Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm |        

Aiandusega seotud probleemkohtade lahendamine tänapäevase tehnoloogia abil

Teema Lisatud
mairoleier: 2011-02-11 10:53:23
Tere, Olen Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia eriala doktorant. Tegelen oma uurimustöö raames juhtmevabade seadmete lahendustega, mis oskavad nii mõõta erinevaid suurusi (temperatuur, õhurõhk, kõikvõimalikud gaasilised ühendid, mulle niiskustase jne), neid edastada ja ka töödelda vastavalt vajadusele. Sellega seoses tekkis huvi, kas ja milliseid probleeme on aiandusega seoses, mida oleks ehk võimalik antud lahenduse väljatöötamisel lahendada. Kuna ma aiandusest ise suurt midagi ei tea, siis pöördusin siia, et uurida kõikvõimalikke probleeme. Ehk on mõni ka selline, mida tänapäevase ja tulevase tehnoloogia abil on võimalik lahendada. Esimesed pähetulevad probleemid aianduses mitte-asjatundjale võiks olla mulla niiskustase, pH, päikesekiirguse intensiivsus, miinuskraadiga temperatuurid, mis kevade ja sügisel peavalu teevad. Võibolla on ka kasvuhoones kasvavatel taimedega seotud probleeme või asju, mida tuleks aegajalt jälgida? Abiks on kõik mõtted ja ideed, mida üldse võib ette tulla aianduses.
cirrus: 2011-02-11 12:17:35
väga vahva pöördumine teadlastelt. Võiks olla selline mulla niiskuse ja temperatuuri pisikene mõõtja, mis piiksuma hakkab, kui asi kontrolli alt hakkab väljuma - näiteks. Siis ei pea käima näpuga katsumas ja unustamist kahetsema, kel see häda on.
cirrus: 2011-02-11 12:19:43
ja hiirte vastu võiks ka olla mõni piiksuja, et nad seina vahelt majja ei tükiks.
trollmati: 2011-02-11 14:02:54
Väga huvitav,kas need seadmed niisutavad mulda ja peletavad kevadisi öökülmasid,aiapidajale on kõige rohkem vaja seadmeid mis peletavad mutte ja vesirotte.Ostsin ühe, hirmus hea pidi olema,hommikuks oli nii mullaga kaetud et mitte piiksugi ei tulnud enam välja.
mairoleier: 2011-02-11 14:17:19
Trollmati: Need seadmed ei niisuta mulda ega peleta öökülmasid. Mullamuttide peletamise seade iseenest pole keerukas, minu eesmärk on jõuda probleemideni, mis vajavad pikemat süvenemist, uurimisi, simulatsioone, arvutusi jne. Ühe näitena oleks võibolla selliseid seadmeid vaja kasutada olukordades kus on mitmeid hektareid kõikvõimalikke taimekasvatusi. Erinevad taimed taluvad erinevat kuivust, temperatuure jms. Selliseid seadmeid on võimalik piltlikult öeldes laiali laotada kogu territooriumi peale kus igaüks neist mõõdab talle etteantud asju moodustades võrgustiku kus seadmed peavad omavahel ühendust. Taolised seadmed peavad ilma laadimata vastu aastaid. Mingite probleemie ilmnemisel (näiteks muld liiga kuiv) saadetakse info kohta/inimesele, kes teab mida ette võtta. Samamoodi on võimalik neid seadmeid ühendada ka mõne muu automaatikaga, mis oskab näiteks ise teatud põllu vms kohas kastma hakata. Võimalikke kasutusalasid on väga palju. Mõne tõsisema ja suurema probleemi lahenduse otsimisel võib ka otse ühendust võtta: mairo22@gmail.com
ainosilm: 2011-02-11 17:30:52
Huvitav oleks selgitada mõne olulise taimehaiguse avaldumise seost õhu- ja mullaniiskuse (või taime enese turgoriga) ning füsioloogiliselt olulise temperatuuriga (temp. summa üle +5 kraadi).
harri: 2011-02-12 12:30:36
Väga asjalik teema Mairo Leierilt! Tänan postitamast! Huvi võiksid pakkuda näiteks *õhutemperatuuri käik ööpäeva/aasta lõikes (2m maapinnast, 2 cm maapinnast, temperatuur lumepinnal..) *aktiivsete temperatuuride summa vegetatsiooniperioodil *mulla temperatuur (10 cm sügavusel nt) *suhtelise õhuniiskuse muutumine ööpäeva lõikes *teatud tasemest kõrgema õhuniiskuse kestvus (tundi ööpäevas nt) *kaste esinemine, selle püsimise aeg taimelehtedel *mulla niiskus mingil sügavusel
Mehka: 2011-03-11 02:45:19
Panen siia kirja ühe lause mis pärineb geo-bioloogia valdkonnast ja juttu on maaväljadest e.maakiirgused ja nende mõõtmisest, tsiteerin: "Maavälju e.kiirgusi saab mõõta mitte ainult pendliga vaid ka elektroonsete aparaatidega." Et selline karbike näitab ära antud asukohal,kas saan siia istutada mida tahan või ei,(+ - 100 skaalal täiesti piisav). Lisan ka mõne näitaja:õunapuu tahab +20;ploom min.+50; pirn ja maguskirss min.+70!
Betula: 2011-03-11 08:56:06
Väga huvitav valdkond! Kust Sa,Mehka, sellest nii täpset teooriat lugesid? Olen mõningatel koolitustel käinud ja sel teemal kirjandust lugenud, kuid ikka räägitakse-kirjutatakse pigem maaväljade mõjust inimestele. Mina mõõdan pendliga iga puu istutuskohta(olen puittaimede kollektsionäär), kuid kuna teooriat sel teemal pole õnnestunud omandada, siis on mul aja jooksul lihtsalt välja kujunenud oma suhe pendliga. Kuid kõige rohkem olen hädas olnud vahtra liikide ja sortide istutamisel. Olen isegi kuulnud, et vaher kasvavat nn. veesoonel, kuid pendliga mõõtes pole küll ühtki uhket vahtrat leidnud sellises kohas kasvamas. Vahel on vaja noort taime vaid paarkümmend cm nihutada ja kasv saab hoopis suurema hoo. Tavaliselt annab ka taim ise suuna kätte kuhupoole on vaja teda nihutada-sealpool kasvavad kasvujõulisemad oksad ja taim ise ka püüab sinnapoole kalduda. Ka haigus-ja külmakindlus on seotud maaväljadega.
Mehka: 2011-03-26 23:45:24
Betula_le kuula ka vikerraadio arhiivist 18sept2005 aiatarga saadet, seal räägib selle teema geoenergometrist Heino Lepik enamvähem puust ja punaseks lahti. Tunnen endiselt erilist huvi ikka selle n.õ. digitestri taolise riistapuu vastu millega neid +ja- maavälju mõõta saab, siis pole ka eksimisruumi!
Betula: 2011-03-28 14:48:41
Aitäh, Mehka! Olemegi liiga neti-sõltlasteks muutunud ja raadio tahaplaanile jätnud. Õnneks nüüd siis võimalik tänu arvutile ka erievaid raadio-ja telesaateid omale sobival ajal vaadata-kuulata.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine
Kasutaja
Parool👁
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid


EESTI SORDIVARAMU
EESTI TAIMED
SOOVITUSSORTIMENT
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TURUSTAMISE STANDARDID
EESTI KARTULISORDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma aiandus.ee haldaja kirjaliku loata.