pysilill: 2008-04-24 18:11:30
Erinevad autorid käsitsevad neid mõisteid erinevalt. Mõned kasutavad sünonüümidena, mõned muutuvad eriti kurjaks, kui neid ei eristata.
Alguses polnudki neil mõistetel erinevusi, sest piirduti ainult Alpidest toodud taimede kasvatamisega, kuid hiljem, pärast ekspeditsioone Himaalajasse, Andidesse, Kaljumäestikesse, hakati eristama ainult Alpidest pärit taimedega peenraid nendest, kus kasvatati taimi erinevatest mäestikest. Seega Alpide taimedega peenraid nimetati alpinaariumideks ja segapudru kiviktaimlateks. Kuid mõni aeg hägustus ka selline jaotamine, sest pea igas mäestikus on alpinne vöönd ning mõned autorid nimetavad alpinaariumideks selliseid kiviktaimlaid, kus kasvavad alpiinse vööndi taimed.
Seega üks pudru ja kapsad, ma arvan, et siin polegi nii väga vaja vahet teha. Kui lisada nüüd juurde, et Eestis on hakatud veel vahet tegema ka kiviktaimlal ja kaljuaial, siis asi võtab silme eest kirjuks küll.
Kiviktaimla võiks siis olla iga peenar, kus on kasutatud kive. See võiks olla kõige üldisem mõiste. Noh, kaljuaed, nagu nimigi ütleb, peab olema kaljune. Seega üsna järsu nõlvaga. Palju meil selliseid aedu on?! Tean ainult Tartu botaanikaaias selle nime väärilist aia nurka (tegelikult ega ma eriti ringi käinud pole ka). Seega kaljuaed on ehituslikult erinev, vastand võiks olla lauskmaa kiviktaimla (ajab ju naerma!). Kasvatatavate taimede järgi siis oleks alpinaarium (kas ainult Alpide taimedest või alpiinse vööndi taimedest), aga mis siis vastand võiks olla? Himalaarium? Andinaarium? No nüüd peaks küll kõigil suu kõrvuni olema. Pealegi kui palju inimesi teab taimeliikide päritolu? Mis siis juhtub kui alpinaariumisse satub mõni peekerlill?
Mina kasutan hea meelega kiviktaimlat edasi. Vahel kui eriti peened tädid Tallinnast külla tulevad, eks siis saa paar korda ka alpinaariumi poetatud, aga seda mul pole ja ega tädid ka tea, mida see tegelikult tähendab. |
