Aiandus.ee

Kõigepealt kõigile häid pühi,head vana aasta lõppu ja et uus oleks parem!!!Kuidas leida see kõige õigem kasvuhoone, et ei peaks pärast kiruma ,, see teine oli ikka parem,,. Palun jagage oma kogemusi.

Betula: 2010-12-28 17:02:58

Ma olen kuskil oma kasvuhoonest küll juba kirjutanud, aga võin ju veel korrata, sest olen praeguse lahendusega igati rahul.On kilekatteline, kuid tänapäevased kiled peava vabalt üle 3 aastagi vastu. Tähtsaimad punktid on: pika küljega kirde- edela(või põhja-lõuna) suunaline-siis hakkab hommikupäike varakult sisse paistma ja ka külmadel hommikutel pole nii suurt külmumisohtu. Eriti kevadiste hiliskülmade puhul,kui päike varakult tõuseb. Sellisel suunal päeval jällegi liigselt ei kuumene üle ka. Ja võimalikult palju õhutusluuke ka! Teine tähtis ehituslik nõue on, et on piisavalt kõrge ja kaares katusega-seega jookseb lumi iseenesest maha ja suvelgi on õhku sees piisavalt. Kuna sealkasvavaid taimi tihti kummitavad erinevad taimehaigused, siis õhurikkus on üsna tähtis. Kaarte puhul pole vaja ka kilet eriti lõikuda ja lappida-6m laiune paan nt.katab juba iseenesest suure pinna ja kasvumaja pikkuse rehkendamisel tulekski arvestada ka kilepaanide laiusega, et vähem lõikumist ja liigseid ülejääke ei jääks. Nii, et mida suurem ja õhurikkam ,seda parem-nagunii jääb varsti seal taimedele ja hädatarvilikule inventarile kitsaks. Ja kui ka mõned viinamarjataimed tahaks sinna kasvama panna... Soovin ka kõigile foorumilugejatele HEAD AASTAVAHETUST!

kylli: 2010-12-28 18:31:15

Kuidas soovitad teha aluspinna? Kui pealmine kiht koos ohakate, orase ja oblikaga mättana eemaldada on all kohe puhas liiv(merepõhi). Kas sinna vahele tuleks panna mingi tekstiil, siis kiht turvast ja seejärel muld? Või kuidagi teisiti? Kas turba võiks tuua vanast turbakarjäärist, kui jah siis mida on vaja sellele lisada? Tänud!

Betula: 2010-12-28 19:59:52

Minu aed paikneb küll Lõuna-Eesti kandis ja pigem on mul raskemapoolne muld, mille parendamiseks kasutan turvast ja kompostmulda.Aeg-ajalt multsinkasvuhoones küll taimede vahesid lihtsalt kasvuturbaga ja nii olen toiminud antud kohal juba kümmekond aastat mulda vahetamata. Aga minul on tomatite-kurkide asemel nüüd kasvumajas küll pigem külmakartlikumad põõsad ja vaid veel mõned tomatitaimed. Ennemalt oli küll tomateid kümnekonnal aastal samas kohas kasvamas. Pole mingit mulda vahetanud. Vaid hilissügisel kogu mulla korralikult läbi kastnud, et maa külmuks. Aga mina olen igatahes igasuguste kangaste vastane! Ja kui sinna kanga alla peaksid nt.mutid tulema ja kogu selle kupatuse ülesse ajama? Aga taimede juurte parema arengu seisukohast paneks otse liivakihile pigem kompost-või muud aiamulda, millel suurem toitainetesisaldus ja võime seda ka paremini kinni pidada(siis pigem raskemapoolse lõimisega aiamulda). Sellele siis peale multsiks kasvuturvast, mis ei lase mullakihil nii ruttu kuivada ja segunedes mullaga ning lagunedes toidab ka mullakihti. Liiga kerge kasvumulla puhul kuivab see kiiresti läbi ja toitained uhtuvad kiirelt kasvukihist läbi. Muidugi peaks monokultuure kasvatades aeg-ajalt pealmist kihti eemaldama ja uuega asendama või siis kasvatatavaid kultuure vahetama. Ainult turba kasutamisel peab täpselt täisväetist ja lubiaineid lisama. Juba suuremate taimede puhul pole liiga täpselt vaja koguseid arvestada. Rusikareeegel on, et kuupmeetrile turbale lisatakse ca 1kg täisväetist ja 7-8kg lubiainet. Parem on taimi istutada ja hooldada, kui turvas pole liiga suuretükiline ja muidugi ei tohi ka liiga peen olla, mis kastes lödiseks muutub. Ise toon turba otse pakendustehasest, sest poest on oht kauaseisnud ohtlikult koos seenniidistikuga ja muidugi ka palju kallimat saada. Ka avamaal on turvas heaks multsaineks, sest seda on hea rohida ja ka suure põua ajal on turbakihi all niiskust veel pikalt piisavalt. ainult suure vihma puhul on mulla tahenemine aeglane. Ka tüsedama turbakihi all ei sula maa kevadeti nii kiiresti(järgmisel kevadel küll seda ohtu pole, sest maa ju praegu täiesti sula).

kylli: 2010-12-28 21:29:14

Selle kanga kohta küsisin, kuna eemaldatava kihi paksus on umbes 0,5m. See on mätas, mis koosneb juurumbrohtudest ja liivasegusest hallikast tolmu meenutavast ,,mullast,, Kardan, et näeme palju vaeva ja kohaleveetud muld seguneb jälle liivaga. Selle kohta öeldakse vist nii, et liiv sööb mulla ära.

Betula: 2010-12-29 08:49:02

Meil, Eestis, on väga erinevaid mullastikuolusid. Need, kellel on raskemapoolne muld, ihaldavad midagi kergemat. Ja need kellel on liivikud, ihaldavad rammusat aiamulda. Poolt meetrit välja kaevata on muidugi rakse juhus! Olen aidanud mõnel uusasumi elanikul aeda teha ja vahel on tulnud ka sellist asja ette, et neil krundilt kokkulükatud mulla oleme uuesti laiali lükanud, kuna head ja umbrohuvaba mulda pole kuskilt saanudki. Tavaliselt pakutakse müügis mingit hästilagunenud turbalöga või hunnikus kohutavalt umbrohtunud mulda-täis nii umbrohujuuri kui ka üheaastaste umbrohtude seemneid. Oma kohalik muld tegelikult sobib sellesse aeda kõige paremini. Ja kui igal aastal teda komposti või hästilagunenud sõnnikuga väetada, siis saab ka seal taimede kasvatamisega hakkama. Kõik nõuab vaid tööd ja pikemat aega, et maad uuesti kultuuristada. Väga hea herbitsidivaba võimalus on ala korralikult nt. ruberoidiga kinni katta, et juurumbrohud lämmatada. Kerget mulda on ju lihtsam ka korralikult läbi kaevata-juured eemaldada. Ehk on teil naabruses mõni, kes on omale samades tingimustes juba kasvuhoone rajanud? Kuidas nemad on toiminud ja kas on oma tulemusega rahul? Aga tegelikult tulevad need omakasvatatud aiaviljad väga suure töö tulemusena kätte ja enne tuleb ikka mitukümmend aastat õppida, enne kui asi selgeks saab-pigem on aiandus ikkagi loominguline hobi, mille käigus õpime kogu elu.

Liinet: 2011-01-18 11:29:02

Tere, ma ka väga pooldan oma mulla säilitasmit ja parandamist. Üheks alternatiivseks võimaluseks oleks ehk esimesel (kahel?) aastal kasvatada taimi kõrges multsis? nt Maria Thun kirjeldab oma raamatus seda kuidas ta kasvatab tomateid jmt taimi kasvuhoones põhupaki sees. St et põhupakki on tehtud auk, sinna lisatud komposti ja taim sisse istutatud. Kui on huvi umbrohtu lämmatada, siis ma kataks kogu kasvuhoone umbrohtunud pinna paksu papi või ajalehe kihiga. Sinna peale paneks põhupakid koos taimedega. See variant lubab kasvatamist ja lämmatamist üheaegselt teha. Ruberoidi peal ei saa kahjuks midagi kasvatada ja omast kogemusest ütlen, et ruberoidi lagunevaid tükke pärast maast korjata on ka tüütu.

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

EESTI SORDIVARAMU
EESTI TAIMED
SOOVITUSSORTIMENT
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TURUSTAMISE STANDARDID
EESTI KARTULISORDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist