Aiandus.ee

Tere! Äkki on siin targemaid kes oskaks aidata. Nimelt on kodu männimetsas ja metsaalune nagu ikka metsaalune on, paksu kattega, mustikas, kanarbik, pohlad, sammal. Tahaks rajada oma maalapile muru, kuid ei tea mida ma peaksin tegema, et neist taimedest lahti saada. Mulda on kindlasti vaja juurde tuua, aga seda siis ilmselt alles peale seda kui kanarbik jne hävitatud? Äkki oskab keegi aidata, et millest peaksin alustama ja kuidas kõik üldse käib? Tänud ette!

cirrus: 2011-04-10 19:38:45

usun, et minu nõust on palju abi ja nimelt ütlen otse välja, et kui muru tahate, minge põllu peale elama ja harige end lugedes läbi mõnigi looduse raamat. Tõesti, selline jutt ajab lausa vihale.

Helianthus: 2011-04-10 19:51:36

aga tõesti? muru võib samas mõnus pehme sammal ka asendada. ei ole vaeva vaja näha.

mikaiver: 2011-04-10 20:35:42

Ma näen, et siin leidub täiesti haigeid inimesi, kui küsija jutt vihale ajab. Ma ka soovitan otse pöörduda arsti poole ravimite saamiseks, et oma viha vaos hoida, mitte tulla siia kommenteerima kui midagi tarka öelda ei ole!

mikaiver: 2011-04-10 20:40:52

Ootan edaspidi soovitusi vaimselt tervetelt ja heatahtlikelt inimestelt...kritiseerijad kolige mujale kaagutama!

vasula: 2011-04-10 21:30:32

kui viha kõrvale jätta, siis on cirrusel õigus.Tuleb otsida männimetsa eeliseid ja need ära kasutada.Väga meeldib varjuline, happeline ja liivane pinnas rododendronitele ja teistele hapulembelistele taimedele.Murule on oluline valgustingimused,ehk kui tihe on mets? Okaspuudelt pudeneb ka okkaid,mille koristamine on lisatöö.Minu tarkus sellega ka piirdub.Tahtsin rohkem lohutada.

viola: 2011-04-11 12:24:43

Kui muru rajamine omaette eesmärk oli, siis on küll pahasti, et krunt sai männimetsa võetud. AGA, võib ju mõelda hoopis nii, et - mõned peavad oma õue lihtsalt muruga katma, sest neil pole nii uhket männimetsa kasvamas! Kus kanarbik, sammal, ning boonusena isegi - pohl ja mustikas!! See on ju linnaoludes midagi haruldast. Kui teile oma õu liig looduslähedane tundub, siis väga elegantne lahendus on, nagu 'vasula' soovitas - rodode grupid linnatüüpi maja juures. Muru asemel - puidust terrass ja jalgteed. Väikestes metsataludes näib olevat maja ette päiksepaistelisele kohale, ilmselt ise ja aja jooksul kujunenud küll rohuplats. Kui selline vaatevinkel teie muret leevendama peaks.

mikaiver: 2011-04-11 16:50:56

Aitähh vastamast vasula ja viola! Meil mände väga palju ka ei ole. Eelmine aasta sai päris palju neid maha võetud, kuna tuli linnakanalisatsioon ilusti meie puude vahelt läbi ja nüüd tahaks veel mõned puud maha võtta, et ilusam oleks. Nii et päris paksu metsa sees ei ela :) Praegu on nagu rada sees. Muidugi tahame valgust ka rohkem majale ligi lasta. Väike mururiba meil on ka aga seda on natuke liiga vähe. Tahaks et edaspidi oleks lastel paljajalu hea murul tatsata :) Okaste koristamist ei karda. Tahaks ikkagi teada kas siis ei ole kuidagi võimalik seda muru maha saada? Ehtsat loodust saame nagunii nautida, kuna ümberringi on metsa veel küll ja küll:)

Peeter: 2011-04-11 17:47:37

Olen selle probleemiga ise kokku puutunud, kuna minu maakodu ümber olev männimets on istutatud kohale, kus pidanuks mingid muud puud kasvama, nii et alustaimestik koosnes pigem nõgestest, vaarikatest ja leedritest, mitte sellest, mis olema peaks. Proovisin kaht võimalust. Esimene ja eelistatum - kõrgemad taimed võsalõikajaga maha ja siis võimsa niidukiga regulaarselt üle. Aja jooksul tekib uus taimekooslus, mis küll ei tarvitse peamiselt kõrrelistest koosneda, aga ometi väga kena välja võib näha. Teine - kõdu ja kõik see muu lahtine kraam rehaga kokku kraapida ja komposti saata (aastaga tekib ideaalne rodosubstraat), allesjäänud taimed välja sikutada või juurida, maapind rehaga siledaks tõmmata ja muruseeme peale külvata. Varjulisematesse kohtadesse soovitaksin spetsiaalset varjumuru. Okastega pole probleemi, need kaovad muruniiduki kogujasse. Nii lihtne see ongi.

mikaiver: 2011-04-11 18:45:11

Aitähh sullegi Peeter vastamast! Meil on siin väga ebatasane maa. Me oleme juba võsalõikajaga puhastanud metsaalust. Nüüd ongi see, et seda taimestikku on natuke liiga paksult, et näiteks rehaga kallale minna. Ma eelmine aasta proovisin lausa käsitsi välja kakkuda kõikke seda, aga see tundub kuidagi mõtetu tööna. Ma kardan, et äkki tulevad tagasi ja kõik tühi vaev. Käsitsi välja kaevata ka ei jõua umbes 2000 m2. Ma ei kujuta üldse ettegi kui kiiresti taimed tagasi võivad kasvada, kas üldse kui korralikult maa ära puhastada. Kuskilt olen kuulnud, et kanarbik levib tuule teel...ei tea kas see vastab tõele, aga kui nii siis huvitav miks kõik kohad kanarbiku täis ei ole. Keeruline teema igaljuhul. Mõtlesime mürgitamise peale ka aga kuuldes, et need mürgid ka just väga hea lahendus ei ole, siis nüüd ei teagi mida teha...

Betula: 2011-04-11 20:08:00

Kõigepealt peaks ikka oma krundi mullastikule ja selle aluspõhjale tähelepanu pöörama. Kui mustikad kja kanarbik kasvamas, siis oletan, et kas on tegemist happelise liiviku või turbaga. Niipalju me ikka loodust ümber kujundada ei saa, et paarikümne cm mullakihi pealevedamisel liivale meil jääb maa ikkagi põuatundlikuks. Seega korraliku muru jaoks tuleb ikka igal suvel palju kastmisele aega ja vett kulutada. Ja kas selline kunstlikult tekitatud muru ikka sellesse keskkonda sobibki? Ehk tasuks enne samasugustes tingimustes asuvaid eluasemeid külastada ja kaaluda ja vaagida-kas sellist looduse ümberkujundust ikka tasubki ette võtta. Oleme ju ikkagi meie, inimesed, osake loodusest ja peame end sellesse oskama sobitada-mitte vastupidi.

Peeter: 2011-04-11 21:50:56

Turba peale maju ei ehitata, no kohe mitte kunagi ega kuidagi! Samas, varjumuru kasvab (varjus oleva) kuiva happelise liiviku peal suurepäraselt ega vaja mitte kunagi vähimatki kastmist, mulla pealevedamisest rääkimata (kontrollitud!), regulaarsest niitmisest on küllalt. Tõsi küll, niiduk võiks olla iseliikuv ja saadaolevaist võimsaim. Elumaja ei saa paikneda reservaadis, kus laudrajalt sammugi kõrvale ei või astuda, laste pallimängust või vanainimeste grillipeost kõnelemata. Sellistesse tingimustesse on muruplatsi rajamine nalja-asi, ja uskuge või mitte- ta ei näegi välja nagu "koera-kaela- vorst".

cirrus: 2011-04-12 09:47:02

Olen isegi tänulik tõstatud teema teravuse üle ja tahan seda veelgi võimendada. Lumi sulab, küll aeglaselt, aga välja hakkavad paistma erinevad pehmed samblad-samblikud nii kividel kui puutüvedel. Saan neid patsutada ja uurida. Näe, sinilill pungitab juba oma pungi, kusagil on nurmenukud veel tukkumas ja piibelehtede piigid igatsevad maikuu keskpaiga päikest. Putukad ja mutukad, metsvindid ja mõni siilipoiss, konnakesed ja teod männikäbide varjus, seeneniidid ühenduses oma suure sugupuuga ja siis need uhked männid, sarapuud ja pihlakad, mõni lodjapuu ja kuslapuu ehk mõni allikaski, punav pohlamari, õites mustikas, kanarbik-kanarbik - kõigile neile on aastasadada, aastatuhandete jooksul saanud osaks Poeetide hingepeegelduste pärlendusi, nende pärast on nutetud ja naerdud, nende pärast on võideldud. Ja kõik nad on tasuta meile antud meie armsal kodusel Eestimaal. Kõike seda mullaga katta, kõik see mudasse tallata, maha raiuda ... - jah, Tallinna Veepuhastuse lägale pole tõesti veel keegi luulet luisanud. Ood murule. Kõik see võib olla vaid ühe sõrmenipsu kaugusel, mil su Rahakott mõistab sinu hingetühjust ja kallis muru jääb väetamata, kastmata, iganädalaselt pügamata - jääb vaid pettumine, jääb kolletanud taimevars karjuma metsa poole, appi-appi. Ja teie, seal, ärge õigustage seda lauslollust. Selle vastu peame me kõik, aednikud ja muidu armsad hinged, peame vastu hõikama. AEG ON SELLEST TÕSISEMALT HAKATA RÄÄKIMA! Veel pole ka sinul, mikaiver, hilja, oma maailmapilt pahupidi pöörata ja meie seltsi häbelikult tulla. Lugupidamise ja südamevaluga, Ülle Michelson

viola: 2011-04-12 11:55:43

Tore, et Cirrus selle teema nii jõuliselt esile tõstis! Loodus ehedal kujul on korvamatu. Kõigi koosluste loomulik taastumine võtaks kes teab kui palju aastakümneid-sadu. Aga, samal ajal - kuhu kõik uued noored pered elama panna? Paraku ei tohiks linnainimene käituda looduses samade reeglite järgi nagu siiani linnas olles. Kuigi võib olla soov kopipeistida aiandusajakirjades nähtud 'ideaalaed' oma maja ümbrusesse. Iga oma sammu, mis olemasolevat parandamatult muudaks, peame ikka väga järele kaaluma. Kui meist igaüks hakkaks suuri puid oma maitse kohaselt maha võtma - et ilusam oleks? Tahaks loota, et mikaiveri pere teeb seda väga kaalutletult, ilmutades lugupidamist aastakümneid kasvanud puude, mõnusa ja loomuliku metsaaluse taimestiku vastu. Olen Cirrusega sama meelt loodusesse suhtumise asjus. Tahaksin siiski loota, et noor pere, kel lapsed kasvamas, varem või hiljem mõistab - sedasama :) Esialgsest plaanist mürgitama hakata ju loobuti. Mikaiveril on palju noort energiat oma uue kodu senine ümbrus perele sobivamaks muuta, kindlasti kannab see head vilja. Kui ei alustata suurte puude maha võtmise, metsaaluse üles kündmise vms. radikaalse teoga, mida hiljem võimatu parandada. Tasub eelnevalt uurida kõiki võimalusi (alustades looduslähedaste variantidega - nt. looduslik haljastus, on olemas vastav sait, loodusaed vms), radikaalsemaid saab ju alati rakendada ja vbla teha oma senistes ideaalides esialgu kasvõi imeväikeseidki muudatusi. Muide, mu oma maja ja aed on vanal Nõmme liival, vanade ja keskealiste mändide all. Palju väikseid jalgu on seal ringi jooksnud. Sinna on ~90 aasta jooksul pidevalt, üle mõne aasta, veetud peale mulda, vähehaaval on kujundatud õue ka mõnede puude mahavõtmisega, paljude juurde istutamisega. Lagedal ja päikeses on siin täitsa mõnus tihe ristikumuru kamar, eriti vihmastel suvedel. Jätkuvat rõõmsat indu ja jõudu!

mikaiver: 2011-04-12 17:41:11

Mind ajab täitsa naerma juba see asi :D Ma olen põline maainimene ja tundub, et asjast ollakse valesti aru saadud. Meie perel ei ole olnud plaaniski maatasa võtta kogu krundi puud. Viola, ise ütlesid ka, et teil on kujundatud õue puude mahavõtmisega. Meie teeme sedasama, võtame puid maha õue kujundamiseks ja valguse ligilaskmiseks :) Kui siin loomuliku keskonda hoida ja üldse kätt külge ei paneks, siis oleks väga ruttu maja võsas :D Kui meil oleks metsaalune madal ja kõva pinnasega, siis võibolla tõesti võiks rahul olla. Meil on aga väga paks metsaalune ja ma ei kjutua ette kuidas lapsed seal paljajalu ringi jookseks, kui vajuvad nabani sisse. Äkki peaks siis lapsed ainult kummikud jalas ringi liikuma :D Peeter, sees sinu jutt laudrajast oli väga õige :D Võibolla eakatel inimestel ei ole enam muid mõtteid peas, kui AINULT aed ja teerajad, ning mida vähem päikest seda parem, aga noortel on natuke teine mõtlemine. Mis ei tähenda seda, et kõik peab maatasa tegema. Ma olen täiesti kindel,et muru jääb väga ilus mändide all ja kui veel natuke mustikaid ja pohli ka alles jätta, ning muid taimi istutada, siis on lõpptulemus hea :) Viola, kui palju sinul maad on ja palju sellest metsa, ning mismoodi oled oma aia kujundanud? Oleks huvitav teada :) Õnneks me ei puutu meie kalli Eesti loodust vaid Soome oma :D Eesti koju istutame hoopis puid hoolega juurde :)

mellu: 2011-04-13 16:29:40

õudne, kui saamatu Sa mikaiver tundud :) Sul on ainult 2000 ruutu maad (ütleme siis et 40*50 m) - ometi ahastus, et taimed ehk kasvavad tagasi, olenemata sellest, et võsalõikajaga ja käsitsi maad harinud/metsaalust.... visioon ikka sellest kohast on (mis sellest saama peab)või on see Sul ainult nuhtluseks?

mikaiver: 2011-04-13 16:40:43

mellu, kui sa minu eelneva jutu läbi loeksid, siis saaksid aru küll, et visioon on täitsa olemas :D

viola: 2011-04-13 18:22:24

Loodus on loodus, nii Soomes, Soomaal kui Siberis. Eks inimene jääb põhimõtteliselt ka samaks, viibigu ta maakera mistahes n punktis.

aiamees5: 2011-04-13 21:42:55

ei tasu ikka nii lillelaps ka olla:) vahel tuleb paraku natuke loodust endale meelepärasemaks muuta. ma pean end ise küll vähemalt suureks looduseinimeseks, aga pean ütlema, et kui ma ikka aias liikuda ei saa, siis ma asun loodusega rammu katsuma. Aed on aed ja mets on mets. Endal mul on kodu nii linnas kui maal ja ma ütlen ausalt, ma käitun neis erinevalt. Linnas, kus on üldjuhul väiksemad krundid ei saa eriti metsikut loodust koduaeda lubada. Lihtsalt ruum on piiratud. Nõudmisi ja funktsioone peab aed rohkem täitma.

Peeter: 2011-04-13 23:09:19

OK, nendega, kes kaljukindlalt usuvad, et aiad ja pargid on saatanast, ei tasu vaielda - nendega ei tasu kogunisti mitte suheldagi. Just täpselt niisamamoodu, nagu igasuguste muude fundamentalistidegagi. Nüüd siis probleemist endast. Nagu ma aru saan, on Sul N ruutmeetrit seesugust pehmet ja happelist pinnast, millega on kaetud vähemalt 3/4 Fennoskandiast ja mis oma bioloogilise mitmekesisuse poolest on üks kõige väheväärtuslikumaid kohalikke kooslusi, mida üldse võib ette kujutada. Asjaolu, et sellest N-miljardikulise osa sinupoolne eesmärgipärane ülesharimine põhjustab Poeetidele (ilmtingimata kõigist võimalikest suurima algustähega) ja muile sarnaseile rohkesti korvamatuid hingehädasisi, võid rahulikult ära unustada. Seega,oma seniste isiklike kogemuste põhjal soovitaksin Sul algatuseks osta või laenata võimsaim saadaolevaist iseliikuvaist niidukeist ning käia sellega kõige kõrgema seadistusega(!) kogu ümberkorraldatav maa regulaarselt üle. Peale esimest niitmist näeb plats üsna nutune välja, aga juba õige pea hakkavad sääl võimust võtma taimed, mis on funktsioonildasa muruga samaväärsed - madalad samblad, jänesekapsas jms. Muide, ka mustikas talub sihandest pügamist suurepäraselt, ehkki selle töö olen ma oma maalapikesel metskitsedele usaldanud ega pea enam end ise sellega vaevama. Kui leiad taimi, mis männimetsa-alusesse kooslusse kohe mitte kuidagi ei sobi (nõgesed), siis nende jaoks on Roundup, aga seda tuleb suhteliselt harva ette. Sobilikku muruseemet tasuks kah veidi enne niitmisi laiali loopida. Alles siis, kui eelkirjeldet lähenemine tulemusi ei anna, võiks pinnast ümber paigutama hakata. Ja siis - kõik see pealmine pehme pinnasekiht lohkude täiteks või pigem tulevasisse kõrgpeenraisse rodosid ootama. Ja mitte mingil tingimusel mitte miski rammusa materjali pealevedu, sest metsa all ei ole kusagil nii lahjat pinnast, et seal ükski saadaolevaist murudest kasvada ei jaksaks ja igasugune uue pinnase juurdevedu on tee avamine soovimatuile umbrohtudele.

viola: 2011-04-14 12:26:04

Minu poolt selle teema lõpetuseks, aiamees 5-le ja Peetrile. Ka meil on koduõu nii maal kui linnas, loomulikult käitume seal erinevalt. Metsaaluse eest hoolitseme veel kolmat moodi. Kes on siin ütelnud, et aiad-pargid saatanast? Lillelapseks ka end ei pea :D Minu eelmine märkus oli ajendatud mciveri seisukohast: "Õnneks me ei puutu meie kalli Eesti loodust vaid Soome oma :D Eesti koju istutame hoopis puid hoolega juurde :) "

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

EESTI SORDIVARAMU
EESTI TAIMED
SOOVITUSSORTIMENT
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TURUSTAMISE STANDARDID
EESTI KARTULISORDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist