|
|
Viirpuu lehtedel limased teosarnased elukad
|
Teema Lisatud |
Yohanna: 2009-09-12 22:15:12
Avastasin oma noortel viirpuudel limukad. Sellised mustad, piklikud, natuke meenutavad tigu, kuid ilma kojata, teost kõhnemad siiski. Millega neid tõrjuda. Viirpuu lehed on muutunud pruunilaiguliseks. või peavadki nad olema hetkeks juba sellised? ma algaja aednik ja ei tea. aga jube mures. kui keegi annaks nõue, oleksin megatänulik. | mels: 2009-09-30 19:42:02
Avastasin täna ilmselt samad limukad arooniatelt. Lehed kas auguliseks söödud või plekilised. Mida ja kas enam, praeguste ilmadega, saab nende olevustega ette võtta? Rohelise seebiga kastmine ilmselt mõtetu aja ja raha raiskamine!? | Aiatark: 2009-10-02 23:34:03
Arvan, et limukaküsimustele sobib vastuseks järgnev Luule Metspalu jutt.
"Tegu on kirsipuu-nälkvaablasega. Lisan ka tema kirjelduse. Kirsipuu-nälkvaablane, Caliroa r si L.; aliroa
(Eriocampoides) limacina Retz.; Eriocampa adumbrata Clug.
Kahjur kuulub kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi, lehevaablaste (Tenthredinidae) sugukonda. Peamiselt kahjustab kirsipuu lehti, kuid esineb ka pirnipuul, harvem pihlakal, toomingal, viirpuul, ploomi- ja õunapuul. Meil esineb, kuid mitte sage.
Valmik on läikivmusta kehaga, kahe paari läbipaistvate kilejate tiibadega, mis keskosas nõrgalt tumenenud, musta tiivasoonestusega putukas. Tiibade sirulaius kuni 10 mm. Muna on
poolläbipaistev, kahvaturoheline, piklikovaalne. Vastne on 11 jalapaariga kollakasroheline ebaröövik, kaetud musta limaga. Rindmiku osa on
jämenenud, kehakuju meenutab väikest kaani. Nukk valge, tihedas kookonis.
Osa populatsioonist talvitub ebaröövikuna, kuid osa nukkub juba sügisel 2...5 sm sügavusel mullas. Valmikud ilmuvad juunis- juulis. Valmikud hakkavad paar päeva pärast koorumist munema. Munetakse mune ühekaupa lehe alumisele küljele
lehekoe sisse. Ühte lehte võidakse erinevate emaste poolt muneda kuni 30 muna. Lehe pealmisele küljele tekib väike kühm, mis vastse koorumisel
lõhkeb. Vastsed roodavad lehe pealmist
külge. Täiskasvanud ebaröövikul kaob kehalt limakiht, ta kukutab end mullapinnale, poeb pinnasesse, valmistab mullaosadest ja
näärmeeritistest kookoni ning jääb talvituma. Kirjeldatud on kaht bioloogilist vormi. Ühel puhul paljunetakse partenogeneetiliselt, mõnes piirkonnas aga leitud mõlemast soost valmikuid. Ebaröövikud söövad ära lehe pealispinna, jättes alumise epidermise ja soonestiku terveks.
Kahjustus algab keskroo lähedalt. Kahjustatud leht on võrgutaoliselt läbipaistev. Kahjustatud lehed muutuvad pruuniks ja kuivavad. Kahjustab rohkem noori puid puukoolides. Tõrje. Noortelt puudelt kahjuritega lehtede äranoppimine ning hävitamine. Võraaluste läbikaevamine talvituvate kirsipuu-nälkvaablaste hävitamiseks."
Kas tundub olema sarnasust? | mels: 2009-10-03 20:33:00
Rööviku kirjeldus jah, täpselt õige, valmikuid pole näinud. Kuna tundub olevat tegu õige kahjuriga, kahjustus kah sarnane, siis kas tema vastu ka mingit rohtu on, lisaks käsitööle? Mina neid noppinud ei ole, lihtsalt olen lehe vahel puruks muljunud. | Aiatark: 2009-10-14 22:51:56
Arvan, et nt Fastac ja Decis võiksid mõjuda küll, kui vahetult vastseid pritsida. Kuna viimased on aga paksu limaga kaetud, ei tea, kui palju tõrjeefekt sellest väiksemaks jääb. Sama kehtib ka kange karbamiidilahuse (5-10%) kohta. Igatahes tuleb oma käega läbi proovida, siis saab ammendava vastuse. Olen kogenud, et kirjanduses olevad ametlikud soovitused ei pruugi igas olukorras (erinevates loodus- ja ilmaoludes) üheselt toimida. | mels: 2009-10-15 16:05:31
Selge, see aasta ei ole enam mõtet, kuid kui järgmine aasta ilmuvad, siis proovin mõlemad soovitused läbi. | Yohanna: 2010-07-20 12:24:12
tegin eelmisel aastal fastaciga tõrje läbi nende limaste elukate peal. see aasta ei ole enam näinud neid kahjureid. | Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
|
|
Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud,
küsi foorumist
|
|
