Aiandus.ee

olen hädas värdforsüütiaga,kuna talvel,kui oksad on lehtedest paljad,siis koer närib oksi,kevadel hakkasid näritud okstele kasvama uued võrsed ja nüüd on oks otsast võrseid täis ja nii raske,et vajub alla ja põõsal ei ole ilusat välimust.Mida peaksin tegema?Kas peaksin põõsa täielikult maha lõikama või on veel mõni võimalus.Sama lugu on ka maraniga,olen lõiganud kevadel kõik okste otsad ära,kus on õied olnud ja nüüd on oksa tipud uusi võrseid täis ja raskusest alla vajunud.

Betula: 2009-10-13 20:21:48

Värdforsüütia on üsna külmahell põõsas ja kuna õitsevad vaid üle 2 aastased oksad, siis tuleb tegel. aegajalt vaid vanemaid üksikuid oksi välja lõigata ja tõelise talve järel õitseb põõsast vaid lume all talvitunud osa. Pikad oksa ladvad saavad külmakahjustusi ja tuleb külma talve järel need külmavõetud oksad lausa tagasi kärpida elusa koeni. Võib-olla ongi sel maadligi vajunud oksal siis suurem lootus kevadel õitseda. Ega muul ajal sel põõsal erilist võlu polegi. Nüüd peale paari leebemat talve ongi nad kuidagi liigselt vohama hakanud. Pealegi on meil laialt müügil ka looklev forsüüria, kelle alumised oksad ongi sellised lamaja tüüpi ja võtavad igale maadpuudutavale oksale kiirelt juured alla-põõsas laieneb hoogsalt lookvõrsikutest.Mina olen ühe värdforsüütia asemel endale ostes lookleva saanud. Neid saab eristada: lookleval on vars enamuses seest tühi-säsi vaid jätkukohtades. Värdforsüütial oks keskelt säsiga. Võite sellele maadligi paindunud oksale midagi raskuseks peale panna(nt. labidaga mulda või kivi) ja juurdudes saate uue põõsa, mille saate siis hiljem mujale istutada. Tegelikult on ikka üsna raske ilma põõsast nägemata kindlat nõu anda! Põõsasmaranatel soovitatakse kevadeti teooria järgi 1/4 oksa ladvast tagasi kärpida. Olen ka enne kuulnud inimesi, kes kaebavad, et hakkab"luud"okste otsa kasvama. Ise põhiliselt lõikan põõsasmaranate põõsastest pidevalt igal kevadel vanu oksi välja, sest paljud sordid muutuvad liiga tihedaks ja kõik oksad ei saa korralikult valgust. Näpin ära vaid äraõitsenud õied, sest need pruunid tutsud ei ole kevadel just kaunid.Ainult õisi tagasi lõigates pole "luudasid" tekkinud.

kirsilill: 2009-11-08 19:31:54

Olen näinud aedades ja parkides igal kevadel rikkalikult õitsvaid vanemat sorti forsüütiaid. Mis sordiga on tegemist, tahaksin ka endale sellist muretseda, sest olen ka ise saanud kahel korral värdforsüütia, mis kevadel kahjuks ainult maapinna lähedal õisi näitab, kui samal ajal teistel vanad forsüütiad õitsevad rikkalikult.

mels: 2009-11-08 23:11:09

Mina pole maranate eest mingit holt kandnud jamingeid probleeme ei ole. Maran ses mõttes tänuväärne taim, et kui esimesel aastal teda liiga rohtukasvada ei lase ja saab kasvujõu kätte, siis hiljem saab ta iseeendaga juba väga hästi hakkama.

Betula: 2009-11-09 09:09:32

Kirsilillele: kui sellelt pargis kasvavalt isendilt suve keskel (peale jaanipäeva) haljaspistikud võtta, saad endale selle külmakindla taksoni tekitada.Loodetavalt need paar oksalatva põõsale kahju ei tee. Muidugi tuleb pistikuid korralikult piserdada ja hooldada enne, kui taim juurdub. Lihsama lahenduse pistikute kasvatamiseks andis Rein Sander viimases Targu Talitas Kuslapuud pargis ja metsas. Lugu on Aialeht.ee kodulehel ka üleval. Omale olen tekitanud nii ka 'Variegata'-kirjulehelise taksoni. Haljaspistikud pärinevad kuskilt Inglismaa pargist. Sel taksonil meie kliimas suurt perspektiivi pole, kuid sel kevadel näitas siiski ka üksikud õied ära. Tartu bot. aia samal sordil paistis palju vähem lehel valgekirjut olema (seal kasvab ta varjus, mul päikeses) Kahjuks meil puukoolid lähevad ikka kergema vastupanu teed ja toovad taimed lõunapoolt sisse. Neist paljud meie kliimasse ei sobitugi. Pealegi just Hollandi taimed on kiirkorras kasvuhoone tingimustes ülesse poputatud kõrgel agrofoonil ja korralikult puitumatagi. Meie aeda sattudes need kloonid on üsna ebakindlad. Oma kollektsiooni olen kunagi saanud ka ühe värdforsüütia asemel hoopis lookleva. Pikemalt oma kogemustest kirjutasin teema värd all.
Järvekaja talu

kirsilill: 2009-11-09 18:48:45

Tänan, Betula, püüan järgmisel aastal Sinu nõuande järgi käia, sest varakevadine õitsev forsüütia on mu ammune ja seni täitumata unistus. Need värdforsüütiad olid Ceresest ostetud ja väga ilusad ja kasvasid hästi, kuid ei õitsenud rohkem, kui nii palju, kui lume all oli, osutusid nagu ma nüüd aru sain, tegelikult looklevateks, sest võrsed olid seest torujalt õõnsad, mis pani mind muidugi imestama, aga ma arvasin, et see nii peabki olema. Ma ei ole peale roosi midagi pistikutest kasvatanud, kas forsüütia ikka on pistikust kasvatatav? Aga igal juhul proovin, sest nii väga tahan seda põõsast oma aeda. Aga kui see nüüd tüütu ei ole vastata, mis vahe on värdforsüütia ja lookleva vahel?

kirsilill: 2009-11-09 19:00:37

Oi, lugesin läbi kirjutise "Värd" ja sain küllaldaselt infot, nii et pole enam vaja seda üle selgitada. Tänan veelkord Betulat nii asjalike nõuannete eest.

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist