Roosinupuke: 2010-05-20 10:54:29
Eelmisel kevadel istutatud Kuldrenett hakkas algul ilusti lehtima, kuid nüüd kuivasid need väikesed lehetupsukesed ära, veel kinnised pungad näivad roostetavat. Mõnedest pungadest ja kõikidest kärpimiskohtadest ajab välja mingit vedelikku, mis sarnaneb roosteveele. Mis haigus see on ja mida saaks teha? Puul lehti praegu polegi. |
cirrus: 2010-05-24 17:49:15
millal kärpisite ja milleks/kuidas? |
Roosinupuke: 2010-05-24 19:06:41
Kärpisin 14. aprillil võra kujundamiseks. Lihtsalt selleks, et soodustada okste harunemist, et kasvaksid välja uinuvad pungad. Kärpimise ajal polnud pungad veel puhkenud, kuid puu nägi täitsa terve välja |
Roosinupuke: 2010-05-24 19:09:33
Kärpisin vaid natuke, teisi puid ka ja nood on terved. See roostevesi oli isegi vere moodi, tilgad rippusid pungade küljes. |
cirrus: 2010-05-25 20:32:52
esialgselt võin kahtlustada bakteriaalset wetwoodi, mille kohta ravi ei ole mulle teada. See on suhteliselt vähetuntud puuhaigus. Internetist saab selle kohta lugeda. Soovitan noor õunapuu hävitada ja uus muretseda. Istutada aga uus puu igaks juhuks uude istutuskohta. |
Mehka: 2010-05-25 22:30:49
Roosinupuke kui puu armas siis saab ka raviga tegeleda olen nende jamadega kokku puutund,2aastase õunapuu saad ümber istutada küll, samale kohale ei saa teda jätta ja kui ümberistutatud siis tõrje Topasiga kuni järgmise vihmani ja nii päris mitu korda ära unusta ka kärntõve rohtu.
Mul endal oli jama ühe ploomiga eelmine aasta,leppis alles 3nda kohaga, tüvi oli ikka täitsa must,juur töötas ja puu lekkis, lehti polnd aga õied küljes samuti 2-3aastane. Nüüd peaaegu terve,lehed suured aga õisi pole!
Veel on olemas hea vene retsept Metronidazol-iga.
|
Roosinupuke: 2010-05-26 13:53:59
Miks ta ei või kasvada samal kohal edasi, kas kasvukohas on viga? Ja kui see on bakteriaalne wetwood, kas teised puud võivad ka nakatuda? Kas selle haiguse kohta ka eestikeelset infot kusagil on? |
Betula: 2010-05-26 16:36:01
Kust oma taime ostsid? Roosõielistel võib esineda üsna hulle haigusi-eriti piiritagant sissetoodutel. Igasugused kahtlasevärvilised eritised ei tähenda head! Ja kuna puukesel lehti nagunii pole-põleta taim igaks juhuks ära. Parem hoida kui ohata! Haigused levivad ju lihtsamal viisil nt. putukatega.
Aga võib olla ka lihtsam variant-veesoone kohale istutatud ja siis haigestunud. Selleks oleks vaja siis ümber istutada. Aga minu arvamus, et siis kuivab lihtsalt ära või jääb kasvus kiduma. Muidugi seal hakkavad ka haigused kergemini külge. Ise mõõdan enne istutamist koha üle. Rohukamarasse istutamisel saab ka jälgida, et kehva rohukasvuga kohale ei istutaks- seal suurem tõenäosus, et veesoone koht. Istutuskoha otsingul jälgingi kõigepealt rohututte-siis pole vaja kogu ala pendliga üle käia. |
Roosinupuke: 2010-05-26 17:29:59
Ostsin puu Rõngu Aiast. Veesoone kohal ta küll pole. Kui kaevu hakati kaevama, leiti krundil üksainuke veesoon ja see on puu kasvukohast kaugel. Hein kasvab seal ka väga lopsakalt. |
Roosinupuke: 2010-07-08 09:25:24
Kaevasin siis oma Kuldreneti välja- juured olid väga tugevad. Kas tõesti ei või samasse kohta uut puud istutada, ka siis mitte, kui kõik vana mulla ära viin ja uue asemele toon? Mul on kõik puud ühes reas, mujale ei sobigi. |
Aiatark: 2010-07-08 12:38:16
Kuna me silmaga ei näe ei haigustekitajaid ega veesooni või Hartmanni võrgustikku, on raske öelda, mis puud senises kasvukohas tegelikult vaevas. Puu hukkumist võivad põhjustada ka mitu tegurit koos. Lisaks haigustele ja väljade mõjule on tänavu paljudes kohtades ka talvekahjustusi. See väide, et suurel krundil vaid üks veesoon kulgeb, ei pea paika - tegelikult võib nende vahe olla olenevalt asukohast keskmiselt 2-6 meetrit. Ja neid on nii tugevama kui nõrgema energeetilise mõjuga - sellest johtuvalt valitakse ka kaevule parim asukoht. Põhimõtteliselt võib samasse kohta istutada uue puu, kui muld senise taime juurtepiirkonnast täielikult vahetatud on. Kui asendusmuld on korralik, peaks uus puu normaalselt kasvama hakkama. Kui aga istutuskohas on ikkagi halb maa- või kosmiliste väljade mõju, pärsib see ka uue puu elutegevust.
Loe veesoonte kohta: http://buduaar.ee. Lisaks leiab üht-teist siit foorumist, kui kirjutada alla otsingusse "veesoon". |
