Aiandus.ee

Tere! Otsin soovitavalt vedelväetist, kuid võib ka olla näiteks lahustuv pulberväetis, mille NPK oleks ühtlane, näiteks 10-10-10 või 20-20-20. Veel parem, kui oleks lisatud mikroelemendid. Firma ja toode peaks olema nii kvaliteetne kui võimalik. Head uut aasat aitäh! K.

Aiatark: 2005-01-01 22:24:06

Kas mingi kindla taime jaoks on ikka tõesti ükskõik, kui palju väetises näiteks lämmastikku on? Ja kasvualuse senine elemendisisaldus peaks ka määrav olema. Ehk saaks täpsema selgituse, milleks selline väetiskombinatsioon vajalik.
Kvaliteetseid ja läbiproovitud väetisi pakub Kemira, võiks uurida nende toodete hulgast: portaali paremast ülanurgast pääseb Kemira kodulehele.

K: 2005-01-03 12:32:20

Aitäh Aiatark. Jah on vahet küll, lämmastik fosfor ja kaalium peavad olema ühtlasd, konsentratsioon võib olla nii nagu on, panen rohkem või vähem, aga NPK ehk N ja P ja K peaksid olema kõik võrdselt väetises. Ma vaatan ka Kemira kodulehe läbi ja ehk leidub sealt midagi:). Kui on mõni kindel väetis silme ees siis ootan väga! See kombinatsioon on taimele kasvuperioodiks, kui ta on idanemisest väljakasvanud ja ümber istutatud keskimesse potti, siis et kasvuperioodis arengule kaasa aidata siis ka selline kombinatsioon, hiljem õitsemises suureneb fosfori osakaal märgatavalt. K

Kemira GrowHow: 2005-01-04 10:30:49

Kemira GrowHow vees lahustuvate väetiste valik on väga suur. Reeglina sisaldavad vees lahustuvad NPK kompleksväetised kõik ka mikroelemente. Arvan, et teie vajadustele vastab kõige paremini kastmine vees lahustuva pulbrilise NPK kompleksväetisega Ferticare 14-11-25 + Mg+ mikroelemendid (0,1-0,15%kastmislahus, olenevalt kasvufaasist). Kuna fosforit sisaldavad kompleksväetised ei sisalda kunagi kaltsiumi, siis on otstarbekas vahepeal kasta Kaltsiumnitraadi 0,1 %-lise lahusega. Sellist kombinatsiooni kasutavad professionaalsed kasvatajad kõige sagedamini ja see on andnud alati kindla positiivse tulemuse. Ma arvan, et pole mõtet pingutada võrdses koguses NPK-d sisaldava väetise poole. Väga hea ongi reguleerida NK suhet kombineerides Ferticare 14-11-25 ja Ca-nitraati. Meil on valikus eelolevast hooajast küll üks veeslahustuv NPK kompleksväetis FoliCare 18-18-18 mikroelementidega (nn.üldvirguti), mis mõeldud eelkõige taimede intensiivse kasvu perioodil täiendavaks lehtede kaudu väetamiseks.

K: 2005-01-04 13:09:45

Aitäh Kemira GrowHow! Olen teie tooteid juba ammu jälginud. Kas ja kust on võimalik osta teilt kaltsiumnitraati? Tundub et see on ainuke vahend mulla PH reguleerimiseks, kui mitte neid koos PH reguleerimislahusega "toita". Aitäh veel kord Kemira GrowHow, uurin teie tooted põhjalikult läbi! K

K: 2005-01-04 13:19:23

Tundub et panin puusse. Ma vajan Kaltsiumi mitte Kaltsiumnitraati. Kui ma tahan mulla PH'd reguleerida kas siis tõesti on ainuke viis munakoori keeta ja siis selle veega reguleerida väetislahus enamvähem neutraalseks, või on Kemira GrowHow väetised eelnevalt PH tasakaalustatud et nende PH on veega lahustamisel (eeldatavalt et vesi on Ph'ga 7) ka 7 ehk neutraalne? Kuigi uus teema juba palun abi. aitäh:) K

Kemira GrowHow: 2005-01-05 14:15:29

Substraadi neutraliseerimiseks sobiv toode on DOLOMIIDIJAHU. Enamik taimi tunneb end kõige paremini substraadis, mille pH on 6,0-6,5 ja kastmislahuse sobivaim pH on 5,0-5,5. Erandiks on nn. hapulembesed taimed (asalead, rododendronid, põõsasmustikad, aedhortensiad jt). Kastes substraati sellise lahusega (pH 5.0-5.5) ei hakka selle pH tõusma ja taimed saavad toitaineid normaalselt kätte. Kui kasvusubstraat on liialt happeline, siis on võimalik seda neutraliseerida Dolomiidijahuga 0,6-0,8 kg/m2 kohta. Kui aga valmistatakse turvassubstraati happelisest turbast (puhta turba pH on tavaliselt 3,5-4,0), siis segatakse turbasse 6-8 kg dolomiidijahu 1m3 turba kohta.

K: 2005-01-12 17:08:04

Aitäh KemiraGrowhow jällegi. Kasutangi hetkel dolomiitjahu, aga see on alternatiiv, pean silmas mingit lahust millega saab kastmisvett reguleerida/neutraliseerida. Kuna potitaimede mulda ju enam peale istutamist segada ei anna. Ainult ümberistutamisel suuremasse potti. Siukest lahendust vist polegi?

Jaak: 2005-01-19 09:21:19

Juhin tähelepanu, et keemiliselt puhta vee (ka vihmavee) pH on u 5,6 tasakaalu tõttu õhu CO2ga, sest tekib süsihape. Kraani- ja veekogude vee ph on selgelt aluselisuse poole, nii 8-9.

lilleke: 2005-08-11 21:08:00

Kuidas on õige hoiustada väetiseid. Kas talvine külm või siis ka suvine päike võib kuidagi halvendada nende kvaliteeti? Nii vedel kui ka granluleeritud väetisi.

mhm: 2005-08-11 23:53:29

pimedas ,kuivas ja toatemperatuuril peaks sobima

KGH: 2005-08-12 16:33:05

Väljas hoiustades tuleb väetised hoida kuivas varjulises kohas kaetult. Päike ja niiskus rikuvad väetiste kvaliteeti. Nõuetekohasel hoiustamisel välistingimustes säilib väetiste kvaliteet vähemalt aasta. Kuivas laos hoiustades ei ole väetiste säilimisaeg piiritletud. Vedelväetisi hoiustades peab kindlasti meeles pidama, et need ei seisaks talvel ruumides, kus temperatuur on alla +5 kraadi C.
www.kemira-growhow.ee

lilleke: 2005-08-21 12:02:12

Tänan vastuste eest! Kas nädalapäevad ereda juulipäikese käes seisnud vedelväetis on nüüd kasutuskõlbmatu?

yuule: 2008-04-16 13:43:53

Mul tuli kuurist koristamise-lammutamise käigus välja kott väetisega, mis on seal veve ajast (seda tean kindalt, et väetis). Aga pole kindel, mis väetisega tegu. On teine ilus kristallvalge. Õnneks pole niiskust saanud ja kõvaks tõmmanud. Kas võib olla, et see on superfosfaat (maalt tädi [65 a] arvas) ja kui on kas sellega võiks muru väetada nüüd kevadisel ajal. Veel: on läbipaistvas, paksust kilest kotis, arvatavasti 50 kg. Ette tänades,

Peeter: 2008-04-16 21:05:06

Vaevalt küll, supefosfaat võiks olla hallikas või kergelt roosakas, ja ei lahustu vees täielikult. Kas koti peal tõesti mingeid tekstifragmente säilinud pole?

aednik123: 2008-04-16 22:33:12

Kui on valged graanulid, siis on tegemist ammoniumsulfaadiga, 34% lämmastikku. Superfosfaat oli hall, kõvad graanulid, mitte just ümarad.Lahustub väga aeglaselt.

Peeter: 2008-04-16 22:58:09

Aednik, ära nüüd kohe kindlasti tervet rida nitraate kah välista, need kah päris kenasti kristalsed...

Victoria: 2008-04-17 00:29:49

Vene aja üks valgemaid väetisi oli minu mälu järgi kristalliin. Seda sai ikka igale poole pandud - lilledele ja põõsastele, ka tomatitele. 1 spl. kastekannu kohta.

aednik123: 2008-04-17 09:24:31

Kristalliin polnud kunagi 50 kg, kottides.

viola: 2008-04-17 09:25:32

Karbamiid?

Betula: 2008-04-17 10:41:10

Vanasti määrati väetisi ikka maitstes (kui pole just mingi segu). Lämmastikväetistel on eriliselt teravad maitsed ja lahustuvad hästi vees. Aga muru väetada sobib iga väetisega, kui just palju korraga ei pane.

Victoria: 2008-04-17 22:13:23

Sovhoosidesse toodi suurtes kottides kristalliini küll.

yuule: 2008-04-18 08:21:23

Tänan kõiki vastajaid. Resümeena arvan, et tegu tõesti kristalliiniga. Näeb tõesti välja nagu soolakristallid ja ka kristalselt valge. Kui nii, siis on leitud kott ju väärt kingitus koristajale. Betula! Huvitav, mis maitse võiks sellel kristalliinil olla? Ma olen valmis proovima.

Betula: 2008-04-18 18:16:30

Proovi üht terakest keelega, siis saad teada! Ega ta tapa!

kylli: 2008-04-21 15:22:48

Minul ka päranduseks üleelmistelt omanikelt koguni 2 50 kg kotti väetist. Millega tegu, KUHU ja KUIDAS kasutada küsiks endast märksa targematelt??? REKLE VÄETIS OÜ N (5) - P2O5 (20) - K2O (28) ( need numbrid , mis sulgudes on markeriga juurde kirjutatud)

Aiatark: 2009-04-12 10:10:01

Väetistest on juttu 12. ja 19. aprilli Vikerraadio Aiatarga saates. Tagantjärele saab saateid kuulata ka raadio kodulehelt: http://vikerraadio.err.ee

kylli: 2009-04-28 15:47:10

Kui nüüd tagasi tulla juba eelmisel aastal küsitu juurde saan aru , et seda väetist (vt üleelmist postitust) võin kasutada kõikidel köögiviljadel (va kartul, kuna mingi komponent tegevat nad vesiseks või siis siniseks), maasikatel , murul ja lilledel, vältida tuleks ka okaspuid. Kuna tegemist on granuleeritud tootega siis KAS võin visata lihtsalt maapinnale või peaksin vees lahustama ja kastma ( ega ometi)? kui nüüd keegi ütleks jah või ei siis oleks väga armas.

kylli: 2009-04-28 15:52:29

ps tegemist on eriti liivaste ja vett läbilaskvate muldadega, peaks olema kunagine merepõhi. peaks olema ka suht happeline , palju tekib sammalt , olemas on põldosi ja tohutult oblikat.

Betula: 2009-04-30 09:31:38

Liivastel muldadel ei saa väetist varuainena mulda anda, kuna N ja K leostuvad sellest ruttu välja. Siis oleks mõistlik anda väetist suve jooksul mitmes jaos. Selles Rekle väetises on üsna vähe ka N, nii et võib veel ka suve IIpooles anda. Kui vihma ei tule,siis muidugi oleks mõttekam lahusena taimi kasta või väetis mulda rehitseda ja siis maad kasta. Kuid see väetis kindlasti pole kuigi kerge lahustuma. Minuteada need Rekle väetised olid mehhaanilised segud ja mitte just parima kvaliteediga praeguste väetiste kõrval. Ilmselt ka kloori sisaldav, mis teebki kartulid siniseks. Samuti ei kannata Cl ka maasikad. Murule võib küll anda.Ka aiaviljadele, kuid siis segatakse see enne maaharimise käigus mulda või siis hiljem peab mulda ta rehitsema. Kui vihma ei tule, siis peab kastma. Oleneb, mis väetistest see segu kokku on segatud-sellest oleneb ka kas on füsioloogiliselt aluseline või happeline-kas muudab maa veelgi happelisemaks. Alati on võimalik ka lubjata-kasvõi puutuhaga, mis sisaldab ka K. Müügil peaks olema ka lubiaineid, millest osad sisaldavad ka mikroelemente(dolomiidijahu nt.Mg).

kylli: 2009-04-30 11:00:04

Tänud Betula, enne kui vaod sisse aetakse viskan sinna pisut kuhu köögivili tuleb, lilledele segan kastmisvette, murus olevatele sibullilledele siis kui sajab, sellest 100kg jätkub 20aastaks jalus on , aga metsa ju ei vii, et siis kohe poodi tormata ja sealt uut ostma hakata, kus lisaks ehk ainult kasutusjuhend.

viola: 2009-04-30 11:40:39

Mida võiks okaspuude istutamise aegu mulda lisada (peale spetsväetise, mis kallivõitu)? Tegemist lahja happelisevõitu liivmullaga, millele veidi raskemat (ostetud mullakoormast) ja poollagunenud komposti on võimalik juurde segada. Puutuhka? "Sprinti"?

Betula: 2009-04-30 12:14:53

Kyllile: just see meetod ongi hea, et enne vagude sisseajamist visata väetist. Siis vagude ajamisel satubki väetis just vakku, mitte vao vahele. Pole ju vaja vao vahesid väetada-umbrohi kasvab väetamatagi lopsakalt. Aga varakevadistele sibullilledele vist ei jõua vihma ära oodatagi, sest krookused jt. väga vara õitsejad on juba õitsenud ja neil hakkavad varsti ka lehed kuivama. Siis pole väetisest enam neile kasugi,sest nende aeg saab selleks aastaks ümber. Kui neid palju pole, siis peaks peale väetise raputamist ehk kastmagi. Või kui muld nende ümbruses veel niiske, siis väetise vähemalt mulda rehistema.Ka tulpe jt. hiljem õitsejaid on praegu aeg väetada. Kuid ettevaatlikult väetist neile raputada, et väetiseterad lehekaenlasse pidama ei jääks-kõrvetab õiealge ära. Just tulpidel on selline koonusjas kuju, kuhu väetiseterad hästi pidama jäävad.

Betula: 2009-04-30 12:48:45

Violale: oleneb, milliseid okaspuid istutate. Männid saavad liivases mullas ka suurema väetamiseta hakkama. Ka kadakad. Elupuud saavad ka kehvematel muldadel kuidagi hakkama ja seal ajavad juured sügavamale, mis parasniiskes mullas jäävad üsna pinnapealseteks. Har. elupuu kodukoht on lubjase aluspõhjaga P-Am.-seega tänulik kindlasti lubiainete eest.Siiski liivases mullas jäävad elupuud üsna kiratsema-kasv väga aeglane. Kuna teil on maa liivane, siis varuväetised seal eriti kaua ei püsi. Parim oleks istutusauku panna head kompostmulda (võimalikult suur auk kaevata ja sinna paremat mulda panna) ja mingit PK väetist(ka väga vähese N sisaldusega sügisväetist), et sundida juuri end allapoole ajama.Müügil on erinevaid väetisi ka 40kg kottides-sellel tuleb kg hind tunduvalt odavam. Vaata Kemotari,Scheterligi jm.selle valdkonna firmadesse. Kuna liivasel mullal suuri varusid taimele kaasa anda ei saa, siis suure kotiga ostetud väetisest jätkub ka järgmistel aastatel pealt väetamiseks (kindlasti vähese N-sisaldusega väetis peaks olema!)Ostsin sügisel 4%N sisaldusega sügisväetist Kemotarist oma puutaimedele ja kavatsen seda ka nüüd kevadel kasutada. Kindlasti on puutuhk hea, sest sisaldab ka K. Kui endal olemas, siis hea ja odav pealekauba. Kuid mitte kivisöe ega briketituhka-ikka puude põlemise produkti. Vanasti tehti ka ju alet-metsa põletamise järel jäid tuha kasulikud komponendeid mulda, mis saagiks muudeti.Kahjuks me kogu mulda vahetada ei saa, seepärast peame ikka leidma vastavaid taimi, mis meie mullastikuga sobiksid. Ja mitte unustada kogu esimese kasvuaasta neid vastistutatud taimi kasta-lubati ju põuast suve.

viola: 2009-05-23 22:11:12

Tänud, Betula, ammendava vastuse eest! Kuusepoegi istutasin. Kui paaril esimesel aastal rikkalikult kasta, edenevad küll. Eks annan siis nüüd vahel PK väetist juurde. Kuusk muidugi Nõmmel nii uhkelt ei kasva kui paremal mullal, aga väga ei saa laita. Päris puhast puutuhka saan ainult välikaminast, pliidi-ahju alt tuleb turbabriketituha segust. Pole märganud, et see kahju teeks.

ANNEKE: 2010-04-04 15:59:43

MILLIST VÄETIST PANNA KEVADEL AEDA(AIAS OLEMAS MARJAPÕÕSAD,IGASUGUSEID LILLI,MAASIKAD JA TAHAKS MURULE KA PANNA )

Mozart: 2010-04-05 22:55:42

Mineraalväetis Kemiralt Kevad http://www.kemira-growhow.ee/GardenInfo/garden_sales.htm või kanakaka http://www.workshop.ee/index.html

swn: 2010-04-07 17:20:21

Marjapõõsaste, viljapõõsaste ja -puude, dekoratiivtaimede ja miks ka mitte, muru väetamiseks kevadel sobiks lämmastik-fosfor-kaaliumväetise segu mikroelementidega (Kevad NPK 18-9-12). Väetisegraanulid on kaetud spets. polümeerse materjaliga, mis vähendab toitainete uhtumist pinnasest ja seetõttu lahustub väetis aeglasemalt, niiet tihti jätkub taimedele toitaineid kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Murule, maasikatele on muidugi olemas omad spets-väetised. http://taas.ee/tooted.html

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist