Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

taimede talvekindlus

Teema Lisatud
Päike: 2005-04-18 19:51:25
Talveks katsin külmakangaga keerdoksalise sarapuù ja jaapani vaheri.Praeguseks on kangas eemaldatud.Kui tuleb öökülm kas peaksin uuesti ööseks katma külmakangaga või piisaks varjukangast? Tänan vastamast.
anka: 2005-04-24 13:09:23
mul on sarapuu contorta olnud 4 aastat, pole teda kordagi katnud. 2002/03 aasta karmi talve peale oli ta küll solvunud ja hakkas loojakarja minema. tookord päästis olukorra vinge sõnnikuhunnik. seega ma ei arva, et need pisikesed kevadised öökülmad talle nüüd enam midagi suudavad teha.
maamesilane: 2007-10-29 20:22:12
Mis vahe on mõistetel külmakindlus, talvekindlus, pakasekindlus.
Aiatark: 2007-10-29 21:50:30
külmakindlus - taime võime taluda madalat temperatuuri (puuviljanduses loetakse selleks 0 kuni -25 °C või pakasekindluse puhul alla selle); talvekindlus - taime võime taluda ebasoodsaid talvitusolusid: tugevat külma, külmakohrutust, haudumist, juurte lämbumist veega üleujutuse tõttu, kuivamist sügavalt läbikülmunud mullas
z555: 2008-11-03 12:57:04
Kas ümaravormilise elupuupõõsa, mis on u.läbimõõdus 50 cm, peab varjulooriga talveks-varakevadeks katma? Tänan vastuse eest!
Betula: 2008-11-04 08:26:59
Hariliku elupuu sordid on üldiselt meil külma- ja päikesekindlad. Vaid oranziokkaline 'Reingold' võib saada kahjustusi. Pigem teevad elupuudele kahjustusi koerad, kelle pissijäljed pruunistuvad. Jälgima peab vaid talvel, et ränk lumekoorem (eriti sulalumi) põõsaid liigselt ei räsiks.
mel: 2008-11-04 14:03:16
Ümarvormidele tõmban talveks linnuvõrgu ümber. Suuremad kipuvad raske lume all laiali vajuma
maipornikas: 2009-02-04 10:21:02
Kas keegi oskab öelda kui külmakartlikud on sellised põõsad:
volt-lodjapuu (Viburnum plicatum)
kurdlehine lodjapuu (Viburnum rhytidophyllum)
abeelialehik (Abeliophyllum distichum)
jaapani kontpuu (Cornus kousa)
õis-kontpuu (Cornus florida)
parrootia e raudpuu (Parrotia persica)
Ette tänades!
Babette: 2009-02-04 12:04:19
Kurdlehine viburnum laks mul ära ühel väga külmal talvel. Tean, et nad mõlemad ei kannata tuuletõmbust, kuid taluvad hästi varju. Niisiis olen neid nüüd talviti katnud. Kontpuude kohta niipalju, et on küll 5. tsooni taimed, kuid meil vajavad head katet, kuna on talveõrnad. Parrootia ei ole meie talvede jaoks sugugi valmis, ainult 7-12 miinuskraadi. Korea valge forsüütia kohta ei tea midagi. Parrootiat olen endale tahtnud küll, mõtlesin hoida suvel potiga mullas, talveks sisse tuua, nii nagu teised eksoodidki. Teata, kuidas sinul talvitusid.
Peeter: 2009-02-04 13:16:26
Parrotia persica on 4. tsooni taim www.floridata.com
Betula: 2009-02-04 19:09:22
Tihti polegi külm see, mis taime hukutab, vaid hoopis niiskus ja meie vahelduva temperatuuriga talv. Samuti ei saa kehval suvel oksad korralikult puituda, sest päikest ja soojust jääb neile selleks väheseks. Muidugi õigeaegse sügisväetamisega saame natuke taime ergutada puituma sundima, kui PK väetist anname õigeaegselt augustis.Ka just Ameerika päritoluga puud-põõsad kipuvad meie niiskes kliimas halvasti talvituma(nt. kollane mänd). Paremini õnnestub see Aasiast pärit taimedel, kes siin paremini kohanevad. Kui kodumaal taim kasvab meeleldi varjus, siis siinses kliimas ta tahaks pigem päikeses kasvada (isegi tsuugad). Muidu ta ei saa oma soojanormi täis. Kuid päikese käes kasvades igihaljad taimed saavad varakevadel päikesepõletusi, sest meil kaua maapind külmunud. Muidugi tuleb neile ka tuulevarjuline koht leida.Ja tihti kaitsta niiskuse ja talvise vihma eest. Parem oleks neid katsetada seemikutest kasvatada, et oleks võimalik talvekindlamaid seemikuid välja selekteerida. Hollandi päritoluga taimed on tihti liigselt üles poputatud ja neil on siin raske aklimatiseeruda.Ka Eesti erinevates piirkondades on kasvutingimused väga erinevad.Õis-kontpuud kasvab ka Lõuna-Eesti väikelinnas. Sain sealt haljaspistikuid. Abeelialehiku kohta pole siiani miskit õnnestunud teada saada, ilmselt suuri lootusi pole. Ja kui peaks mõni väga külm või lumeta talv tulema, eks ta teeb siis jällegi omapoolsed korrektuurid.Niisugused ekstreemsed taimed on pigem katsetajatele proovimiseks.
Betula: 2009-02-04 21:11:55
Parrotia persica ei saa küll mingil juhul olla meil kasutusel oleva tsonaalsuse järgi 4 tsooni taim, kuna pärineb Kaspia mere lääne-ja lõunakaldalt.
maipornikas: 2009-02-04 23:19:13
Aitäh! Aga kas Sina oled ka verevat sõstart kasvatada katsetand? Minul momendil kasvuhoones veel ei tea kas talve üle elasid?
Peeter: 2009-02-04 23:23:43
On ükse selline imeline internetisait nagu www.google.com., sinna saab sisse trükkida taime ladinakeelse nime ja kohe selle sappa ingliskeelse sõna "hardiness", mis eesti keeles tähendab (külma-)kindlust. Seesinane Google näitab siis Enter-klahvi vajutamise pääle ära mitmeid lehekülgi, kus kõnealuse taime külmakindlusest juttu tehakse, ja selle külmakindluse all mõeldakse ikka ja alati just USDA tsoone - kui just eraldi millelegi muule ei viidata. Mida see USDA tähendab, on võimalik teada saada kasvõi Wikipediast (http://en.wikipedia.org/wiki/Hardiness_zone), ja sealt ilmneb, et USDA 4. tsoon tähendab keskmist(!) talvist miinimumtemperatuuri -34C. Ja mis nüüd otse sellesse parrotiasse puutub, siis Kaspia kandis leidub mitmesuguseid künkaid, kus kliima õige jahedapoolne on. Tunnistan siinkohal kohe ausalt üles, et parrotia on mul kollektsioonis veel puudu, aga kuulub sel aastal kindlasti hangitavate (külmakindlate) taimede nimekirja. Kollasest männist elik P.ponderosast niipalju, et tema on pärit külmade ja vihmaste suvede maalt (http://en.wikipedia.org/wiki/Ponderosa_Pine), ja ma tahaks tõesti teada, kuhu ta tuleks istutada, et ta meil talveilmade läbi kannatada saaks. Savisse, madalsohu või kraavi põhja? Aga neis paigus kõngeks ka meie kodumaine mänd kohemaid maha. Tee, mis tahad, aga liivasele maale P.silvestrise isekülvi vahele istutatud P.ponderosa tunneb ennast lausa üliväga hästi (nagu, muide, ka P.wallichiana)
Babette: 2009-02-05 09:04:44
Tere, teie kõik! Peeter, kas paned Parrotia otse mulda? Kus sa oled - põhjas või lõunas? Mina olen põhjarannikul ja meil on ilm aegajalt taimedele soodsam kui lõunas. Kuid siin napib lund. Kollane mänd on meil küll OK.
Babette: 2009-02-05 09:11:07
Maipornikale! Verev sõstar peaks meil küll talvituma, kui lausa 40 kraadiseid miinuseid ei tule. Mina nägin müügis kodumaiseid taimi, arvan, et nemad on meil küll külma- ja talvekindlad. Verev sõstar on kena forsüütia kõrval, mõlemad õitsevad koos.
Peeter: 2009-02-05 20:04:21
Babettele: mu maakodu paikneb Tartu ja Viljandi vahel. Õnneks on peaaegu kõik mulla- ja kasvukohatüübid kohapeal võtta, mis taimedele sobiva kasvupaiga leidmist oluliselt lihtsustab. Kui vähegi võimalik, olen kõik taimed kohe lõplikule kasvukohale istutanud, ainult kõige väiksemad ja konkurentsivõimetumad on pidanud aastakese või paar peenras veetma. Eriliselt külmaõrnu olen katnud vastavalt nende suurusele kas vahtplastist lillepoti või kastiga, või siis mähkinud tihedasti talvekattekangasse. Puude-põõsaste talveks tuppa, kasvuhoonesse või keldrisse tassimine pole ennast õigustanud, nii ei aklimatiseeru nad kunagi. Absoluutne enamus nendest taimedest, mis Eesti Dendroloogia Seltsil "ei ole kasvanud ega ei hakka ka kasvama" (http://eds.ee) on juba õige mitu aastat kenasti õues ära talvitunud.
Betula: 2009-02-05 21:33:46
Peetrile. Kui sa õige dendroloog oled, siis tee oma järeldused mitte paari aasta möödudes, vaid 50 aasta pärast!
Peeter: 2009-02-05 22:31:44
Betula, kui oletada, et inimesed dendroloogia vastu enamasti enne kahekümnendat eluaastat eriti huvi tundma ei hakka, siis enne seitsmekümnendat eluaastat nagu polegi lootust "õigeks dendroloogiks" hakata? Et alustasin mõnevõrra hilisemas eas, pole mul muidugi vähimatki lootust. Sinu vanuse kohta jätaksin delikaatselt küsimata... Kui keegi kaljukindlalt väidab, et 5. või koguni 4. USDA tsooni puu või põõsas "ei hakka kunagi kasvama", siis tahaksin ma kuulda mingit väga veenvat põhjendust. See, et kellegil läks esimene katsetus aia taha, ei ole põhjendus. Markantseim näide - krüptomeeria, mis kah "kunagi kasvama ei hakka", mitte ainult ei kasva, vaid lausa viljub. Jah, esineb ekstremaalselt külmi talvi (1940 või 41?), mis enamuse Eestimaa luuviljalistest ja pirnipuudest hukka saatis, aga see pole ometi andnud põhjust väita, et Eestis kirsid või pirnid ei kasva.
Betula: 2009-02-06 11:24:05
Teeksin siin tugeva piirjoone vahele erilistele taimehulludele ja laiatarbekauba kasvatajatele. Muidugi, on meil oma rippoad ja palju muudki eksootikat kasvamas. Kuid siiski kõike seda, mida puukoolid igapäevaselt seal pakuvad, ju igasse aeda istutada ei saa. Ja suuremad kollased männid nakatuvad haigustesse ja paljudki on hukkunud. Kui korralikku talvekülma ei ole ja ei tule, siis vohavad igasugused tõved taimede kallal. Oled vaadanud, millised näevad välja Juhani Pk kadakad müügis? Sealt ei leia ühtki tervet taime! Tegelikult oleks ju võimalik meie puukoolides pakutavat liigiliselt paljuski laiendada. Kahjuks just maaletoojad ei tunne asja! Olen sellel alal töötanud, nägin, mis toimub. Hapukirssidega on meil kehvasti küll,sest luuviljaliste mädanik on oma laasamistöö teinud. Ilma pritsimata siin saaki ei saa.Ploomisaak ikaldub ka tihti erinevatel põhjustel. Ja me ei tea, millised ekstreemsed ilmad meid ees ootavad. Kõigil neil on oma head ja vead. Püüame sellest vaid õigeid järeldusi teha.
Betula: 2009-02-06 12:34:35
Veel Peetrile. Et siinset foorumit mitte omavahelise vestluse peale risustada, võime meli teel oma keskustelu jätkata. Minu aadressi leiad ettevõtete all Järvekaja taluna. Kindlasti oleksin Sinu kollektsioonikülastusest huvitatud!!! Ehk on Sul oma taimenimekiri kuskil üleval või saadaksid mulle.
Babette: 2009-02-06 17:05:07
Peetrile. Kasutasin raudpuu kohta Nurgapuukooli infi, tema annab 8. tsooni. Nüüd lugesin jah, et USDA 4.-8. tsoon. Olen teda alati endale tahtnud, just sügisvärvi pärast, nägingi teda müügis üle-eelmisel suvel, aga Vaasa Räpinast laitis maha, et ei pea vastu. Olen oma krüptomeeria ja sirmoka ikka talveks kõrvalhoonesse tassinud, lasen neil seal 0 - -3 juures karastuda. Sel kevadel panen maha, sest tegin neile mõnusa tuulevaikse koha. Tahaksin sinu puid-põõsaid näha, kui sa vastu ei ole.
Peeter: 2009-02-06 22:22:11
Babette ja Betula, külaskäikude suhtes saame kevadel kokku leppida aiaklubi.ee privaatsõnumite kaudu, olen seal saadaval ikka sellesama omaenda nime all. Babettele veel: nagu Sa eeltoodud viitest võisid välja lugeda, on 8. tsoon see ülim kuumus, mida raudpuu üldse veel kuidagi taluda suudab. Autoriteetide arvamuse kohta kehtib aga endiselt Gorbatshovi reegel - "doverjai no proverjai"!
Peeter: 2009-02-07 18:14:31
Vabandust, unustasin kirjutada, et olen samal viisil (ja eelistatult)kättesaadav www.kodukauniks.ee privas
Aino: 2009-02-08 20:15:16
Abeelialehik (Abeliophyllum distichum ) nn. valge forsüütia on pärit Koreast, aga mitte segi ajada korea forsüütiaga (Forsythia koreana). Inglismaal kasutatkse koos forsüütiatega tema roosaõielisi sorte, G. Krüssmanni arvates vajab ta kerget talvekatet Saksamaal. Kuna Eestis kannatavad forsüütiad aeg-ajalt ka külma läbi, samas Saksamaal neid ei kaeta kunagi, siis pole meil erilist lootust neid meil õitsemas näha.
Aino: 2009-02-08 20:28:55
Volt-lodjapuud (Viburnum plicatum) katsetan ise, lootust on eriti soojas ja päiksepaistelises kohas teda õitsemas näha. Kurdlehine lodjapuu (Viburnum rhytidophyllum) on palju külmahellem. Tema hübriid, kortsuline lodjapuu (Viburnum×rhytidophylloides), külmakindla villase lodjapuuga (Viburnum lanata)saab alatasa külmakahjustusi Tartu BA-s.
Aino: 2009-02-08 20:45:09
Inglaste arvates on jaapani kontpuu (Cornus kousa) veidi õrnem, õis-kontpuu (Cornus florida) on külmakindlam. Meile lähim õis-kontpuu, mis õitseb, küll esimest korda eelmisel suvel, kuna õiget talve ju ei olnudki, asub Riia BA-s, põõsal oli näha tugevaid külmakahjustusi ja varem pole ma teda seal kahjuks õitsemas näinud. Verev sõstar (Ribes sanguineum) oli mul Kaberneeme aias, soojas kasvukohas, mitu aastat, ühel kevadel üllatas rikkaliku õitsemisega, järgmisel aastal lahkus. Proovida võib. Kõiki neid eelnevaid põõsaid tahab enamus inimesi oma aeda ikka selleks, et nad ilusasti õitseksid, Kollektsinääridel on lihtsam, vaja on ühte uut ühikut.
Aino: 2009-02-08 20:58:45
Parrotia persica- parrotia ehk raudpuu ei sobi meie kliimasse oma päritolu tõttu kuidagi, senised katsed on kõik ebaõnnestunud, kes on külvanud , kes ostnud suure ja tugeva taime Hansaplandist, mis esimese talve lume all talvitudes ellu jäi, järgmisel aastal ikkagi ära kuivas, sest ei saanud piisavalt päikest ja sooja, et talve üle elada. Aga katsetusi võib alati jätkata, seda on Eestimaal sadade inimeste poolt tehtud juba pea 300 aastat. Aga üldistuste tegemisega ei tohi kiirustada.
Peeter: 2009-02-08 21:20:25
Viburnum rhytidophyllum tegi mulle ühe pisikese üllatuse. Istutasin ta maha 2004. aastal. Peale jubedat 2006. aasta talve ei lootnudki enam teda elusalt näha. Ühesõnaga - unustasin ta olemasolu. Möödunud sügisel üht võsund-kontpuud kärpides tuli seesinane rhytidophyllum kontpuu saba alt taas nähtavale - elus ja terve. Möödunud suvel lisandus kollektsiooni üks V. x burkwoodi, eks paistab, mis tast edasi saab. Mis aga nüüd TÜ Botaanikaaeda puutub, siis koledamat kliimat on raske ette kujutadagi - need jäised udud sääl Emajõe orus... Kui miski juba seal hinge jääb, siis igal pool mujal peaks asi hulga parem olema.
Peeter: 2009-04-05 22:39:42
Juhtusin lugema www.arhomeandgarden.org, et Kew Gardens sai oma Parrotia St. Petersburgi (ikka sellesama, mis Ingerimaal Nevanjoe (vene k. "Neva") ääres) botaaanika-aiast, ja ei see ega ükski teine paljudest samalaadsetest linkidest ei viidanud sellele, et taimed sealsest kasvuhoonest pärit võinuks olla. Vaat niisugune lugu siis.
Betula: 2009-04-05 23:36:14
Kindlasit võib olla erandeid ja kui selliselt puult saaks järglasi,kes meiel võimalikult lähedalt, siis on palju suurem tõenäosus sellest asja saada kui mõnest Hoolandi päritoluga kasvumajas poputatud puuhakatisest. Tihti nad saades titeeast üle ka talvituvad juba kindlamalt. Kasvõi pöögidki. Ka tema Hollandi päritoluga taimedele ei tasu palju loota ja kui ka veel kitsalehelised sordid on...
sinirebane: 2010-09-26 20:32:52
Tere! Kuidas Teil Parrotia'd elavad? Ma just hakkan ühega katsetama. Dendroloogine nimekiri ütleb,et külmaõrn, aga mitte lootusetu...?
Peeter: 2010-09-27 22:54:35
Tundub, et sõnasin ära... Parrotia oli miski nimetu kirjulehelise kuslapuu kõrval ainus lehtpuu, mis mul talve üle ei elanud. Õige paljud teised, mis kõigi kirjade järgi palju õrnemad peaksid olema, tunnevad ennast kas lausa hästi või vähemasti rahuldavalt. Siinse teema all eelpoolnimetatuist on mul enamus olemas ja elus - kõik need lodja- ja kontpuud. Vaid abeelialehik ei tunne ennast kõige paremini ega taha eriti suuremaks kasvada, ehkki talv talle pealtnäha miskit paha ei teinud. Ah jaa, süüria hibiskus (sort "totus albus") läks mul esimest korda õide ... see on midagi, mille kasvatamisega ikka tasub küll vaeva näha.
mrsele: 2010-10-05 18:08:44
Tere! Öelge palun, kas ka rippmaasikaid saab ületalve pidada? Lapsele kingiti 6 taime, millest nüüdseks on mul juba 30 korralikku põõsast. Keldri ega kasvuhoone võimalust mul pole, aga maha saaksin kaevata küll. Tänan!
cirrus: 2010-10-06 16:42:22
küllap saab. Kaevake potid maa sisse ja peale asetage mõned sõnajala lehed või kuuseoksad.
Betula: 2010-10-07 08:07:52
Abeelialehikust. Mul kasvab see põõsake kasvuhoones. Oksakesed on üsna peened ja sealgi on ta kasv üsna kesine. Praeguseks on järgmise kevade tarvis õiepungad juba moodustunud. Talveks katan kütteta kilehooneski ta korralikult kinni ning vean lume talvel peale. Kuid on oht neil peenetel okstel lumekoorma all murduda. Samas kõrval on kasvamas ka har. viigipuu, kelle maapealne osa küll kevadeks oli külmunud, kuid kännuvõsust ajas uued kasvud.Praegu viljadki küljes. Parrotia istutasin kasvukohale alles sel kevadel-tuulevaiksesse päikesepaistelisele kasvukohale. Kindlasti mähin ta talveks pakasekangasse.
sinirebane: 2011-04-28 06:57:05
Hei! Rõõm minu aias! Parrotia ei surnudki selle talvega. Lumekuhi kaitses teda hästi ja maapind ei külmunud ka ära. Poleks arvanud, et see mulle nii palju korda läheb!
sinirebane: 2011-04-28 07:04:31
Keegi rääkis siin sügisväetamisest, minu bioloogiharidus on siinkohal puudulik. Palun viiteid kirjandusest või paar sõna väetiste ja aja kohta.
Helianthus: 2011-04-28 07:21:07
Minu tulbipuu sai natukene kannatada, aga õnneks jäi ta ellu. Ja minu metasekvoia on täiesti terve! :) Sinirebane: minu arvates sõltub Sinu taime üleelamine ka sellest, kui palju sa oled tema peale mõelnud ja hoolt kandnud. Nagu vaimses mõttes. Mina armastan taimedega rääkida ning nad võtavad ka arvesse. :)
sinirebane: 2011-04-28 07:29:19
Ka metasekvoia on elus, ehki latv on surnud,mis surnud!
sinirebane: 2011-04-28 07:37:42
Ma olen kogemusteta aednik, siiani olen pidanud piirduma toalillede ja eksootiliste puude kasvatamisega siseruumides.Nüüd on mul oma aed, tühi ja paljas alles. Andsin kiusatusele järele ja tõin omale esimese taimena selle raudpuu. Bioloogile on ikka väljakutseid vaja. ütlesin endale, et kui need taimed ellu ei jää, siis istutan mändi ja toomingat, aga jäid siiski. Noh, toominga ja männi istutan siiski ka:)
sinirebane: 2011-04-28 07:56:12
Heliantusele Kui mitu talve vana on Su metasekvoia?
Helianthus: 2011-04-28 14:27:30
1 talv ainult :P Ja ise on ka umbes 40 cm'ne. Lund oli väga palju, seega elas ilusti üle! Kord leidsin veel ühe huvitava puu nimega valkjas sassafras (Tartu ülikooli taimenimede andmebaasi järgi) - Sassafras albidum. Pidavat olema 3 või 4 tsooni külmakindlusega, aga eks seda näeb, kui ise kasvatad :) Leht meenutab natuke tulbipuud, kuid õied vahtra õit. Tahaks proovida :)
sinirebane: 2013-05-08 17:04:40
Minu aias elas ehk ka elab veel, raudpuu 3 talve, Prague mōtleb sügavalt, kas minna lehte. Pean teid kurvastama selle Ilusat sügisvärvi vōib eestis ootama jäädagi. Seda pole ma näinud, enne tuleb külm ja küpsetab lehed ära. Ainult jändrik kasvukuju on ehk huvitav.
ViinaMuri: 2013-05-08 18:09:54
Mis Sinu metasekvoiast sai? Minu aias on ta üsna lootusetu väljanägemisega ... praegu ...
sinirebane: 2013-05-08 20:12:03
Elus on. Elas talvel fliisi all telgis. Mul on ta tuulise koha peal.
Helianthus: 2013-05-08 20:24:11
Minu metasekvoia on ka ilusti elus, katsin ainult tammelehtedega.
sinirebane: 2013-05-08 20:34:36
Tulevikus on tume, metasekvoia on nüüd minuga ühte kasvu ja katmine on varsti probleem.
sinirebane: 2013-05-08 20:37:59
Raagus metasekvoia pole eriline iludus tõesti :) Aga kohe, kohe muutub ta ilusaks.
ViinaMuri: 2013-05-08 21:20:10
Aitäh! Lootus on kah midagi. Mina ei katnud, on praegu aias ja varjulises kohas. Vist 4 aastat juba minu juures. - Sirmokas oli esimest talve, tema oli kuuseokstesse mässitud, aga praegu on pruun temagi. kokkuvõtted tulevad kuu aja pärast, praegu on lootuste aeg.
ViinaMuri: 2013-05-11 19:35:38
Käisin Järvselja aiandis, sealne metasekvoia on pungi avamas ja vaid kõige kõrgemad oksad on kahjustatud. Üle 2,5 m. haruldust on aga suurepäraselt ka -30C vastu pidanud (ja nad ei katnud! Idaküljest on praegu varjatud kaskedega).! Minu oma on vaid alt pungi näitamas, võibolla olen liiga varjulises kohas hoidnud. Tõin sealtsamast ühe taime juurde.
sinirebane: 2013-05-11 23:16:25
Minu raudpuule tulid lehed ja metasekvoia näitas okkaotsi, aga Virginia toomingas on hädas. Pungad on elus, vaatasin punga sisse, aga nad ei avane. Tegin täna shoki-teraapiat: väetasin ja kastsin ohtralt päris sooja veega. Probleem on kusagil juurtes või juhtsoontes. Juhani puukooli väravas on on virgiinia toomingas juba roheline...
ViinaMuri: 2013-05-12 19:44:00
Miks virgiinia toominga pärast muretsed? Temaga ei peaks küll midagi pahasti olema. Mul kuskil võsas kasvavad, pensilvaaniaga koos ...
sinirebane: 2013-05-12 21:22:21
Jah, ei peaks küll, aga midagi on väga valesti. Alati on ta esimeste hulgas lehte läinud, nüüd pung ei liigu üldse ja koorealune justkui kõhetub. Ilus Schuberti oli. Kui viskab veedru välja, siis toon uue, aga samale kohale ei julgeks vist istutada. Äkki on mingi kuri tõbi
ViinaMuri: 2013-05-13 15:31:02
Kannata kuu aega, ta võib ka uinuvid pungi äratada (kui asi nii kaugele läheb). Mul on kõik üsna alguses, kõva külm ei mõjunud hästi. Hariliku toominga sorte olen pistokstest teinud, sh ka kevadel võetutest. Schubert on mul omajuurne, juurevõsast toodud, ju siis oli ka emataim pistoksast?
sinirebane: 2013-05-14 17:50:52
Noh, esimene märk, et midagi üldse virgiinia toominga juures elus on: juurevõsu asus kasvama. Karta on et puukesega on kaputt. Kahju olime juba ühte kasvu.
sinirebane: 2013-05-14 17:57:58
Mul on siin varem ka mõni puuke talve nahka lãinud, aga siis on kevadel olnud koor lahti ja kõik krõbe nagu ahjupuu: pool hõlmikpuud ja jaapani vahtratest üks võsu. Muidu on hoolimata Emajõe lammi lähedusest ja madalatest temperatuuridest, kõik õnneks läinud.
sinirebane: 2013-05-14 18:00:05
Tuleb oodata ja vaadata, kas on omajuurne, või kasvab sinna nüüd midagi muud
ViinaMuri: 2013-05-14 20:08:16
Jah, Schubert on raske teema ka puukoolidele: teda on raske müüa, sest kevadel pole ta millegi poolest eriline. Muide, h. toomingas f. colorata tüvi läks mul mõni aasta tagasi hingusele, poleks h. toomingast seda arvanud. Mu hõlmikpuud on lootustandvad, pungad on rohelise tipuga ... Mullustest võrsetest on talv paljud ära küpsetanud. Suuremad magnooliad (M. kobus, M. acuminata) on aga täies vormis!
sinirebane: 2013-05-14 20:41:37
Kui Schuberti, tegi keset suve uued kasvust, siis ta oli kui uuesti õitsemas. Ikka väga vahva puu
sinirebane: 2013-10-17 17:51:49
Sellel aastal on raudpuul sügisvärvid. Mitte midagi väga erilist, aga just praegu on peaaegu kogu aia ilu maha pudenenud. Tema on viimane ja alustas alles kolm-neli päeva tagasi. Varsti jäävad ainult okaspuud.
ViinaMuri: 2013-10-21 13:34:15
Pilte?
sinirebane: 2013-10-26 14:56:50
Pole kahjuks, midagi mehe fotokas on, aga ta kõlab sellega kusagil välismaal.
sinirebane: 2013-10-26 14:57:49
Oh, kolab ikka!
sinirebane: 2014-10-21 12:02:24
Olen võlgu ühe pildi :)
sinirebane: 2014-10-21 12:12:02
Üritan need nüüd saata. Ikka see Parrotia persica.
sinirebane: 2014-10-21 16:09:14
Ülemine on selle aasta pilt ja alumine eelmise aasta oma. Aastad pole vennad.
ViinaMuri: 2014-10-21 19:26:12
Kena küll! Lugesin teema uuesti üle ja see tõi Peetri juures nähtu meeltesse: ... ma ei tea ... millegipärast elab tema küll väljaspool meie Looduse seadusi! Tervitused!
sinirebane: 2015-04-22 19:31:49
Kas keegi kasvatab oma aias Prunus sargentii "Spire" ? Nãpud sügelevad kangesti, aga kas tasub?
sinirebane: 2015-04-22 19:40:58
Leidsin sellise info http://edis.ifas.ufl.edu/st515 4a http://planthardiness.ars.usda.gov/PHZMWeb/ aga aegajalt tundub, et müügi nimel võib kõike lubada.
ViinaMuri: 2015-04-23 09:49:48
Need lingid ei vii millegi konkreetseni, mida vihjad? Eks nad müüvad kõike, mida ära ostetakse. Kasvab/ei kasva ... on siin maal ju 3 kliimatsooni sees + erinevaid muid asjaolusid, igaüks peab kohalike oludega arvestama. Miks sargenti ei peaks meil kasvama? Kas Parrotia' puhul näitad sügisvärvi erinevusi? Näikse teine päris kobe olevat ja viimane talv talle paha ei teinud.
sinirebane: 2015-04-23 11:07:08
Jah raudpuu on tõesti ainult ühel sügisel värviline olnud. Sellel aastal talve ei olnudki. Ainult sügis ja kohe kevad.Lund samuti mitte. See Prunus "Spire" selgub, et on mingi ristand. Mitte päris sargenti. Prunus sargentii x Prunus incisa. Viimane on külmaõrnem, kui sahhalini kirsipuu. Katsetan ikkagi. Lootsin, et kellegil on kogemusi.:) Virginia toomingal oli juurekaelas mingi mädanik, ka võsud läksid looja karja. :( Kevad on üllatuste aeg.. USA 4a on päris meie kliima moodi vist?
ViinaMuri: 2015-04-23 13:50:53
Ei tea, minul vajus suu lahti, kui Peetri varandusi nägin; meie vahel on üks suurem veekogu, aga u. 20 kilti maad (ja sh. vett), vaid ... H. toominga sorte olen pistoksast teinud; kuidas muul viisil mu omajuurne virgiinia f. schubert'ki tehtud peaks olema? Võta oksi ja juuruta ära. Vahtisin Pr. x f. spire pilte ja sain aru küll. Seal märgitakse usda z. 5, aga eks kasvukohast oleneb ikka väga palju. Ei maksa põnnata, proovi ära, väärib küünlaid.
sinirebane: 2015-04-23 19:29:08
Suurem veekogu? Võrtsjãrv. :) Asendasin virginia toominga punaselehelise toomingaga. Ehk kasvab see paremini.
sinirebane: 2016-08-19 13:10:05
Leidsin sellise lehekülje http://www.usna.usda.gov/Hardzone/hrdzon4.html See on tunduvalt optimistlikum, kui kohalike arboristide arvamused. Äkki huvitab kedagi veel..
sinirebane: 2021-06-20 21:25:05
Juhei ja hõisassaa! Minu Parrotia persica on minust pikem ja ikka veel elus.. Ptüi-Ptüi-Ptüi üle vasaku õla :)
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.