Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

desotööd

Teema Lisatud
mesika1: 2009-03-26 09:19:02
Nädal tagasi,so 22. märtsil teostasin kasvuhoones raudsulfaadiga vundamendi, klaaside kui ka maapinna pritsimist. Küsimus: kas nüüd nädal hiljem tohin kasvuhoonesse külvata salati, sibulat, maitsetaimi ja redise seemneid? Kas ma võin kindel olla, et mürk ei kahjusta vilju ja ma ei söö mürgitatud vilju? Kui ikka soovitate, et ei oleks praegust mõistlik seemneid istutada, siis kui pikk peaks olema mürgitamise ja külvamise vahe. Tomatid ja kurgid istutan umbes kuu aja pärast. Kas raudsufaat hävitab ka kedriklesta?
lehevaksik: 2009-04-04 08:55:00
Raudsulfaat on pigem haiguste, sammalde ja samblike hävitaja. Kedriklesta tõrjeks sobivad insektitsiidid (Fastac50). Kui nädal tagasi sai tehtud pritsimine, siis usun, et võib küll juba külvata. Enne tuleb muidugi maapinda kobestada.
Betula: 2009-04-04 09:40:43
Kedriklest on ämlikulaade putukas ja tema tõrjeks insektitsiidid ei mõju. Mingit toimet avaldab nt. Karate.Kuid emased kedriklestad talvituvad mulla sees ja siis peaks kogu muld läbi kastma. Ega effektiivset tõrjet neile polegi. Üks tugev külm vaid ehk aitaks. Raudsulfaat on vasksulfaadist vähem mürgine. Ja ega külvamisel siis kohe neid saadusi tarbida veel saa-peavad ikka enne kasvama. Fe ja S on seal ühendis taimedele toitaineteks-kuluvad söögiks ära ajapikku.
tiium: 2013-11-12 21:21:26
Otsin ja ei leia kusagilt õpetust, kuidas teha väävlisuitsu. Tundub, et see on ainus vahend kedriklesta levikut pidurdada. Palun andke teada, kuidas peaksin toimima.
ViinaMuri: 2013-11-13 10:33:53
http://aiandus.ee/vaata.php?id=5750 Bauhofis nägin väävlit müügil, küllap on mujalgi. Paljude muude lestade tõrjeks kasutatakse 'kolloidväävli' lahusega pritsimist, aga mullas talvitujaid pritsimistega hävitada kindlasti ei saa. Vähemalt viisil, et toiduks tarvitatavat seal edaspidi kasvatada saaks.
Babette: 2013-11-13 12:41:12
Sain Bauhofist väävligraanuleid, panin nad kolmele paekivile ja lisasin süütekuubiku sinna juurde. Pean ütlema, et tossu oli vähe aga haisu rohkesti. Ega seda küll ei tea, kas mõju oli. Suvel näeb.
ViinaMuri: 2013-11-13 17:13:08
Paekivi pole just parim variant, sest reageerib kergesti väävli põlemissaadusega ja ka sulaväävliga (e. kaotad 'toimeainet'). Mõni keraamika või klaas või ka 'raudkivi' on parem. Ka kuld ja plaatina sobivad suurepäraselt, kel üleliia, kasutagu julgesti.
agne7: 2013-11-17 12:53:53
mina ei julgeks üldse mingit keemiat kasutada
ViinaMuri: 2013-11-18 10:58:47
Väävlisuits on ohtlik sisse hingata, aga õigesti kasutades ei ohusta tegija ennast kuidagi. Sellest jää kasvumajja midagi kahjulikku, taimetervise ohustajad hävitab kõikjalt, kuhu ligi pääseb ja inimesele kõige ohutumal viisil. Kasuta julgelt, muidu ei saa sissetoodud satikatest valla. Kui on nii hästi läinud, et neid satikaid pole, siis nii 'igaks juhuks' ei peaks tõepoolest ka väävliga mängima.
agne7: 2013-11-23 03:21:56
tõsta kasvuhoone teisele kohle
agne7: 2013-11-23 03:33:42
ja tomatitaimed kasvata seemnest ise
aiahoolik: 2014-01-04 05:42:54
Era aias ja toas mürke kasutada ei soovitaks!Roheline Seep on tõhus vahend lehetäide, kilptäide liikuvate arengujärkude, ripstiivaliste, kedriklestade ja teiste pehme kehaga kahjurputukate tõrjeks. Seep mõjub kahjuritele üksnes otsesel kokkupuutel ja seetõttu peab seebivesi neid pritsimisel tabama. Seebivesi võib mõnede taimede lehtedele söövitusjälgi tekitada. Seetõttu on tark alati enne selle kasutamist lahust taime paari lehe peal katsetada. Rohelist seepi (40g/10 l = 1 supilusikatäis/1 liiter) võiks lisada ka taimsetele pritsimisvedelikele, et need paremini lehtedele kleepuksid. Lahustatud seep lisatakse valmis leotisele vahetult enne pritsimist. Muidugi tuleb pritsimist,korrata umbes nädala pärast. Suure vajaduse korral on müügil taimekaitsevahend Vertimec 018 EC, mille mõju kedriklestale on kogemuse põhjal kõige suurem. Soomes kasutati seda vahendit juba enne,kui ta Eestis lubatud mürkide nimekirja ilmus.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.