koger: 2012-08-10 06:42:05
lasin kaevata tiigi kuid,vesi kaob ära veesoon olemas küsimus ,etkuida saaks põhja veekindlaks |
ViinaMuri: 2012-08-13 15:01:18
Vastata ei oska, väiksemate veesilmade
alla pannakse lausa kile. Aga kasu on
sellest, kui välja mõtelda, kuhu vesi
minna saab.
Kuid küsiksin ise soovitusi tiigi
elustiku loomise kohta. Mul on värske
tiik, allikatoiteline, kuid väljavooluni
vee taset ei tõsta e. ikkagi seisva
veega. Vee pind ca 400 m2 ja keskpaigas
on sügavus 3 m. Kuidas luua sinna
kooslus, mis vee puhta (selge) hoiaks?
Kas nii väikses mahus on see üldse
võimalik?
Tänu ette teadmise jagajatele! |
aiamees5: 2012-08-14 13:21:04
puhta saab hoida sellise kalaga nagu valgeamuur. sööb taimi. 3 meetri sügavusega tiigis elab vist ka talve üle. muidugi hea oleks, kui puuduksid kogred. need kaevavad muda üles ja ajavad vee sogaseks. söövad ka vesikirbud ära, kes hoiavad vee puhtust. ühesõnaga ise olen selliseid katsetusi oma tiigiga teinud |
ViinaMuri: 2012-08-14 14:57:14
Aitäh, plaanis olid linaskid, kes ju
samuti mudas toimetavad, aga samuti
talve üle elavad. Keegi peab
sääsevastsed ära tarvitama, neid on
niigi küllalt.
Taimestikust? Hundinuiast kavatsen
eemale hoiduda, aga keda soodustad? |
aiamees5: 2012-08-14 15:35:21
ma ei ole taimestikku pannud ja arvan, et ei paneks samuti, sest see kipub ise tulema:) isegi hundinui tuli kusagilt. tõsi, ma ei tea kuidas nüüd olukord kujuneb mil valgemauur sees on, aga üldiselt tegid taimed mulle rohkem meelehärmi kui rõõmu. mulle meeldib tiigis rohkem suplemas kui seda puhastamas käia:) aga eks see on rohkem maitseasi ja ei vaidle vastu, et mõni taim on tiigile võib olla hoopis suureks abiks. sääseprobleemi mul pole eriti olnud. kohati jääb isegi mulje, et maal on vähem sääski kui tallinna linnas. loomulikult neid on, aga ehk annavad oma panuse nende vähendamiseks pääsukesed, konnad jne.
kuid muidu olen ma sel alal veel suhteliselt roheline:) tasapisi õpin
|
ViinaMuri: 2012-08-15 08:55:27
Loodus ei salli tühja kohta ja mingi
kooslus tekib niikuinii. Mitmed linnud
levitavad, räägivad, et toovad mh ka
kogred kohale. Aga tahaks ise oma asja
kah ajada.
Vette ei oska suuremat tuua, vesiroos
vaevleb ammustaega 600 l. kastis, vist
toon mõne veel. Samas tuleb valida, et
koos taimega ei hangiks mõnda nuhtlust
kaela. Soovõha saaks kaldasse panna,
ikka huvitavam. Kaldale juba tõin mõned
kõrrelised, Järvseljalt saab pea kõike.
Mis murelikuks teeb: paljud tiigid on
vetikaid ja putru täis, see ei ole
meeldiv ei silmale ega vees
solberdamiseks. Sellep see teema ja
heade/halbade kogemuste küsimine.
Otsus valgeamuuri suhtes tekib mõne
aasta pärast, praegu jääksid nälga.
kalale.ee foorumis on toredat lugemist
nende elukate kohta. |
aiamees5: 2012-08-15 11:48:10
vetikapudru pole mul tekkinud (tiik umbes 10 aastat tagasi uuendatud). Aga mul puuduvad ka kaldal suured puud ja on päikesele avatud igati. vesi kergelt rohekaks on muutunud, kuid kahtlustan, et selle taga on kogred. ise lasin kogred sisse. nüüd on terve tiik täis ja kaevavad väga kõvasti. ei saa õelda, et nad üdini halvad on, sest nt kaanidest sain lahti, aga ikkagi see kaevamine mulle ei meeldi.
Eelmise aasta ühes suvekuu Loodusesõbras oli lugu tiikidest. mäletamist mööda ei soovitatud seal üldse tiiki kalasid lasta. vesikirpude pärast. et kui need kaovad, siis vetikad võtavad võimust. |
ViinaMuri: 2012-08-16 14:28:36
Aitäh, see on Loodusesõber 2011. #4, leitud ja
loetud. eal tõepoolest hoiatatakse kalade
sissetoomise eest! Mul veetaimed ja vetikate
vohamine esialgu veel puuduvad, eks selleks
aastake kulub ja siis veel.
Pudrust rohelist vett näen läheduses mahajäetud
tiikides, sellist enda õue küll ei taha lasta tekkida.
Kogemused ja mõtted on tänuga oodatud! |
