Jago: 2012-07-25 03:16:08
Olen ise kah palju aastaid kasutanud klassikalist mesilasevaha baasil valmistatud pookevaha ja sellega saab hakkama küll. Puuduseks on, et suvel palavaga muutub liiga pehmeks ning talvel pakasega taas kipub pragunema. Seetõttu peab suuremad vigastused, mis paraneda ei ole jõudnud, paar korda aastas uuesti üle käima. Nõnda ei pea ma seda suuremate vigastuste katmiseks väga sobivaks, kuid pookimise juures on selline klassikaline vaha minu arvates asendamatu.
Viimasel ajal on aga vana head klassikalist pookevaha poest raske leida. Asemele on tulnud väljamaised uue põlvkonna tooted. Olen mitmeid neid erinevate nimetuste all turustatavaid haavapeitsisid, -mastikseid, -balsameid, -pastasid proovinud ja peab ütlema, et suuremate vigastuste katmiseks on need sobivamad kui mesilasevahast valmistatud pookevaha. Peale kuivamist tekkiv kattekiht on kõva, ei pragune, ei kooru ja püsib peal kuni paar aastat. Tekkiv kaitsekiht meenutab kuivanud õlivärvi, kuid on paksem, tugevam ja elastsem. Osad tooted sisaldavad kapronkiudusid, mis annavad kõvastunud pookepastale suure tugevuse, elastsuse ja vastupidavuse. Puudusteks on kõrgem hind ja toksilisus - kõvastumata kujul inimesele kahjulik, tuleb peale kanda pintsliga ning vältida kätele sattumist. Kõvastumine võtab 12-24 tundi aega ning kõvastumata pasta võib vihm maha pesta. Mul oli juhus, kus õhtul tegin viljapuude lõikust ja töötlesin vigastused, kuid öösel tuli vihma ning hommikul olid kõik vigastused taas paljad. |
