celina: 2009-04-30 17:52:09
Alpi jänesekäpp ehk eedelveiss hakkab õitsema juuni lõpus ja lõpetab augustis.
Üldtuntud mäestikutaim alpi jänesekäpp (Leontopodium alpinum) on kiviktaimlasõprade seas kõrges hinnas. Aianduslikus maailmas on see taim rohkem tuntud saksakeelse nimetuse edelweiss järgi.
Valgekarvaste õisikutega kaunitar on Saksamaal ja Austrias väga populaarne, tema kujutist kasutatakse nii sõjaväevormidel, kirjamarkidel kui ka loendamatutel meenetel. Tuntus on osutunud ka ohtlikuks – varem Alpides laialt levinud taim on muutunud turistide tõttu haruldaseks ja võetud seetõttu looduskaitse alla.
Tegelikult ei olegi alpi jänesekäpp Alpide põlisasukas. Ta on tõenäoliselt hoopis sisse rännanud Aasia mäestikest, kusjuures Uuralitest ja Kaukasusest on ta oma teel üle hüpanud. Olenemata sellest kuuluvad Alpid ja eedelveiss kõigi teadvuses kokku, kuigi taime kasvab ka teistes Euroopa mäestikes.
Mida viletsam kasvukoht, seda ilusam
Kiviktaimlate levikuga suurenes ka eedelveissi tuntus. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed. Taime kõrgus oleneb mulla toitainetesisaldusest, niiskusest ja ilmastikust. Keskmiselt kasvavad alpi jänesekäpad 10–15 cm kõrguseks, aga vaevu huumusega kaetud kaljudel võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused.
Eelistatud kasvukohtadeks on klibune pinnas ja kivipraod. Mida viletsam pinnas, seda ilusamad ja valgeviltjamad on õisikud. Aiakultuuris sobib jänesekäpale igasugune vett hästi läbi laskev lahja ja mõningase lubjasisaldusega muld. Kasuks tuleb ka savi ja kiviklibu lisandus. Sellises mullas ei kasva taimed ruttu suureks ja lopsakaks, vaid arenevad ajapikku ilusateks kompaktseteks puhmikuteks, millel on kaunid hõbevalged õisikud.
Suvel kuivaga tuleb alpi jänesekäppa siiski vahetevahel kasta, et kompenseerida Alpide kõrgemat õhuniiskust.
Teatud aja järel tuleb taimi noorendada. Selleks kaevake nad üles, jagage ja istutage uude kohta, muidu võivad nad hävineda. Õige aja näitavad taimed ise kätte: õitsemine jääb väheseks.
Jänesekäppa pole raske ise seemnest kasvatada. Seemned koguge parima välimusega taimedelt. Tuleb teada, et seemned vajavad idanemiseks valgust. Suruge nad vaid kergelt mullapinna vastu, ärge katke.
Eelistage siiski vegetatiivset paljundamist, sortide puhul teisiti ei saagi. Taimi võib jagada nii enne kui ka pärast õitsemist. Sageli võtab osataimede kosumine aega.
Alpi jänesekäpa sortidest on üsna levinud ‘Mignon’, ‘Everest’, ‘Stella Bavaria’, ‘Matterhorn’.
Ida-Euroopa ja Aasia liike
Jänesekäpa perekonnas on üle 30 liigi, peamiselt on nad levinud Aasias. Euroopas eristasid botaanikud pikka aega kaht liiki – L. alpinum ja L. nivale, nüüd aga peetakse viimast esimese alamliigiks.
Aianduslikust seisukohast väärivad tähelepanu üsna mitmed Aasia liigid. Välimuse poolest ei erine nad kuigivõrd alpi jänesekäpast, kuid nende lehestik ja õisikud pole nii valgevillased, pigem on nad hõbehallid kuni valkjasrohelised. Seda tasakaalustab aga mõne liigi tugev polsterjas kasv.
Himaalaja jänesekäpp (L. himalayanum) kasvab 15–25 cm kõrguseks, moodustades väikesi polstreid, õitseb suhteliselt rikkalikult.
Suuri kogumikke moodustavad Lõuna-Hiinast pärit võsund-jänesekäpp (L. souliei) ja Põhja-Aasias kasvav L. palibinianum. Esimene neist kasvab vaid 10–12 cm kõrguseks ja vajab niiskemat kohta, teine sirgub 30 cm kõrguseks ja armastab kuivemat maad.
Edela-Hiinast pärit üsna robustne L.stracheyi kasvab 30–40 cm kõrguseks.
Väikestesse nõudesse istutamiseks sobivad kõige paremini alpi jänesekäpp ja tema sordid.
Müüb näiteks Bakker http://www.bakker.ee/?item=1000010708&relatedtargetitem=1
Müüvad ka erinevad istikuärid. Kõige lihtsam otsida neti või google otsingust.
|
