Aimla: 2011-01-11 12:26:17
Kas keegi võiks öelda, kui efektiivne on verejahu seguga pritisimine, mis tehtud hilissügisel, loomade (jäneste, kitsede) tõrjeks, et nad ei näriks noorte viljapuude koori? Kas peaks korduvalt pritsima? Või piisas sellest ühest korrast umbes novembri alguses? Millised on kogemused? |
Betula: 2011-01-11 19:15:16
Kunagi lootsin ka Planskydi peale. nii et talve
alguses pritsisin oma puittaimed selle
verepreparaadi lahusega üle ja... kui kevadtalvel
aeda läksin, siis olid jänesed seal hulganisti puid
ära närinud. Talvine vihm ja lörts oli kogu kupatuse
maha pesnud. Vahepealsetel aastatel olen oma
puittaimede tüved võrkudega mähkinud, kuid
viimane talv tuli ootamatult ja mähkimistööd jäidki
tegemata. Nüüd korjan sügavkülmast sulatatavast
lihast valguvad vereveed kõik kokku ja käin aias
paarinädalase vahega selle lahusega puid üle
piserdamas. Nüüd, peale vihmasadu tuleb kindlasti
jälle sinna lume sisse ukerdama minna.
Metsameestel on mingi sinisevärviline vett
mittekartev möks, millega nad noori metsapuid
ladvast möksivad. See olevat veekindel. Ka soovitab
mõni kogenud aednik mingi masinaõlise lapi või
kindaga oksi ja tüvesid üle käia-see ka veekindel.
Aga oma aias pole tihanud veel õli kasutada. |
mellu: 2011-01-11 21:35:29
keski teab, mis selle sinise mögina nimi on? olen püüdnud seda poest leida, pole õnnestunud, selle pähe anti mulle too verejahu, a too ei meeldi mulle... |
Peeter: 2011-01-11 21:52:38
mellule: Cervacol |
mellu: 2011-01-11 22:42:40
tänud |
vasula: 2011-01-13 14:24:35
vere ja selle preparaatidega peab olema ettevaatlik.Vere lõhn meelitab ligi närilisi.Eriti tänavu,kui maa lume all sula.
Mulle meeldib see toomingaokste soovitus. Kas kellelgi on kogemusi? |
Betula: 2011-01-13 20:21:26
No ei usaldaks küll toomingaoksi! Senini meil järve
ääres oli kobraste poolt toomingas puutumata, aga
eelmisel hilissügisel jõudsid selle vana ja jämeda
puu läbi järada-näljaga läheb kõik kaubaks. Kunagi
soovitati ka muttide tõrjel toomingaoksi käikudesse
toppida-küll mingit toimet ei täheldanud. |
Aimla: 2011-01-20 11:59:49
No ma siiski tagatipuks nüüd jaanuaris veel sidusin jõupaberiga ikkagi kinni need puud, mis veel sidumata, aga olid novembris pritsitud. tegelikult tahaks teada, kas kitsed ja jänesed üldse kirsitüvesid närivad? Ja Ploomipuude? Või sõltub see ka puu ja koore vanusest? Mis vanusest alates enam puid siduma ei peaks? Õuna- ja pirnipuu kuurt näksivad nad karmil talvel vist sõltumata puu vanusest? |
Betula: 2011-01-20 16:57:37
Tegelesin ka viimasel kolmel päeval oma
puittaimede võrkudega kinnimähkimisele, sest aias
küll ilmselt toimetab vaid üks jänes, kuid kahju on
ta teinud juba niigi piisavalt. Jänesed ja hiired ongi
hullemad kahjurid, kuna närivad puude tüvesid.
Hiirte näritu on kõige hullem, sest kahjustab peale
koore ka kambiumi kihti. Kitsed pigem näksivad
okste otsi, mis puule vähemalt hukatuslikult ei
mõju. Ilmselt see jänes kohe teab, et hindan oma
aias peamiselt mittesöödavate viljadega puid-
põõsaid ja minu narrimiseks ta valibki just nende
seast omale toidupoolist. Senini verelõhnalisi
polnud veel puutunud. Aga riskida enam ei
julgenud. Kui praegu pole võimalust puutüve kuni
maapinnani katta, siis peab kevade edenedes
mähkimistöid tegema ka lume alanedes. Mis seal
sula maaga hiired puude kallal korda saadavad,
seda saame alles hiljem teada. Kuid sula on teinud
ka muud kahju: koos lume alanemisega on just
okaspuudel alumised oksad koos lumemassiga
allapoole vajunud ja võib esineda nende tüvest lahti
rebenemist. |
meristeem: 2011-02-10 09:53:53
Kas kitsed ja jänesed ka astelpaju kallale lähevad? |
PillePohl: 2011-02-10 10:00:59
Mina ei ole täheldanud! neil ju astlad küljes. aga võib-olla on ka teisi kogemusi. meie aias on näiteks jänesed tänavu järanud 2 noort kreeki, mis olid katmata (neid enam ei jõudnud kinni panna; nüüd riputasin ka verejahu), vanadel õunapuudel on allpool olevate okste otsi kärbitud (kuid sellest pole mul kahju). astelpajud on kõik talved olnud katmata, ei ole keegi kallal käinud. |
trollmati: 2011-02-11 13:10:13
Viimastel sulailmadel pintseltasin noored õunapuud ja pirnid vere preparaadiga üle,nüüd eile käisin vaatamas jänese jälgi palju,pintseltatud puud puutumatta aga söödud ploomi ja astelpaju noori võrseid. |
harri: 2011-02-12 12:35:56
Plantskydd, see verepreparaat, toimib
küll peletina ja parim aeg teda peale
kanda on detsembri lõpu või jaanuari
alguse sulad ilmad. Ainult et siin on
suur AGA: nimelt läheb see asi kevadeks
PIGIMUSTAKS ja noored viljapuud saavad
märtsipäikese tõttu tüvekahjustusi...
Nii et kui kasutada, siis vaid võra
piserdamiseks, tüvi ja võraokste
hargnemiskohad olgu pigem paberisse
mässitud. |
