kaie3: 2007-04-26 22:13:18
valge männi okstel on oranzid kupukesed, 5-4 oksa päris täis. kui katki teha, sees justkui tolm. mänd ise alles suht väike, ca 1m kõrge. millega tegu ja kas on midagi selle raviks (kui üldse ravitav)??? |
riinel: 2007-04-29 19:51:24
kas see mingi seenhaigus mitte pole? Möödunud aastal meil metsas mõned noored männid olid ka nendega kaetud. |
kirsilill: 2008-08-31 17:48:51
Olen kuulnud, et valget mändi ei soovitata istutada aedadesse, kuna ta levitab haigusttekitavaid eoseid, eriti kannatavad mustad sõstrad. Kas see väide vastab tõele? |
Betula: 2008-09-01 08:15:28
Valget mändi kahjustab koorepõletik, mida põhjustab roosteseen. Roosteseene vaheperemeestaimeks on sõstrad ja eriti must sõstar. Mustal sõstral võib viltrooste areneda ka ilma valge männi vahenduseta.Vaheperemeheks olevat ka siberi mänd mõningatel andmetel. Põõsaid on siiski võimalik pritsida ja haigust tõrjuda kuid männile on tavaliselt see haigus surmav ja isegi suured puud võivad kahjustuda. Valge männi asemel võiks kasvatada makedoonia e. rumeelia mändi (Pinus peuce).Ta on küll noorena aeglasekasvuline puu, kuid suurena väga dekoratiivne ja meil kasvavatest mändidest kõige suuremate käbidega. Eelmisel aastal õnnestus mul Tartu puukoolist saada tema seemikuid. |
LEI: 2008-09-03 15:04:43
Valget mändi pole meil praktiliselt võimalik suureks kasvatada, eeltoodu kirjutaja põhjustel. Eestis on üksikud suured isendid (Olustveres ja kuskil veel). |
Peeter: 2008-09-03 18:25:29
Eino Laas, "Okaspuud" (Tartu, Atlex, 2004) lk. 237: "Eesti kliimaolud on osutunud valgele männile väga sobivaks... Praegugi kasvab meil XIX saj. lõpu puid, mis on koorepõletiku suhtes olnud kas resistentsemad või pole nende läheduses kasvanud sõstraid. (järgneb loetelu paljudest puudest ja kasvukohtadest)... Vähestes kohtades...on tekkinud ka looduslikku uuendust".
Kui keegi Eestis üldse midagi puudest teab, siis üks kõige teadjamatest on päris kindlasti hr. Laas.
Seega - on küll võimalik kasvatada; ja sõstrad, kui nad ikka tõepoolest peavad tingimata just valge männi läheduses kasvama, võib fungitsiididega üle pritsida.
P.S. Mõnel ei kasva kohe üldse mitte miski.
|
LEI: 2008-09-04 11:07:29
Teoreetiliselt on Teil õigus aga proovige ise praktikas. Esimesed 15 aastat on üli edukad, seisad puu kõrval ja kuuled kuidas kasvab. Eesti asustus on nii tihe, et kümne km raadiuses mõni karusmari või sõstar ikka leidub ja eeltoodud on Peridermium strobi vaheperemees taimed. Vanu olusid me lihtsalt ei tea, kindlasti oli asustus hõredam ja muud põhjused. Aga neid vanu puid ongi üksikuid. Sooviksin lugeda ka näiteid 40-60 aastaste isendite (puude gruppide ) asukohtade kohta. Üritan juba pikemalt valget mändi kasvatada aga kahjuks ei õnnestu. Loen ennast praktikuks ja enamus puid ja istikuid kasvab mul väga edukalt. Aga proovige ja tulge 17 aasta pärast uuesti rääkima. |
Peeter: 2008-09-04 13:29:09
Tõve ärahoidmisel võiks sellest abi olla: www.extension.umn.edu. Õhtul otsin raamatust valge männi puistute nimekirja kah üles. |
Peeter: 2008-09-04 18:51:03
Lubatud nimekiri puistutest (ikka sealtsamast raamatust):
Karula rahvuspargis Valgepalus 27 110-aastast puud, Antsla metskonnas 25 25-35 meetri kõrgust puud, Tihemetsa metsas ja Järvseljal kasvavad 34 - 35 meetri kõrgused puud. Looduslik uuendus on Värskas.
Peamine - valgel männi puhul on täheldatud nimetatud tõve suhtes resistentsete isendite olemasolu (viiteid ei viitsi otsida), neid seemnepuudena kasutades on tõenäoselt võimalik ka haiguskindlaid järglasi välja selekteerida. Kuna Euroopas on haigestumise oht tunduvalt suurem kui Ameerikas, kus kõik mustad sõstrad kuulusid sundhävitamisele, siis on küllaldaselt alust loota, et vanade Euroopas (ka Eestis) kasvanud puude järeltulijad võiksid olla haiguskindlad.
Muide, neid Valgepalu puid külastasin viimati paarkümmend aastat tagasi - nad olid imekenad. Vaevalt, et ma neid praegu enam mälu järgi üles leiaksin. |
ainosilm: 2008-09-04 21:03:03
Küsimus marjakasvatajatele - millal jõudis must sõstar taluaedadesse - vist vähem kui 100 a. tagasi. Enne seda võisid valged männid muretult kasvada. |
kirsilill: 2008-09-06 22:11:17
Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks valge männi kohta sõna võtta. Kuna läheduses kasvab mänd, mida mõni nimetab seedermänniks ja mõni valgeks männiks (okkad on pikad ja pehmed, käbid on pikad, umbes 15-20cm ja veidi kõverad, suhteliselt kitsad - 5-6cm, seemneid pole juhtunud nägema), siis igaks juhuks pritsin oma mustasõstrapõõsaid, ainult millega pritsida? Kas topaasiga? |
