Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm |        

kompost kompostrist

Teema Lisatud
aednik14: 2008-07-17 21:34:16
kas kellegil on kogemusi plastist kompostri abil komposti tootmisega.See onselline komposter .millel on peal luuk,kust kompostitav materjal sisse pannakse ja alumisest luugist peaks valmis kompost välja tulema .Alustasin kompostri täitmist möödunud suvel,pannessinna nagu ikka -toidujäätmeid,aiamaterjali ,vahele ka veidi turvast ja vihmausse .Ilusat ,kobedat komposti aga pole saanud .Kompostri sisu on niiske ,lehkav ,kärbseid täis ,niiet ei või kaant paotada .Kes annab nõu ,mis teha.
Roosa: 2008-07-25 14:57:04
Mul kärbseid kastis pole, aga ebamäärane plöga tundub tõesti olema. Kuidas selle plastkastiga head komposti saaks???
sipsu: 2008-07-27 14:58:09
Millised kompostrid teil on kas kandilised või ümmargused? Nüüd on mingid ümmargused nn kuumkompostrid.Tuleb talveks katta ja vastavalt aastaajale pidi õhutus käima. Kas keegi teab ka nendest midagi???
Grauberg: 2008-07-28 17:14:33
Parimad kompostrid on vaieldamatud Biolani omad. Nad on küll kallid, kuid tasuvad end ära, kuna on pikaealised. Meil on nad olnud neli aastat ja mingeid pragunemise märke ei ole. Kallis on külma ja UV-kindel plast. Meil on aias kolm 900-liitrilist ja üks 220 l nn termokomposter (tõepoolest kahekihlilse termosseinaga). 900-l kompostri eelis on ka veel see, et ta on laia avaga, mistõttu on selles mugav hanguga segada ja tõsta. Teiste plastkompostrite puhul see võimalik ei ole. Komposteerimise põhitõde on lämmastiku (roheline kraam) ja süsiniku (nt turvas) õige vahekord. Liiga rohke lämmastiku korral läheb segu mädanema. Liiga vähese lämmastiku ehk liiga suure süsiniku osakaalu puhul jääb komposteerumine aeglaseks või lõpeb üldse. Siis on veel vaja vajalikku hapniku pealevoolu ja soojuse hoidmist. Nii lihtne see ongi! Aednik14 viga on selles, et sideainet on vähe: turvast tuleks rohkem lisada. Samas ei ole mõtet ka turbaga liialdada, kuna siis muutub segu jälle liiga kuivaks. Turvast tuleks lisada väga ettevaatlikult ja see kohe segamini hanguda, et see liigse vee endasse võtaks. Ühtaegu lisab hangumine segusse ka hapnikku, mis on komposteerumisel hädavajalik. Samas ei tohi kompostsegu liiga kuivaks muutuda. Liigne niiskus viib kompostsegu mädanemisele ja haisemisele. Mädanemisel ja komposteerumisel pole vähimatki ühist. Biolan müüb ka "originaal"kompostturvast (haavalaastudega), kuid see on mõttetult kallis. Eestis toodetust kasvuturbast piisab küll. Kasulik oleks kompostsegu neutraliseerida kaltsiumiga (nt dolomiidijahuga Grow-How toodangust). Dolomiiidjahu tuleks kasti puistata ja see jälle kohe segamini hanguda. Hangumine vähendab ka kompostsegu pangastumist ja tükki jäämist. Komposti pidev segamine vähendab ka tema kogust, mistõttu kastis tekib rohkem ruumi. Niimoodi talitamisel tekib üks väga ilus ja hea lõhnatu kattekompost. Seiskunud komposteerumisprotsessi parim "ärataja" on kanakaka, mis linnamehele saadaval vaid Biolani tootena (kaka segatud turbaga ja pressitud graanuliteks). Naturaalkaka oleks muidugi eriti hea, aga kes seda müüb?
Grauberg: 2008-07-28 17:22:14
Eelnenule lisaks. Väga kompostmassi kuivatajaks on ka väikesed paberitükid (nt dokumendihundist või auguraudadest vm). Miks neid niisama ära või tulle visata. Kujutan ette et suurkontoritest paberikombinaadid toodavad paberilaaste ja -litreid sadade kilode kaupa. Paberitükikesed segatuna nt niidetud rohuga kaovad segusse mõne nädala jooksul jäljetult kuivatades liigmära segu ja lisades kompostile ka vajalikku kaltsiumi. Dolomiit ja kriit on ju paberitoorained. Liigmärga segu põhjustavad eeskätt värseklt niidetud rohi ning arbuusi- ja banaanikoored.
sipsu: 2008-07-29 07:51:46
Küsimus Graubergile: mida kasutada kui alles hakata uut kompostrit kasutama nn komposti äratajaks? Kas selleks võiks olla näiteks naturaalne kanakaka?
Grauberg: 2008-07-29 14:15:45
"sipsu"-le: uue komposti loomisel pole seda vaja esialgu millegagi äratada, vaid püüda rohelise kraamiga ja köögijäätmetega seda kohe ärkvel hoida. Biolan soovitab põhjaga termokompostrit (220 l) kasutusele võttes puisatada selle põhjale nende poolt müüdavat turbamulla ja haavakoore segu. See on igati põhjendatud, kuna see kuivatab liigset vett köögijäätmetes. Minu kompostimispraktikas pole äratamist kunagi vaja läinud ja tagant järele tark olles poleks ka algselt olnud k-kakat lisada. Värsket niiterohtu ja rohitud umbrohtu ju ikka leidub, sekka arbuusi-, banaanikoori ja õunapunne. Äratamist võib vaja olla siis, kui lämmastikku (rohelist) jääb süsinikuga (pruuni, nt puu- ja põõsaste oksad) võrreldes väheseks. Siis võiks ehk kakatada jah. Päris värske naturaalkakaga mul kogemust pole, see võib väga efektiivne olla. Aga see on jälle lisakulu ja lisab jällegi massi. Niipalju kui võimalik tuleks vältida igasuguse happelise komponendi komposti hulka sattumist (nt männiokkad). See rikub komposti kõige rohkem. Kui see on aga paratamatu (nt koos niidetud rohuga), siis tuleks tingimata komposti kaltsiumiga neutraliseerida. Varemast jäi ütlemata, et väga hästi komposteerub ka (pehmet) majapidamispaber, mida siis koos köögijäätmetega (koortega) ühte ämbrisse koguda. Ühtlasi seob paber ka liigset niiskust. Hiljemalt paari kuu jooksul on majapidamispaber kompostikastis jäljetult kadunud.
Grauberg: 2008-07-29 14:35:01
Põhimõtteliselt tuleb ju igas majapidamises otsustada, mida tekkinud jäätmetega ette võtta: kas komposteerida või põletada. Võimalik on teha nii üht kui teist. Kõik sõltub sellest, kes mida tahab ja viitsib ja kuidas jäätmest kiiremini ja väiksema töökuluga vabaneda ning kas on kohta ja vajadust, kus põletada. Ka niidetud heina või rohu võib lasta ära kuivada ja seejärel põletada. Teiselt poolt võib komposteerida ka puude (eriti lehtpuude) ja põõsaste oksi eriti kui need on oksapurustajast läbi lastud. Samuti võib seda oksarägu ka nt saunaahjus põletada. Samamoodi võib nt Tallinnas niidetud rohu ajada prügikottidesse ja viia Rahumäe kompostimisväljakule. Valikuid on palju.
sipsu: 2008-07-30 08:03:23
Graubergile: rumala inimese küsimus- kuidas on puutuhaga??? Mulle kingiti selline imevigur nagu Rootsis valmistatud Gröna Johanna kuumkompostimiskast (peene keskkonnatähisega teine) kasti maht 330l - ei tea kuidas see imevigur ennast ka õigustab!? Olen teile ääretulr tänulik info eest. Jõudu tegemistes!
Grauberg: 2008-07-31 12:03:52
Gröna Johannat müüb ka Hobby Hall. Ma arvan, et on tore asi. Lugesin HH-st tema kasutamisõpetust. Kole pidulik ja keeruline tundus see kõik: millalgi katta ja millalgi mitte. Mõte oli vist, et hoida soojust. Soovitaks tema ääre alla torgata neli telliskivi, et kraam ääre alt õhku saaks. Ühtlsi suurendab see ka natuke kompostri mahtu. Tema sees vist midagi sonnima ei ulatu, aga kord aastas tuleks tema sisu ümber tõsta ja saputada. Tuhka kompostrisse panna ei tohi. See oleks sama, mis näiteks liiva lisamine. Komposter pole prügikast. Tuhk enam millekski enamaks ei muutu. Lehtpuutuha võib lihtsalt peenrale või muru sisse puistata, see on heaks väetiseks. Okaspuu tuhaga on keerulisem, kuna see on happeline. Niisama männimetsa alla võiks teda muretult puistata või segamini mullaga rododele või teistele happelist mulda armastavatele taimedele. Kes küll okaspuuga (vaigu põlemisest tekkiv tahm!)kivist küttekoldeid kütab? Metallist kolletesse (saunaahjud, bullerjanid) sobib okaspuu aga küll. Veel ei tohi komposti hulka panna soolaseid köögijäätmeid (nt soolaliha ja -kala) väiksemgi soolakogus on hiljem taimedele hukatusllik.
Roosa: 2008-09-25 11:51:05
Munakoored ei lagune hästi kompostis. Mõtlesin, et tambin kuivad koored pudrunuiaga peeneks ja viskan siis komposti.Kas on mõni köögivili või lill, mis ei kannata ehk nii palju Ca-i? Kes teab?
Sepis: 2010-10-01 12:34:33
Garantia kompostrid on ka väga hea kvaliteediga. Neid müüb www.toolmarketing.ee Kompostreid peaks olema saadaval päris mitmetes aiandus kauplustes üle Eesti.
peneter: 2012-04-22 20:47:54
Kas on kogemusi korraliku suurema kompostri tegemisel kuni 1 m3.Seal peaks kokku saama nii aiajäätmed kui ka uriinivaba kompostkäimla materjal.Kaubandusvõrgus pakutavad on suht kallid. Tänud ette.
Mozart: 2012-04-22 21:41:55
5 euroalust, 1 alla ja neli tõsta serviti ,teha sellest kast , lisada laudu vahedesse.Mahukas ja lihtne. Teine variant,aianurka varjulisse kohta maapeale ,katta kilega.Hiirte vastu võiks alla miskit panna.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine
Kasutaja
Parool👁
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid


EESTI SORDIVARAMU
EESTI TAIMED
SOOVITUSSORTIMENT
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TURUSTAMISE STANDARDID
EESTI KARTULISORDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma aiandus.ee haldaja kirjaliku loata.