Aiandus.ee

Sooviksin teada,kas Starane ja Round Up-iga mürgitatud umbrohu võib hiljem kompostihunnikusse viia. Olen lugenud, et need mürgid hävivad mullaga kokkupuutel.

Aiatark: 2004-06-16 11:23:52

Kemira GrowHow soovitab küll nende preparaatidega hävitatud umbrohu kompostihunnikusse panna.

margus: 2004-07-27 15:39:00

mõningatel andmetel pidi round up paar aastat mullas püsima ja toidu kaudu maksavähki tekitama

Aiatark: 2004-07-31 12:30:24

Põhjalikumalt on glüfosaadi järelkaja uuritud Ameerikas. Selle kohta on ka kusagil kodulehtedel infot, kuid praegu pole neid andmeid veel meie käsutuses.

mann: 2006-05-21 10:35:47

Kas Roundup Bio´ga võib mürgitada vaarikate aluseid? Seal kohutavalt palju orasheina ja naate. Või mürgitab see kõik taimed ära?

mannile: 2006-05-22 23:58:16

Võib, kui Roundup ei satu vaarikalehtedele ja -võrsetele. Vastasel juhul kahjustab ka vaarikaid.

mannikesele: 2006-05-23 21:17:10

Roundup väärt kraam kui rohida ei viitsi.Laiskuse palgaks saad veidi imelikuks muutuvad lapsed, varsti pole ka mehest enam eriti asja (ka viagra ei aita enam!), ehk lähed isegi mürgitamisest kärna.Ole tubli ja pritsi mürki igale poole!

eelmisele,: 2006-05-23 23:20:32

kes mannile kirjutas: kas Sa ise sööd kusagil Kuu peal kasvatatud toitu? Kõik Eesti põllud on Roundupiga üle käidud. Ja seega kõik, kes tänaval vastu tulevad, ongi kõvasti kärnas? Ja kohe mitte ühelegi Eesti mehele ei aita Viagra kah enam mitte?

Sulev: 2006-05-23 23:26:06

Raundap hävitab kõik rohelise, mille peale satub. Seetõttu tuleb pritsimisega väga ettevaatlik olla ja teha seda valikuliselt. Ka tuulise ilmaga ei maksa pritsimist teha, sest poolnähtamatu mürgiudu lendab tuulega kaugele ja võib Teile valmistada ootamatuid üllatusi.

Sulevile: 2006-05-24 00:22:53

Roundup ei tee mitte midagi okaspuudele, kui need just imepisikesed pole (kontrollisin mega-annusega ühe väikese kuuse peal, enne kui oma kuuseheki alust puhastama asusin) ega osjadele. Kui on vaja selektiivselt kasutada, siis on abiks pintsel.

mürgitu: 2006-05-25 12:37:20

Targem osa muust maailmast väldib oma aias mürke nii palju kui vähegi võimalik.Paljude taimemürkide mõju on meie elukeskkonnas püsiv ja kaudsed mõjud avalduvad alles aastate pärast.Targem oleks siiski rohida või palgata aiatööline selleks.Suurele osale meist ei jõua see muidugi kohale, ei mõtle mürke!

Anu: 2006-07-30 15:56:46

Tere. Kasutasin aias ühel maalapil, millele planeerime terrassi ehitada, Roundup umbrohutõrjet. Kas ma selle maa-ala peal olevat mulda võin kasutada teises aia osas (mitte peenramaal)? Ja kas tõrje tagajärjel kuivanud umbrohtu võib panna komposti sekka? Tänud juba ette!

Peeter: 2006-07-30 22:42:58

Roundup laguneb looduses väga kiiresti, seega võib...

Annu: 2006-08-03 11:07:04

Pole Peetriga nõus. Kunagi oli lehes Kaia Lepiku artikkel, seal on öeldud, et Roundupi aktiivne glüfosaat imendub põhjavette ja on leitud juba 80% Rootsis tehtud analüüsidest. On leitud ka otsene seos Roundupi ja tervisehäirete (inimese verevähi) suurenemise osas. Kui huvi pakub, siis loe pikemalt ise.

Aiatark: 2006-08-03 11:14:31

Loe lisaks samal teemal
vaata...
vaata...
Kui keegi satub internetis allikale, kus juttu glüfosaadi tervisele kahjulikkuse uurimise tulemustest, palume lisada lingid siia, et saaksime need aktiivseks teha.

Annu: 2006-08-03 20:00:16

Lugege ja mõelge: www.fes.ee/failid/We_eat_chemistry.pdf
www.greengate.ee/pdf/rv_paberva_2005-12-08_nr0048.pdf

leplik: 2006-08-04 11:33:09

Kui elu muidu täiusest üsna kaugel, kas peab siis murulapike (vähemalt seegi!) täiuslik olema? Mis see ikka teeb, kui rohi 'sordipuhas' pole? Mõni laiemalehelisem sees? Sama paljukurdetud sirelivõsudega. Labidaga suurem töö ära, edaspidi tekkivad väikesed võsud annab kergemini välja juurida. Võib ju mingi tõkke (maa sisse) heki äärde panna. Iga asi, mis rajatakse, vajab hoolt. Koduaeda isegi 'leebete' mürkidega põhjendamatult (=vaid harjumuslikust esteetikast lähtuvalt) kostitada pole küll mõtet.

tintsic: 2007-05-27 12:10:38

olen kerges segaduses. hakkasin vist liiga suure põhjalikusega lugema infot pakendilt. eestlased lahustavad 100ml.roundupi 2-4l. vees ja saavad pritsida vastavalt 250 m2. lätlased aga peavad tegema lahuse 150ml 10l. vees. kas eestlased on kiftisemad?

Sambel: 2007-05-28 14:49:45

Soovitan hoolega mõelda , enne kui roundup'i kasutama hakata oma aias. Eriti kui kavatsete midagi söödavat kasvatama hakata. Looduse mürgitamisega enda ümber mürgitame ka tahes tahtmata ennast. Rohkem infot leiab näiteks eesti aiaklubi kodukalt: http://aiaklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=585&Itemid=2

Babette: 2007-05-29 12:27:13

Hei, Sambel. Roundup ei mürgita pinnast vaid ainult taime. Nii et igasugune söödav jääb ka söödavaks sellel mullal peale roundupi kasutamist. Olen ise teinud ka lahjema lahuse, kuid ei jõua umbrohu kadumist ära oodata.

roosi: 2007-05-29 13:02:32

Babette, reklaami ei tasu alati kaljukindlalt uskuda. Roundupi jääke leitakse isegi põhjaveest, kuigi tootja lubab, et see täielikult laguneb... Roundupi tootjat on mõnel pool isegi kohtus karistatud tarbijale valeinfo andmise eest.

Setu: 2007-05-29 13:23:49

Seda teemat võite omavahel jätkata, sest seda võib lõputult jätkata.

aednik0001: 2007-07-02 15:36:55

Kuulsin, et sellel maal, kus Roundupi kasutatud on,konkreetsel maalapil siis, ei tohiks toiduasju kasvatada lähemad 5a vähemalt ..ON SEE TÕSI? Seega oma aia ümberplaneerimisel, ei saagi sinna uusi peenraid niipea rajada, et maasikaid ümber istutada, uued sõstrad panna ja hernepeenraid järgmisel aastal rajada?

Piret: 2008-02-23 22:06:07

rohinud ja kaevanud olen nüüd juba küll..aga mürgitada pole veel proovinud,kas see Roundup on ka kuidagi inimesele ohtlike tagajärgedega?Kas ei teki pärast hiljem mingeid tüsistusi ja kuidas seda siis õigesti kasutada?Mida seljas,käes,jalas kanda?Kas maski on vaja? Oeh...mina kohe kardan niisikesi asju...lapsedki veel sünnitamata....

viola: 2008-02-24 12:07:45

Et mis on olulisem - ühesuguste libledega murulapike või tulevaste laste tervis? (Ette ja kõrvale, ka tagasi 'vaatlikkus' tasub end alati ära)

Betula: 2008-02-25 11:16:23

Ükski mürkpreparaat pole täiest ohutu! Roundup mõjub küll vaid läbi rohelise taimelehe ja mullas lagunevat suht kiiresti. Köögiviljamaal siiski soovitaks pigem labidaga umbrohujuurte vastu astuda. Pealegi niisuguseid vintskeid tegelasi, nagu orashein, osi ja naat polegi nii kerge tõrjuda ka selle universaalse vahendiga. Osjad praktiliselt talle ei allu ja naadil ja orasheinal hukkuvad algselt vaid osa risoomidest. Allesjäänud osa kosub aga varsti ja tuleb uue hooga tõrjuma asuda. Naadi-ja orasheinajuured on hästi märgatavad ja neid on kaevamise käigus lihtne eemaldada. Oma ümbritsevast keskkonnast saame tahes või tahtmata pidevalt mürkainetega kokkupuuteid. Ise on teadlikult võimalik mõnda neist välistada.

aednik123: 2008-02-29 22:16:33

Roundup hävitab hästi orasheina, kuid paneb mingi aeg uued ja hullemad asemele kasvama. Looduses tühja kohta pole.

mel: 2008-03-03 12:20:18

No ei pane see roundup midagi kasvama. Tuleb ikka see, mis maa sees varjul või tuulega kohale lendab. Teema algusesse tagasi tulles- mida paganat te pärast te pärast Roundupi või Staranega mürgitamist kompostida tahate?. Äärmisel juhul võite peotäie kuiva rohtu lõkkesse visata.

Ptii: 2008-04-13 13:36:03

Küsin, meil on eelmisel aastal istutatud oma tammeistikutest istandus .Kuidas seda umbrohust korras hoida? Käsitsi rohida on suur töö. Mõtlesime ka kasutada roundupi, paneme potsikud enne taimedele pähe, kui pritsime. Aga kas saame kindlad olla, et pärast ka need taimekesed elus on?

Betula: 2008-04-14 09:33:23

Kas tammed on nüüd oma alalisel kasvukohal? Kas soovid kogu puudealust pinda mustkesaks muuta? Siis jääks ju ala näotult paljas. otstarbekam oleks ainult taimede ümbrusi mustana hoida. Selleks peale rohimist või mürgitamist multsi puude ümbrus koorepuru või saepuru või millegi niisugusega, mis ka ei lase puude ümbrusest niiskust auruda. Juhul kui tuleb kuiv suvi, pole vaja noori puid kasta nii sageli. Roundup mõjub ainult rohelise lehe kaudu. See taim, mille kehtedele ta ei satu, jääb ellu. Kui on plaan ainult taime ümbrust mustana hoida, võib pritsimistööd teha väikese pihustipudeliga ja igaks juhuks tammetaim ikkagi kinni katta, sest ka nõrga tuulega võib mõni piisk tema lehtedele sattuda. Ohutum on kasutada Bastat, mis võtab ära vaid selle rohelise lehe, millele ta satub (pole süsteemne mürk). Oma dendropargis olen puude ümbrused multsinud, siis pole tarvidust ka muruniidukiga liiga taime ligidale sõita-võib juhtuda, et tahtmatult satud koort vigastama.

Ptii: 2008-04-14 19:40:43

Jah,istutasime tammeistikud oma metsa äärde lagedale platsile, eelmisel aastal oli väga raske seda platsi umbrohupuhtana hoida, sest istikud pisikesed, aga plats küllalt suur. Muruniidukiga seal tööd ka teha ei saa, seepärast küsisingi, äkki aitaks umbrohumürk, mis tööd kergendaks ja taimed ka alles jätaks.

Betula: 2008-04-15 09:04:57

Kogu ala mustkesana hoida ju ka ei saa, sest see ei näe kena välja ja seemneumbrohud võtavad seal kiiresti võimust.Siis võib sinna suur ohakaväli tekkida kui lähikonnas ohakaid kasvab.Loodus tühja kohta ei jäta. Tammed varju ei talu. Vähemalt lagipähe peab päike paistma.Siis pead niitma trimmeriga, kuid sellega võid vigastada tüve. Suurematele puutaimedele pannakse torujas krae ümber tüve, et tüvi trimmerijõhviga viga ei saaks. Oma kogemustest soovitaks siiski taimede ümbrused rohida ja multsida. Kuid väikese taime puhul on ka raske juurekaela ümbrusega, kuna see ei tohi multsi sisse jääda. Ca 5 cm raadiuses peab taime ümber tühjaks jääma.

Peeter: 2008-04-15 11:29:48

Kui juba trimmerdada, siis nii, et trimmeri jõhvikaitse on suunatud puu poole, s.o. puu asub töö tegija ja trimmeripea vahel. Nii on oht puid vigastada minimaalne. Rounduppi pritsides aitab puud kaitsta paraja suurusega papi- või plastmassitükk - ühe käega hoiad selle alumist serva maapinnal vastu puutüve, teises käes on prits. Lihtne ja tõhus. Kui istandus väga esinduslik välja ei pea nägema, võib puude ümbruse katta vanade ajalehtede, papitükkide, tõrvapapi vms sarnase materjaliga. Et tuul kergemat kraami ära ei viiks, paar peotäit mulda peale. Paari aasta pärast saavad tammed juba ise hakkama.

Ptii: 2008-04-15 18:05:46

Aitähh nõuannete eest. Istandus esinduslik välja nägema ei pea, sest kasvatame oma metsa lagedatel kohtadel nö. uut metsa . Tammed alles tillukesed, oma kasvatatud.

lehevaksik: 2008-04-30 19:18:22

Kas kellegi on Roundupi kasutamise kogemusi? Olen kuulnud, et pidavat väga vali asi olema- tapab kõik rohelise. :-.

nomme: 2008-11-08 14:55:11

jälle siis raundapist.Küsimus siis selles. Kui kemiseerida vaovahet- seakasvavat orasheina, kas siis saavad oma noosi kätte ka vao harjal kasvavad orasheinad?On nad omavahel juuripidi seotud?On kogemusi? Kuidas kommenteerib seda lugupeetud Aiatark. Ootan tänudega vastust.

Aiatark: 2008-11-08 22:13:57

Mul endal Roundupi kasutamiskogemust pole, sest muidu ei saa mahedalt kasvatada. Küll aga olen jälginud Roundupi kasutajate kogemusi. Arvan, et vaovahede pritsimine ei pruugi igal juhul vaoharjal olevat orasheina hävitada. Kevadsuvel kuivaga vähemalt 10 cm kõrguse taimiku pritsimine annab parima tulemuse. Eelkõige hävib see taim, mille lehtedele pritsimisvedelik satub. Kas mõju ka risoomi kaudu teistele taimedele ulatub, ei ole kindel.

nomme: 2008-11-09 16:58:38

Tea jah, kuidas need asjad seal risoomides liiguvad.Kas nad jaotavad seda noosi võrdselt. Poole kõrvaga olen kuulnud et sügisel liiguvad mahlad juure poole, siis viivad keemia ka juurele lähemale. Võta sa kinni!Kõike ei jõua omalnahal ka järele proovida.Ehk soovib keegi veel muljetada. Aiatargale igatahes suurimad tänud!

lehevaksik: 2008-11-09 18:38:26

proovisin Roundupi naatide peal ära ja tõepoolest läks u. 10 päeva ja naatidest oli alles vaid tumepruunid rootsud. Riisusin need kokku ja põletasin ära. Ja päris kaua oli pritsitud ala puhas, kuid nüüd hakkas taas naat tulema. Proovisin ka rabarberi peal aga see võttis lehed korraks vaid täpiliseks ja kasvas edasi.

Betula: 2008-11-20 19:56:05

Kui just herbitsiididega tahetakse umbrohtude vastu astuda, siis orasheina tõrjeks on ka teisi herbitsiide. Tuleb vaid endale selgeks teha ühe-ja kaheiduliste taimede kohta (missugune kultuurtaim ja milline umbrohi kuhugi kuuluvad. Üheidulehelisi (st. ka orasheina)tõrjub Agil ja Fusilad.Põllumajanduses on kasutuses palju erinevaid herbitsiide ja isegi kultuurtaimede sorditi on nendele erinev mõju. Nt. mitmedki kartulisordid ei talu Sencorit. Samuti on tähtis mullaniiskus, õhutemperatuur ja peale pritsimist sademetevaba aeg. Juurumbrohtudest on kindlasti kergem vabaneda kevadel kui taimede kasv on juba intensiivne. Siis kasutab taim ka oma sügisel juurtesse kogunenud varuained ära ja väljapõdemine on vähem tõenäoline. Seega taimefüsioloogia seisukohast peaks olema kevadel suurem tõenäosus juurumbrohtudest vabanemiseks kui sügisel. Minagi ei saanud rabarberist Roundapiga lahti. Samuti mitte humalast. Osja ta ei tapa nagunii!

nomme: 2008-11-26 18:40:59

Betulale suured tänud reageerimast. Muidugi on ka teisi umbrohtusid, aga orashein tungib peenral läbi kileaugu kultuuri pigistades välja. Pintsliga igat orasheinalehte määrida ka ei jõua. Veelkord tänud. Loeks veel!

Betula: 2008-11-28 10:15:42

Mul on päris pikaajalised kogemused Rountupiga, sest olen erinevaid aiakultuure kasvatanud ja ka iluaias kasutan teda pidevalt. Tean, et nii mõnigi kollektsioonaia omanik kasutab seda umbrohutõrjeks samuti edukalt pikemat aega. Olen täheldanud, et maasikas ja vaarikas saab eriti kannatada, kui Roundupiga ümbruses tegutseda(eriti vaarikas). Kuigi kasutan Roundupi igal pool ühtmoodi tuulevaikse ilmaga pihustipudelist ainult umbrohulehtedele hästi lähedalt pritsides. Tegelikult ei peagi ju kõigile maapealsele osale mürk sattuma, kuna ta on süsteemne ja jaotub ise kogu taime osas laiali. Kile puhul on orasheinal tõeline paradiis seal kile all elamiseks (seal risoomid mulda ei tungigi vaid elavad jõudsalt otse kile all moodustades tohutuid juurekogumikke). Ja läbi kile tuleb ta iga naks sealt kus arvab.Vana maasikakilet üles võttes näeb alles seda kilealust elu! Maasikad siiski põevad sellest Roundupiga töötlemisest välja. Algul on taimed valkjaskollaste noorte lehtedega. Kuid pideval kasutamisel kannatab nii saagikus kui talvitumine. Soovitaks siiski kasutada pigem Agilli või mõnd teist spetsiifiliselt orasheinale mõeldud herbitsiidi. Kile puhul ilmselt pole küll lootust orasheinast niimoodi enam vabaneda,sest nii heades kasvutingimustes risoomid ei hävine isegi Rondupiga tegutsedes, kuid Agilli puhul saaks järjepideval kasutamisel siiski asi kontrolli alla. Ja on väiksem oht kultuurtaime kahjustamiseks. Omadest kogemustest siiski tean, et kilemultsi puhul on ainuke võimalus enne kile panekut maa orasheinast vabaks saada, hilisem tõrjumine pole nii effektiivne.

nomme: 2008-11-28 18:58:53

Veelkord tänud Betulale. Paistab, et suurte kogemustega aiapidajaga tegemist.Minu põllul kasvab mustikas.Põlluääred jäid pritsimata, ja sealt tungis orashein sisse. Nüüd tuleb võidelda.Head advendiootusaega teile kõigile.

viola: 2009-08-22 10:08:07

Vaatasin just YLE 1-st laup.hommikust doc-i Äiti Maa(2/4). Kui Maa elanikkond jätkab oma harjumusi muutumatul kujul (ja arvata on, et seda ta teeb), siis aastaks 2050 ollakse seisus, kus peaks olema 5 Maa- taolist planeeti, et kõigi inimeste vajadusi rahuldada. Kuigi tundub, et me oma vältimatut lõppu paraku väärata ei suuda, ei tahaks mina küll olla nende seas, kes puhtast mõtlematusest (kuigi ju - oma pisikest koduaeda ilustada püüdes) selleks oma panuse annab. Seega - kui ülihädasti vaja mürke kasutada, et teisiti poleks näit. leivavilja saak mõeldav - mis teha. Aga igal muul juhul, pelgalt ideaalmuru saada tahtes mürgitama hakata, seda ma küll õigeks ei pea.

lennukk: 2021-03-22 05:23:38

Üha enam läheb hinda MÜRGITAMATA maa, kuna ainuvõimalik tulevik on mürgivaba põllumajandus ja tarbijateadlikkus kasvab! ROUNDUP (sis. GLÜFOSAATI jm) on nii jube mürk, et sellega tehtud kahju USAs on alles pärale jõudmas! Hea inimene - kui sa pole veel kursis, alusta nt siit - rounduprisks(pt)com

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist