis tegutsed oma puudega |
ViinaMuri: 2012-09-27 08:30:49
Lõuna-Eestis, Viljandimaal. |
86825: 2012-09-29 22:02:25
viinamuri mis sorte ise kasvatad
|
dagmar: 2013-02-10 16:25:13
Küsimus viinamarjakasvatajatele:Vm. kasvatajad Venemaal juhivad tähelepanu sellele,et 5 esimese aasta jooksul jälgida istikut ja kahtluse puhul isegi lahti kraapida muld taime tüve ümbert,kui tundub, et hakkavad tekkima pindmised juured, need kohe 10-15cm kõrguselt tüve alt eemaldada, et tekiks sügavam ja tugevam juurestik.Kas ka meie kliimas on kasvatajatel sellist muret tekkinud?väidetavalt ei teki selliste pindmiste juurte puhul korralikku sügavat juurestikku ja taim jääb kiratsema, ega suuda maapealset osa ära toita.? |
ViinaMuri: 2013-02-10 21:48:32
Näib 1. aprilli teema olevat ja meenub
(alg)koolipäevade mure aknal oleva lillepoti asuka
üle, mil iga päev sai vaadatud, et kas ikka on juured
edasi arenenud. Kuidas pindmiste juurte järgi
otsustada, kuhu ülejäänud juured suunduvad?
Viinapuude haavad paranevad väga halvasti ja
jämedamate juurte vigastamine tekitab samuti
mahlade voolu. .... Mõni link küsimuse
selgitamiseks? |
dagmar: 2013-02-11 22:53:45
ViinaMurile vastuseks konkreetne link kogenud viinamarjakasvatajalt. http://www.youtube.com/watch?v=CkQMyXGPufA |
ViinaMuri: 2013-02-12 09:13:05
Ei oska seda lõpulõiku kommenteerida.
Selge see, et niimoodi soodustatakse
juurte siirdumist sügavusse ja kui seda
vajalikuks peetakse, siis tuleks seda
tõepoolest videojupis õpetatud viisil
teha. Pole sattunud kuulma, et siinmaal
seda oleks soovitatud. Võibolla on tegu
ka kliimaga, kui kasvuperioodil esineb
põuane ajajärk (nagu meil reeglina
juhtub, eelmine suvi erandina mitte),
siis võtab taim sellise juurekujunduse
ise ette.
Või on tegu liikide/hübriidide/sortide
erivajadustega?
Mida sellest lõigust kindlasti peab
märkama: igasuguste vigastusvõimalustega
tegevustega tuleb olla väga ettevaatlik
ja lõikusi tuleb teha õigel ajal.
Isiklikult ei kavatse siiski
viinapuutaimede juurtega pärast
kasvukohale istutamist enam tegeleda.
Pärast kolmandat kasvuaastat ei kasta
neid kah, kasvumajaski mitte (aga
kuumaperioodil piserdan vett lehtedele
küll). |
AveA: 2013-02-20 00:32:59
ViinaMuri, palun soovita head vastupidavat dessertviinamarja sorti maiustamiseks (asukohaks Viljandimaa) |
ViinaMuri: 2013-02-20 11:19:41
Mu isiklikud saavutused sel alal on
natuke kasinad ja pikema kogemusega
kasvatajate sekkumine oleks vajalik.
Kindlasti peaks mõtestama
'vastupidavuse' nõuet: viinapuud peavad
suurepäraselt meie kliimas vastu, aga
talveks tuleb neid ikkagi katta.
Seejuures on olukord kasvumajas (mille
katet ei saa talveks maha võtta)
viinapuudele hullemgi, lumevaene talv
võib olla sama paha. Viinapuude
maapealne osa talub märksa külmemat
temperatuuri, kui juurestik, reeglina
taimede juured alla -5C ei kannata.
Lauaviinamarja sõber peaks valima sorte
ka valmimise aja järgi, et endale
pikemaks ajaks suhupistetavat tagada.
Veel: maitseeelistused ja huvi
seemneteta marjade suhtes. Räpinas on
korraldatud sügiseti paljude sortide
maitsemise võimalusega õppepäevi, ehk
tuleb neid veel. Praegu näikse asi
tõsisemalt liikuvat: http://www.e-
aiand.net/
Õigel ajal saab seal kindlasti ka
maitsta (juba juulis peaks kasvuhoones
osa sortide marjad valmis olema), võib
ju kokku leppida, helistada või
kirjutada, Vändra-piirkond ei tarvitse
Viljandimaa elanikule kaugel olla.
Minul on väga head 'New York Muscat',
'Swenson Red' (ja teistest on vara
rääkida), Felix kiidaks kindlasti
'Krassavetsit', ... Häid sorte on palju,
tähtis on maitsta valminud kobarate
marju. Selle saavutamiseks peab taim
saama töötada võimetekohaselt e. mitte
püüda võimalikult suurt saaki saada. |
525456: 2013-02-20 15:22:49
AveAle-minu lemmik on Kosmonavt,varane,vähe seemneid,hea maitse.See oli ka ainus sort mis mul eelmine vihmane suvi valmis sai. |
konna: 2013-02-20 17:19:22
AveAle-kas kasvuhoonesse või õue?Kasvuhoonesse oleks häid sorte ju väga palju,kuid ka õue on mitmeid häid.Kasvuhoonesse(kütmata)näiteks võiks olla 'Somerset Seedless','Steuben','Aljoshenkin'(see sai eelmisel aastal ka õues valmis),'Swenson Red','Price'(hästi magus),'Canadice'jne.Õues võiks olla 'Valiant','Guna','Hasanski Sladki','Swenson White'jne. |
86825: 2013-02-26 06:31:08
saare tõrvaauku soovitan soojalt minna
augustis kui on aiapäevad.olen seal 3
aastat jutti käinud ja igal aastal
midagi uut.
eks sealt sain ka ise nakkuse nimeks
viinamaeja kasvatus.ei oska kohe õelda
sorte mis hea või mis halb kõik söödi
ära kuid lapse lemmikuks kujunes eelmine
aasta aljosenkin.sorte aias palju nii et
katsetage
|
ViinaMuri: 2013-02-26 08:40:31
Hea viinamari on korralikult valminud
viinamari. Sortide väljapraakimisel tasub
seda märgata, muidu võib heast ilma jääda. |
leeder5: 2013-05-30 13:34:05
AIDAKE algajat!No nii,tõin siis läbi
vastupidavusteekonna Tartus juba aastaid
ainult väljas kasvanud viinapuuoksad
istikute tegemiseks,olles eelnevalt
aasta sellekohaseid teabematerjale
uurinud.Veiniklubi kaaslased,kes
kasvuhoones neid kasvatavad,on vait nagu
partisanid piinapingis.Tagasi
Tallinnasse jõudnud,võtsin S.Toodingu
üllitise lahti,lõikasin sobilikud jupid
ja järgides kõiki soovitusi
mulda.Igatahes kahe päeva pärast olid
osad oksad juba pungakohast lehed välja
pistnud.KÜSIMUS:kas juurdumisanumad
tuleb pealt kinni katta,avada kord
päevas tuulutamiseks või pole see
vajalik(ei ole päikesepoolsel
aknalaual).Kui kaua ma peaksin neid
niiviisi toas kasvatama enne kui laiali
jagan,sest endale saan ainult ühe ümber
aknaaluse kibuvitsapõõsa(terve päeva
päiksepaiste)ringlema panna.Mis
intervalliga ja väetisega peaks
toitaineid andma,mis istiku
puhkeperioodi(lehtede langemine)ajal
teha ning milline on temperatuur?Kas
juurestiku arengu soodustuseks peaks nad
soojemale aknalauale panema,kuigi kardan
liigsoojusega kohta nii varajases
faasis? OOTAN asjalikke nõuandeid.Marjad
olid küll unarusse lastud viinapuul
tumemustjassinised,väiksed,tugeva
kestaga aga väga magusad
sept.,oktoobris. |
ViinaMuri: 2013-05-30 14:05:35
Eks mõned toimingud muidugi soodustavad juurte arengut. Viinapuu pistoksi olen juurutanud suvalistes ettesattunud kasvuturvastes ettesattunud sobilikus nõudes. Torgin oksad õigetpidi sisse ja pikapeale nad siis lehtivad ja mõne aja (u. 2 kuu) pärast olen üritanud saada iga istiku juurekava koos turbapalliga võimalikult hästi kätte. Selle panen ettevaatlikult natuke sügavamale mulda. Kogu lugu. Katmiste ja väetamistega ei ole küll viitsinud tegeleda. Niiskust parajal määral vajavad, valgust lehtede avanemisel samuti. Pistokste/pistikute arenemiseks on vajalik toasoojus, enamusel juhtumitest on hea kui oleks pinnases 25C, õhutemp. võib natuke madalam olla. Viinapuu pistoks juurdub üsna meelsasti, igasugused spetsmeetodid (udutamine jm.) pole vajalikud. |
isalovi: 2013-05-30 17:51:17
Väga asjalikku nõu saab mullu ilmunud Jaan Kivistiku MAALEHE VIINAMARJARAAMATUST. Kui poes enam pole või napib raha, siis raamatukogust peaks ikka leidma. Kõigele heale lisaks seal tutvustatavatel sortidel antud viide millises Eesti piirkonnas kasvatuseks sobib. AveA -l Viljandi kandist on aga tõesti üsna otstarbekas Vändra lähistele Saare-Tõrvaaugule sõita, sest Harri Poom tegeleb üsna entusiastlikult viinamarjakasvatusega, lisaks veel arbuusid, melonid ja mis iganes. |
ViinaMuri: 2013-05-30 21:30:04
Nõus eelkirjutajaga ja soovitan taas kord tutvuda ka
maestro Jaan Kivistiku õppematerjalidega Räpina
Aianduskooli lehel. Tõsisema huvi tekkimisel
võibolla korraldavad sügisel Räpinas
viinamarjapäevagi, marjamaitsmine ja kasvatamise
alaseid õpetusi ... - leeder5, oled võibolla saanud
siis sordi Zilga oksi, tema on täiesti talvekindel.
Esimestel aastatel soovitan siiski ka oksi mõõdukalt
talveks katta, kõik noored taimed on õrnemad kui
juba vanemaks elanud. |
leeder5: 2013-06-05 17:01:59
aitäh kõigile avitajatele aga kui pikka
aega ma neid toaaknal(kas järgmise
kevadeni pärast alustanute isiklikesse
nõudesse ümberpaigutamist?)ja olen
kuulnud,et neile antakse ikka teatud
väetiselahust ka enne välja
istutamist.Mida targad ütlevad? |
ViinaMuri: 2013-06-05 18:14:45
Miks neid ikka piinata, istuta kasvukohale, kui juured on all. Ära väetistega jandi, see on nii suur kunst, et tingimata hoidun sellest jamast. |
leeder5: 2013-06-05 23:21:19
Aitäh avitajatele.Nagu eelpool juba
öeldud,istutada peale ühe(ümber
kibuvitsapõõsa)pole mul siin
linnakorteris neid kuhugi.Aga millal on
viimane aeg nende väljaistutamiseks?Siis
tean mis ajaks juurdunud istikud laiali
jagan.Olen küll tubli katsetaja-
rohenäpp,ainult endal pole mul neid
kuskile küll kõiki mulda panna. |
ViinaMuri: 2013-06-06 09:20:10
Sain kingituseks 'Läänemaa Roosa' (aitäh!), praegu on tema kasvukohal aga tomatitaim hoogu sisse saamas. Nii ei jäänud muud üle, kui istutasin viinapuu 10-l. istikukotti, selle täitsin tavalise aiamullaga. Tuleb sügis, tomat lõpetab; siis lõikan koti ettevaatlikult lõhki ja istutan viinapuu koos mullapalliga alalisele kohale. Ja kõik on rahul, sest kõik on hästi. Viinapuu juured on kotis küll mitu tiiru teinud, natuke kitsavõitu, tuleval aastal areneb. leeder5, Sul ei tarvitse sellist kotti ju olla, võta mõni sobiliku mõõduga või kleebi sobilikust kiletükist kilekleepsu kasutades kokku. Sügavus peaks läbimõõdust suurem olema ja 10 l. on paras. Ämbrit jm jäika materjali ei soovita, sealt ei saa mullapalli kuigi mugavalt kätte ... aga saab ju panna kasvõi prügikoti ämbrisse või see lihtsalt lahtise kiletükiga vooderdada ... konstit on monet, nagu põhjanaaber ütleb. |
leeder5: 2013-06-07 01:09:19
Aitäh ViinaMuri, ma pean nüüd mõtlema
kuhu küll need 6-8 10l kotti
paigutada.Kilekotte,nii nagu tühje
istikumulla omasid mul jagub ning
pappkasti saab neid kenasti kõrvuti
panna.Kui õigesti aru sain,siis augustis
võiks vist nad soovijatele laiali
jagada?Nats oma istikute kohta teavet
hankides,sain tsuts targemaks et on
muskaatmaitseline. |
ViinaMuri: 2013-06-08 13:11:57
Oot oot, siis see Zilga küll ei ole. Huvitav, mis sort?
Kas teada saaksid? - Pane kuhugi hästivalgustatud
kohta. Kui aiamulla sisse istutad, siis nälga ei teki ja
peale valguse tahavad vaid parajal määral vett saada. |
karri: 2013-06-16 18:27:15
tere üle pika aja!minu pistikud elasid talve kenasti keldris üle, nüüd juba 20 sendised.alt ajavad aga palju võrseid,kas need võtta või jätta?artikleid lugedes tundub kõik lihtne aga kui taimega vaja tegelda siis enam nii lihtne pole...ühe suure ostsin ja istutasin ka kasvuhoonesse,isegi õiekobarad küljes,see ka kasvab väga kiiresti,vaja vist ladvad maha võtta!?kui keegi annaks nõu,kuidas täpselt toimida,oleks küll kena temast. |
ViinaMuri: 2013-06-17 13:28:16
Näpi ennakvõrsed ära, aastavanustel võiks piirata ka kobarate hulka ja hoolitseda tüve(de) jämedamakskasvatamise eest. |
leeder5: 2013-08-21 21:54:49
Igatahes on see pistoksast juurutatud
muskaat mis avamaal kasvab.Sain just
täna maitsta kust pistoksad võtsin-
tõesti muskaat ja väga magus.Nüüd
proovin seemnetest ka midagi mulla peale
kasvatada.
|
leeder5: 2013-09-19 00:46:05
Tõukejõud katsetamiseks kasvavas
tempos.Kas keegi oskab teab, millisest
meil veinitarvikute müüjatest oleks
võimalik muretseda seda kõige
harilikumat destillaatorit,et viia
veinide alk.% suuremaks.Olen teinud
külmkontsentreerimist,mis on
aeganõudvalt tülikas.Ainuke praegu
müüjatelt pakutav on
el.termoseline,mahtuvusega 1liiter.Naeru
koht.Omal ajal keemiakabinettides oli
see olemas ja kui päris aus olla,siis
kõigil samaka ehk hanska tegijatel
Setumaal on see samuti olemas. Oleksin
info eest väga tänulik.Mul internet seda
otsides juba läbi nuhitud aga Saksamaalt
või Hollandist küll tellima ei
hakka,sest ehk saab ikka siitki kuskilt. |
ViinaMuri: 2013-09-19 10:40:02
Destilleerimisega saad alkoholisisaldust vähendada, sest alkohol ja aroomiained lahkuvad kõigepealt. Midagi pole parata, see on Looduse seadus ja vaatamata mõne toote müügiedule ei muutu. Kuid on teine võimalus: külmutamisega saad osa veest eraldada jää kujul. Protseduur on raskesti juhitav - aeglane ja suunatud külmutamine oleks kasulikum, aga selleks peaks olema spets külmuti. |
leeder5: 2013-09-19 23:56:36
Selle destilleerimis ehk retort´i abil
destilleeritakse vedelik peaaegu
piirituseni ja olen seda ise
näinud.Külmkonsentratsiooni olen samuti
katsetanud aga see on ikka väga palju
aega nõudev ettevõtmine ning mida rohkem
esialgset protseduuri kordad,seda
kangema alk% saab.Lootus vajalik vidin
saada ei kao. |
felix: 2013-09-20 02:56:39
Päris huvitav idee, kuidas ikka see
destilleerimine teil käib, kas nii, et
vesi aurab ära ja piiritus jääb järele?
Kui viinamarjad pole lõpuni valminud ja
brix on madal, siis on ka muid korraliku
veini valmistamiseks vajalikke ained
seal vähe, kui aga jääb puudu väiksem
protsent siis võib tavalise suhkru
lisamisega juurde aidata, pole ka häda
midagi, alkohol on alkohol, pärast ei
tee keegi kindlaks millest ta on
tekitatud, enesetunde küsimus rohkem.
Alkohol on ainult ju viinamarjamahla
pikaaegseks säilitamiseks vajalik
komponent. |
aednikene: 2013-09-22 20:31:01
Viinamarjakasvatajad,palun vastake,kas sügisel peab ära lõikama viljakandnud oksad? |
leeder5: 2013-09-22 21:32:19
alkohol aitab pikendada ka kõikide
veinide ja ravitõmmiste
säilivusaega.Olles läbi tutkinud
ülikooli füüs.keemia laboritööd,sai
selgeks et veinide alk% tõstmiseks
veinisaite sirvitud destillaator on
kompleksne ehk terviksüsteem kus rida
erinevaid vidinaid.Mul oleks vaja ainult
tagasijooksuga vesijahutit:lihtsaim-
Liebigi jahuti või Grahami-
spiraaljahuti.Näiteks taruvaik ja
propolis lahustuvad piirituses. |
leeder5: 2013-09-22 21:42:56
Kes teadmishimust tahab enda teadmisi
täiendada,siis interneti vahendusel on
see ju võimalik.Nii madalat küsimust,et
vesi aurub ära ja piiritus jääb järgi ei
peaks küll mõtlema,sest see näitab et
koolis keemia laboratoorsete tööde ajal
tehti poppi,juhul kui üldse praktilisi
lab.töid tehti keemias.
|
ViinaMuri: 2013-09-23 14:23:44
Puhas vesi ei aura ära, ikka koos alkoholi ja lõhnaainetega ja viimaste osakaal on suurem, kui oli lähtekohas. http://en.wikipedia.org/wiki/Retort, olgu see või mitte, ei muuda sidemeenergiaid; protsessi kulg neist on kinni (millal miski vedelikust lahkub, kui selline võimalus on antud. Kestvad protsessid (ja madalal temperatuuril need seda on) kutsuvad välja järgmise vaenlase: äädikaks käärimise, selle vältimiseks ei tohi olla hapnikul (21 mahu% puhtast õhust) ligipääsu. Taruvaik e. propolis lahustub piirituses, kui selle 'kangus' on 100% läheduses. Juba väike (näiteks 10%) veesisaldus kahandab lahustuvust kümnetes-sadades kordades, viinas märkimisväärse taruvaigusisaldusega lahust teha ei saa. |
leeder5: 2013-09-23 21:30:24
Tänan huvi tekkimise vastu ja eks igaühe
isiklikud katsetused näitavad,kas
tagasivooluvedelikus tõuseb alk% või saab
äädika.Mina otsin edasi tagasijooksuga
vesijahutit. |
leeder5: 2013-09-23 23:07:28
Mõningaid vaike olen lahustanud õemehe
aetud pirnist ja muust toormest tehtud
samakas,mis 90%alk. |
felix: 2013-09-24 01:31:00
aednikesele: ei pea tingimata, mina ei lõika alati ja saagi saab ikka, eks see sõltub sortidest. |
ViinaMuri: 2013-09-24 08:52:48
Ise pole üle ajanud, aga olen kuulnud, et nad 70+%-se saavad. Areomeetriga saab määrata, saan aidata. Taruvaiku lahustub toatemperatuuril u. 10 kaalu%, tavaliselt päris puhtana mesinik taruvaiku ei viitsi koguda ja raamiservadelt -liistudelt lisandub ka vaha, see alkoholis ei lahustu. Vabandan viinamarjahuviliste ees, muuteemajutt. |
