|
|
puukooremultšipeenar
|
Teema Lisatud |
Chelice: 2009-04-15 22:55:14
kas multši peenrasse sobib panna kõiki põõsasvormides taimi? näiteks ühte peenrasse nii elupuid, kukerpuid, maranaid kui ka roose, lisaks veel väiksemaid sorte (kikkapuu, helmikpööris).
Või on kellegil mingi nipp, kuidas ühte peenrasse taimi kokku sobitada? | Betula: 2009-04-16 10:32:32
Muidugi saab edukalt erinevatest taksonitest peenraid kokku sobitada. Peab vaid arvestama taimede kõrgusi ja laiusi, et nad tulevikus üksteist liigselt katma ja varjama ei hakkaks. Kui peenar ainult ühelt küljelt jälgitav, istuta kõrgemaks kasvavad taimed ikka tahapoole ja madalamad ettepoole. Mitmelt küljelt jälgitava peenra puhul juba raskem grupeerida-kas tahad kõrgemat keskpunkti peenra keskele või rohkem ääre poole. Oleneb, kas teed sümmeetrilise või ebasümmeetrilise peenra. Mis kikkapuust juttu on? Kui väiksest(E. nanus), siis pead talle roomamiseks ruumi jätma. Kas roosid paned koos teistega ühte peenrasse, oleneb sinu kindlast soovist.Paljude arvamus on, et roosid ikka omaette peenrasse. Neile peab vaid päikseline koht saama. Samuti ka põõsasmaranatele. Kõrvuti neid ka ei soovita panna, sest õitsevad mõlemad suve II pooles.
Soovitaks enne oma peenra tegemist kiigata mõne tuttava aeda või jalutada kuskil aedadega linnaosas, et üle aia kiigates uurida teiste peenarde teostust. On ilmunud ka mõningaid materjale taimede kokkusobivusest. Ilmuma peaks Bauhofi poolt aiakujundaja Reti Randoja-Mutsi soovitusi peenardel toimetamise kohta. Kas seal küll ka puittaimedega arvestatud on või ainult püsikutega?
Tavaliselt tehakse enne eskiis, et oskaks taimi osta. Siis ei raiska asjatult liigseid taimi ostes.
Väiksemamõõtmeliste taimede puhul peaks arvestama ka peenema multsiga. Liiga suured multsitükid jäävad väikesekasvuliste taimede vahel liiga robustsed. Vast maikuises Kodukirjas ilmub minu multsimiseteemaline artikkel. | Babette: 2009-04-16 11:55:20
Olen oma aias teinud istutusalasid nii okas- kui ka lehtpuupõõsastest segamini, sinna vahele ja ette mahutan ka püsikud. Kuid mina ei multši peenraid, vaid istutan selle asemel pinnakattetaimi. Roosid on mul küll eraldi istutusalal koos mõnede kadakatega. Roomavad kadakad on siis multši asemel. Aga taime tuleviku kõrgus-laius peab küll selge olema, sest muidu hakkad 3-4 aasta pärast ümber istutama. Mina olen hädas oma tiigrisaba kuusega, kes praegu on pea 3 meetrine, kuid vajab hädasti teist kasvukohta. Veel vaata värve - okaspõõsastel on hallid-sinised-rohelised-kollased okkad, tee neist grupid. Osad muudavad oma värvi talvel pronksjaks, osad vajavad kevadise päikese eest kaitset. Üldiselt on see üks tore mäng, jõudu ja rõõmu sulle, Chelice! | Betula: 2009-04-18 15:52:30
Eile istutusalasid koristades mõtlesin sügavalt järgi, millise multsi puhul on kõige lihtsam koristada taimede ümbrust.(Mul on üsna erinevaid multse aias.) Selleks on turvas! Koorepuru puhul on eriti keeruline põõsaste ümbrusest lehti ja prahti eraldad-ei saa ju riisuda, siis läheb koorepuru ja lehepraht kõik segamini. Parim oleks lihtsalt uus kiht koorepuru peale lisada, et kogu varis jääks taimedele orgaanikaks, kuid ümbrus ikka korralik välja ka näeks. Ka pinnakattetaimede vahelt on raske talvekõntsa kätte saada-noki lausa ükshaaval neid langenud lehekesi. Turba puhul tõmbad rehaga taimede vahelt üle ja umrohudki on kerged mullast välja tulema. Varisenud lehed võib taimede vahele turba alla matta- teed ümber taimede rehaga turbasse augud(pole labidatki vaja!), sinna lehepraht ja turvas jälle peale. Ei ole vaja midagi peenralt ära vedada (peale umbrohtude ja pikemate kõrreliste pealsete), kõik jääb taimedele toitaineteks. Pealtnäha peenrad aga riisutud ja korralikud. | Babette: 2009-04-18 17:23:26
Kui paksu kihi sa turvast paned? ka enam-vähem 10 cm? Kas ta liigkuivaks ei tuuldu? Siis pärast kastmisega probleem. | Chelice: 2009-04-18 20:24:13
kas teil on ka kõrgpeenraid? mul on natukene kõrgendatud ebaühtlase maastiku ja kehva pinnase tõttu.. mõtlesin et äkki on teil kogemusi kõrgpeenarde äärte tegemisega? | Betula: 2009-04-19 08:58:41
Babettele:Oleneb turba olemasolust, aga algul püüan ikka ca 10 cm panna küll. Ta vajub ju palju kokku, sest tavaliselt on kotiturvas kuiv. Algul katan kogu uue istutusala turbaga (st.Roundupiga mustaks muudetud ala ilma kaevamata), siis istutan põõsad jm. sinna. Turvas võib ju kuiv olla, kuid muld ta all ei kuiva ka suure põuaga.Ääre lasen aeg-ajalt Roundupiga üle kui muru peenrasse kipub kasvama. Taimede ümbrusse ja istutusauku puistan ikka puutuhka ka. Ka alpi kuldvihma alune on nii multsitud ja seal idanevad nüüd jõudsalt ta seemikud. Kuldvihmale puistan tihti puutuhka. | Betula: 2009-04-19 09:16:28
Chelicele: Minu kõrgpeenrad on mutimullahunniku kujulised-ääred madalamad ja keskelt kõrgemad. Äärteks maakivid, sest see on meil odavaim ja kättesaadavaim materjal. Ka mahavõetud elupuu heki asemele tekitasin kõrgpeenra, sest kes neid kände ikka välja jõuaks kangutada-kändude peale ja ümber muld. Sinna tekkis peenra kõige kõrgem osa. | kylli: 2009-04-19 18:15:28
Kas multsiturvast võiks tuua ka otse rabast, kui jah siis kas tuleks ka midagi lisada. Meil läheduses asuvat raba läbib väike asfalttee, seal kaevandati kunagi turvast. Enamik kes teavad viivad turba sealt. | Babette: 2009-04-19 20:00:21
Betula, kui kiiresti su istutusala pinnas peale Roundupiga töötlemist pehmeks saab? Olen kasutanud ka seda võtet, kuid olen pruuniks läinud muru ära koorinud või kõrgpeenra puhul ümber kaevanud. Kartsin, et istutusala jääb muidu liiga tihkeks ja õrnema juurestikuga taimi on halb istutada. Põõsaid-puid küll, jah. Aga ilmselt teebki selle töö ära su turbamultš. Proovingi uue ala tegemisel sinu meetodit kasutada. Oled sa suuri puid ümber istutanud? Millised on sinu kogemused?
Chelisele: Mina kasutan peenarde ääristamiseks paekivi. Päris kõrgpeenras on mul maasikad ja need (peenrad nimelt) on tehtud immutatud pitmaterjaliga ning umbes 45 cm kõrged. Aga olen pannud ka ääristuseks vanu raudteeliipreid, ka maakividest moodustanud omapäraseid alasid. See on nii, et kivid on niipalju suured, et ära ei vea, olen lasknud nendele pooleldi mulla peale ja siis taimed sinna kõrgele kivinukkide vahele. Seda küll mitte enda aias. Ka olen ehitanud parajatest tõstmist kannatavatest maakividest kuiv müüri, mille keskme täitsin mullaga ja istutasin kiviaia taimed sisse. Ja neid istutusalasid on alati võimalik laiendada, andes neile uue kuju. Muidugi suureks kasvavaid taimi siis sinna ette ei saa panna, aga kääbikuid küll! | Betula: 2009-04-19 21:36:13
kyllile: Ka pakendatud turvas on raba päritoluga. Sobib vähelagunenud helepruun turvas. Suuremad juurikad jm. lisad tuleb nüüd küll endal sealt välja korjata. Tähtsaim on turba neutraliseerimine (kui just hapulembeste istutusala ei tee).Kui temasse taimi istutada, siis muidugi ka väetist lisada ja kasta märjaks. | Betula: 2009-04-19 22:18:01
Babettele:meil on üsna priske huumushorisont. Peale roundupitamist (vihmaohu korral enne 6 tunni möödumist töötlemise järgi) katan ala suure presendi või kilega-nii saab ka vihmase perioodi ära kasutada. Kui rohttaimed pruuniks tõmbuma hakkavad, võib juba uut istutusala rajama hakata. Vahel kipuvad võililled välja põdema-siis tuleb nad maast üsna sügavalt välja urgitseda. Ma kaevan vaid taimedele istutusaugud ja sinna põhja võib ka komposti või varuväetist panna.Pinnapealse nõrga juurekavaga taimedele siis kompostmullast pesa teha. Milleks kogu ala kaevata ja väetist taimedevahelisele alale raisata? Kunagi ei istuta ju taime taime kõrvale tihedalt. Kui just pinda kiiresti ja kohe pole vaja täita madaltihedalt. Tavaliselt need pinnakattetaimed aga laiendavad isegi kiirelt oma valdusi-pole mõtet taimi raisata.Kõrgpeenra puhul vean roundupitatud maale mullakihi peale. Turbamults kõdumeb mõne aastaga ja tekib hea kobe mullakiht. Pealegi turbamultsitud peenarde muld ei pragune näotult ka põua ajal. Paari aasta pärast on vaja jällegi uus multsikiht lisada.
Kui suur on suur puu? Puukoolist korraliku juurepalliga puid on kergem ümber istutada, sest nende juurestik on ühtlaselt jaotunud.Muidugi peab oskuslikult ka ise istutades juuri laiali laotama. Eks peab ikka teadma ka,millise juurestikuga konkreetne puu on-kas pinnapealse või sügava peajuurega puu. Katsu sa väikest har. tamme seemikutki mullast kätte saada-milline pikk peajuur tal on! Püüan mitte väga suureks puid enne kasvatada, kui lõpp-kasvukohale istutan. Eks iga ümberistutus ole neile paras šokk! Ja siis peab oskuslikult toestama ja pidevalt kastma.
Istutusalade laiendamine on ka kogu aeg päevakorral-kaalun juba tõsiselt, keda oma aeda veel istutada. | Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
|
|
Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud,
küsi foorumist
|
|
