lindude-loomade toitmine

markell: 2008-04-10 11:03:25 kas toidate linde ikka veel? ma mõtlesin, et nüüd vist juba nii soe küll, et saavad ise hakkama, aga kuidas toitmine järgi jätta? tasapisi vähem toitu panna tundub humaansem kui pauhti ükspäev enam mitte panna kuidas teie teete?

mann: 2008-04-10 13:36:28 ega linnud nii saamatud ka pole, praegu peaks nad majas söömas käima puht mugavusest. kui tuleb aprillis-mais veel külma koos paksema lumekattega (üle ühe päeva), siis võiks küll välja süüa panna.

Babette: 2008-04-11 09:00:12 Mina jätsin toitmise päevapealt katki ja nad harjusid sellega kohe ka ära. Sooja ilma saabudes käiski neid vähem kohal, varblased hakkasid ülekaalu saama. Kui tõesti veel paksu lund peaks tulema,(loodame et mitte) küll nad siis otsima tulevad.

laansoou: 2008-04-11 18:41:15 mina küll ei saa ära jätta,nüüd tuleb selliseid linde sööma mida pole elu seeski näinud,aastaid üle 60-ne.mõnuga jälgin neid kui söövad,viskan seemneid maha,ruumi laialt,ehk laulavad rohkem.

Ott: 2008-04-11 22:28:38 Laske metsaloomad-linnud toimetavad omaette,ärge harjutage neid koju. Kõik peavad omasoodu hakkama saama,olgu tali karm või mitte.Tõepoolest vaadata on tore kuidas nad terakesi sinu käpikult nokivad....aga sel juhul peate seda tegema kogu oma elu...ja siis jätkaku teie lapsed ja lapselapsed ja... .Pole ju normaalne? Soovitus . Võtke endale viis kana ja kukk või kits sokuga ja hoolitsega nende eest...loodus jätke looduse hooleks.EKS.

annimanni: 2008-11-26 10:52:50 kuskilt artiklist lugesin, et searasva võib ka lindudele anda. sain ikka õigesti aru, et sobib seesama poes müüdav searasv? ma igaks juhuks küsin järgi.

Aiatark: 2008-11-26 11:32:05 Sobib küll poes müüdav searasv, peaasi, et ikka mage on.

PillePohl: 2008-11-26 12:55:40 Pean ka lisaks rasvapallidele pekitükke riputama hakkama, nii aplalt söövad, läheb juba kulukaks. Esmaspäevahommikul pandud 4 rasvapalli pidasid vastu 24 tundi, kohe näha, et paks lumi on looduslikud toidulauad kinni matnud. Ja meil käib rasvapalli nokkimas ka suur kirjurähn!!! Vikerraadio Huvitajas rääkis ornitoloog, et tavaliselt käib palle nokkimas väike kirjurähn (varblasest väiksem), aga meie suur "rähna" on iga päev mitu korda kohal ja on väga osav! Pildistada pole veel õnnestunud. Head lindude toitmist!

kylli: 2008-11-26 14:33:34 Mille sisse see rasvapall tehakse?

PillePohl: 2008-11-26 15:58:38 Rasvapalle lindude talviseks toitmiseks müüakse (ka toidu)poes, 1 pakk (4 tk) maksab 18-25 EEKi. Nad on juba võrgu sees, jääb ainult nööriga rippuma panna. Meil söövad neid enamasti tihased ja varblased, aga rähn ka.

annimanni: 2008-11-27 10:24:30 aga veel küsimus, kas sinna searasva sisse võih sulatada ka nt kaerahelbeid, 4viljahelbeid ja hirssi? tean, et kaerahelbed sobivad, aga kas hirss ja muud tangained on ka sobilikud?

Aiatark: 2008-11-27 10:46:24 Kuna kõik need ained on lindude toiduks sobilikud, arvan, et võib ka rasva sisse sulatada.

Aiatark: 2009-01-16 19:03:35 Lindude aeda meelitamisest ja toitmisest rääkis harrastusornitoloog Peep Veedla varasemates Aiatarga saadetes: kuula I... kuula II...

Ott: 2009-01-17 12:47:30 Searasv ajada sulama,et hakkav vedelamaks muutuma (aga veel ei voolaks).Segada sisse kaerahelbeid,hirssi, tangu vm.Vormimiseks kasutage väiksemaid jogurti,juustu või muid plastist topsikuid.Hea kui topsik on koonilise kujuga.Toidumass siis sisse ja jahedasse.Riputusnööri võib ka sisse valada. Liiga suured omavalmistatud "rasvapallid" võivad soojade talveilmadega roiskuma minna,enne kui nad sööduks saavad.Kaubandusvõrgus müüdavad on aga "lisaainetega".Julgen arvata,et need linnukestele head mõju ei avalda.

aednikene: 2009-01-17 23:35:41 Sularasva sisse on soovitav segada ka purustatud kanamuna koori,kuna sealt saavad linnukesed mineraalaineid ning aitavad purustada muid seemneid,teri.

svenf: 2009-12-30 12:11:10 Tere! Mul on selline mure et aina tihedamini on hakanud selline umbes 40cm pikkune pruunikas kull toidumajade juures passima, üleeile passis tund aega. Toidan ma terassil, katuse all, suurte akende ja ukse kõrval. Linnud saavad varju elupuuhekis ning ka toidumajade all on mõningaks kaitseks kuslapuu raagus oksad. Varblased oskavadki end kenasti rest-profiili vahele seina peale ootama jätta ning sealt neid kätte ei saa. Sellest hoolimata kavatsen midagi selle isendi peletamiseks ette võtta kuna uued linnud tulevad mingi aja pärast peale ning võivad osutuda kergeks saagiks.

Victoria: 2009-12-30 21:30:45 See on raudkull. Küllap elate kuusemetsade läheduses - need on raudkullide meeliselupaigad. Kui ta juba ükskord käima hakkab, siis jääbki! Tihased ja teised väikelinnud on raudkulli toit, kahjuks!

theodora: 2009-12-31 12:05:20 Tere!Mitte et ma linnuvihkaja oleks,aga kui see raudkull ainult teistest väikelindudest toitub,siis kuskil ta need linnukesed ikkagi nahka pistab,ju.Looduse karm tegelikkus.Loomulikult ei meeldiks ka mulle kui mu linnumajakese juures mingi röövlind passiks ja kerge vaevaga endale kõhutäie saaks.

aednikene: 2010-01-01 15:05:08 Millega toita musträstast?Kössitab teine lindude söögimajade juures,aga mis ta sealt saab,kui rasvapallid on ripp-asendis ja seemned spets.purgis,millest saavad kätte ainult pisi sulelised.Pasknäridele puistasin lumme euroabi helbeid-need küll rohkem lömmi löödud terad.

svenf: 2010-01-01 15:22:34 Rästad söövad õunu hea meelega. Lisaks katsuvad nad jõudu mahapudenenud seemnete ja pähklitega. Pead ei julge anda aga minu mäletamist mööda olen neid hakkliha ka söömas näinud.

aednikene: 2010-01-01 15:59:38 Aitähh!!Homme hommikul sorteerin kohe õunu ja pakun talle!Väikelindude majast pudenenud seemneid ta koos pasknäridega peiliski,aga pasknäre on rohkem,ta ei saa löögile...

svenf: 2010-01-01 17:19:54 Võin oma kullisaaga järgmises peatükis mainida et paari tunni pärast oli kull tagasi või siis teine kuid vähemasti sama suurusega. Täna käis väiksem isend, selle ehmatasin ka minema. Paistab et tuleb siiski nende eemaleajamiseks leida mingi teine moodus. ---Aiatark OÜ kustutas osa kommentaarist, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega---.

Victoria: 2010-01-01 22:48:16 Pole meiegi muud kui looduse armastajad ja austajad inimesed. Kui aga kullide külastused meie linnumaja juurde muutusid üha sagedamateks (eriti ahastama pani pilt, kui tihane oli söögimajas ja kull ootas selle katusel). ---Aiatark OÜ kustutas osa kommentaarist, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega--- . On õõvastav näha, kuidas kull lendab metsa, endal siplev tihaseke küünte vahel. Loomulikult tunneme end süüdi, kui näeme, et luues tihastele söögikoha, oleme loonud ka söögikoha kullidele. Võib ju küll öelda, et laske lindudel ise majandada, aga inimese olemus on vist rohkem ikka, et aidata väikest nälginud linnukest, kui et vaadata pealt, kuidas ta külmaga, suled puhevil nokatäit otsib. Ja praegu on meie kodus juba mitmes päev 20,9. Seemneid paneme kaks korda päevas.

annimanni: 2010-01-04 14:18:23 kullidest, miks kull "kehvem" tihastest on? Ok, ma saan aru, üks neist on röövloom ning siin maailmas seda kurjust ja tapmist niigi palju. Aga paraku tuleks ehk leppida, et puht emotsioonidest tapab vaid inimene. Loom ikka tühja kõhu ajel. Antud hetkel on tegu puhtnäitliku toiduahelaga, mida oleme harjunud koolitundides värvikalt ja hoolikalt vihikusse maalima. Karm reaalsus on aga tõesti karm ja vaatepilt julm. Paraku.

Victoria: 2010-01-04 17:33:24 Kui teaks, kus on kuldne kesktee, siis läheneks asjale sellest küljest. Paraku on asi siiski aastatepikkuses lindude toitmises ja kuidas siis neid nüüd söögilauast võõrutada? Juba oktoobrist alates nokivad nad maja ja kõrvalhoonete kallal ja nii oleme neid toitma hakanudki. Kevadel ja suvel on nad meie aia kõige usinamad "töömehed". Ja tänu neile ei ole me veel kunagi oma viljapuuaias pidanud putukate tõrjeks kemikaale kasutama, sest kemikaale kasutades hävitaksime mesilased ja teised vajalikud putukad. See on nagu nõiaring, millest väljapääsu nagu polekski. Kui keegi teab, milles on väljapääs, võiks mullegi öelda!

spinat: 2010-01-05 14:10:20 Andestage, armsad linnusõbrad! Ehk tõesti tasuks jätta metsloomad ja linnud omapead toimetama? Saan veel aru seemnete pakkumisest sulissõpradele aga kuidagi ei saa heaks kiita rasvapalle, seapekki, hakkliha ja mida siin kõike heast südamest neile soovitatud on. Kuidas siis raudkulli tegevus jõhkram on? Seapekki ega hakkliha elusast notsust kuidagi kätte ei saa...

Ott: 2010-01-05 18:41:33 Head uut aastat kõigile! Tahaksin kõikidele linnusõpradele meelde tuletada,et kui olete tiivulisi sel talvel toitnud siis tehke seda järjekindlalt edasi ,kevadeni.Vastasel juhul määrate "peost" söövad linnud näljasurma.

eneli: 2010-01-07 11:21:59 Olen aastaid kasutanud lindude talviseks toitmiseks lindude toidusegu, mis koosneb peamiselt päevalille seemnetest, kaerast, maapähklist. Kogused, mis linnud talve jooksul ära söövad, on päris aukartust äratavad, sest elan metsade vahel. Tänutäheks puhastatakse sügisel ja kevadel maja voodrilaudade vahed hoolikalt sinna talituma sättivatest või talvitunud kärbestest. Kindlasti maksab oma lõivu ka soojustamiseks kasutatud kivivill, kuid usun, et lindude pesad on soojad ja mõnusad. See, et raudkull käib vahepeal manti võtmas, on minu meelest pigem tervitatav, see on ju siiski tema looduslik toit. Kisa tuleks tõsta siis, kui kassid käivad linde krabamas, sest üle 90% neist sööb isukalt krõbinaid ja lindude jahtimine on pigem jahikire rahuldamine.

Aiatark: 2010-01-09 01:24:02 Pühapäeval, 10. jaanuaril kell 9.05 räägib Vikerraadio saates Aiatark lindude talvisest toitmisest harrastusornitoloog Peep Veedla: www.aiandus.ee. Edaspidi saab saadet kuulata Vikerraadio arhiivist: vikerraadio.err.ee.

lehevaksik: 2010-01-10 15:59:52 kas kellelgi on toidulaual käimas ka talvikesed? Sellised ilusad kollase-pruunikirjud linnud. Ma ei tea küll kuidas mujal lood on aga Kuressaares on sel aastal erakordselt palju talvikesi. Nemad on eriti maiad teravilja peale.

svenf: 2010-01-10 17:31:53 Tere loodusesõbrad. Muidugi on loodus tore asi kuid selles toredas asjas ei ole toidumaju kuhu kilode kaupa seemneid puistatakse - siin minu juures on tasakaalukauss kahjuks kullide poole kallutatud. Mul on orienteeruvalt 50 lindu korraga söögimajade läheduses olnud, praegu on aga korraga maksimaalselt viis lindu. Päevas söövad kullid (vähemasti 2 erinevat on) vähemalt ühe linnu ning reeglina toolileenil. Täna hommikul oma silma all püüdis tihase kinni, lendas sellega minema peale ukse avamist ning paari tunni pärast oli jälle platsis. Passib kohati mitu tundi järjest, ei sega teda ka minu käimine - on mõne aja pärast kohe tagasi. Soolikaid ja sulgi on terve terrass täis. Minu eesmärk ei ole olnud röövlindudele toidulaua katmine; arvan et tänu minu kullide varitsuspaigale tuleb kevadel ka veidi rohkem kullipoegi kuna loodus reguleerib ennast ise. Praeguse seisuga on viisteist lindu ära söödud ning kevadeni selle kandi väikelinde ei jätkugi. Kullid peaksid siiski olema metsas mitte minu terassi katuse all sööma tulevaid väikelinde ootamas. See pole kohatine mativõtmine vaid lihtsalt rootsi lauas istumine nende kullide jaoks, ime et korraga kahte ootamas ei ole. ---Aiatark OÜ kustutas osa kommentaarist, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega--- .

Victoria: 2010-01-10 18:25:14 Svenfile! Mõistan Sinu muret 100%. Meie kodus toimub täpselt sama. Ka meil oli tihaseid palju, umbes 20 tk. pidevalt laual. Nüüd vaevalt pooled. Osad saavad surma vastu aknaid lennates kui kullide eest põgenevad. Ja kuigi võib väita, et loodus reguleerib ennast ise, on inimesel mitmeid valikuid: ühtedel meeldib näha kuidas linnud seemneid nokitsevad, teistele meeldib vaadata kuidas kull väikelinnule jahti peab. Maailm on tõesti mitmekülgne! Mina olen aastakümneid väikelinde toitnud ja sellist jama nagu sellel aastal näen esmakordselt.Igal talvel kulub meil ca 20 kg seemneid.Tänases "Aiatarga" saates oli juttu lindude toitmisest ja seal kõlas lause, et kullide toit on ikka väikelinnud ja ärge pahandage, et nad tihased ära söövad. Mul on teine arvamus, mina olen tihaste armastaja ja seega on kullid meie toidulaual ebasoovitavad isikud. Ebasoovitavate isikute vastu rakendame kõik olemasolevad vahendid. Ja ma ei tõrgu seda ütlemast otse, sest on kalamehi, kes tõmbavad suured haugid ja kohad välja ja neid ei nuta keegi taga. Ma arvan, et oma koduümbruses on igal peremehel õigus ise otsustada, millist vaatepilti ta linnu söögimajas näha tahab.

lehevaksik: 2010-01-10 19:56:06 olen täitsa nõus sellega, et keegi ei taha näha, kuidas kullid tihaseid notivad. Kuid võin veidi lohutada, et päris palju tihaseid, kes toidumajakesi külastavad on hoopis "soomlased" ehk siis meile talveks lennanud isendid. Loomulikult on ka neid, kes elavad meitel aastaringi. Lisaks tahan mainida, et lisaks kullidele kipuvad vahel tihastele liiga tegema õgijad (aasta linnud 2010), kuid siiski harvem. Leian, et on suht alusetu karta, et peale seda kui kullid on tihaseid ohtralt söönud, siis on neil ka suur hulk järglasi. Loodus teeb siin julma valiku- sünnib küll rohkem poegi, kuid mitmed uuringud on näidanud, et ka poegade hukkumine on suur.

annimanni: 2010-01-11 10:01:06 lehevaksik, ah need linnud on siis talvikesed.Meil Kudjapel neid ka päris palju. Päris riiakad on nad omavahel. svenf, soovitan pöörduda sul hr Volke poole küsimusega. Samas, vaevalt et toidurohkus või toidu hea kättesaadavus kullide poegade arvu suurendab. Eks neil vist ikka mingi kindel arv palju nad korraga munevad. Aga usun, et Veljo Volke oskab vastata igale küsimusele mis puudutab linde ja eriti kulle.

Kaia: 2010-01-11 14:19:17 Mina söödan linde igal talvel. Ostan rasvapallikesi ja panen seemneid. Nii vahva on koos lapselapsega vaadata, kuidas linnud akna taga söömas käivad. Külmema ilmaga on suled puhvis ja nad on nii armsad. Vaatan, et linnukestel toitu kogu aeg oleks, sest nad harjuvad ühel kohal käima.

Tikki: 2010-01-11 16:36:18 Olen terve oma teadliku elu linde toitnud, eriti suureks läks toitmine siis kui 7a. tagasi kolisime oma "onni"- majakesse metsa lagendikul.Meil on siin väga palju erine- vaid linde,5 liiki tihaseid,isegi sabatihased lendavad läbi,rohevindid, leevikesed,pasknäär,varblased jne.Kaks 30kg kotitäit päeval.seemneid kulub talvel(saan hulgilaost)ja veel igasugu muid pallikesi.See rööm ja kasu mida nad meile toovad on suur.Kaks aastat järjest on orav teinud kuldnoka puuri pesa (koerakarvedega vooderdatud)ja toonud sinna 6 imearmast poega,nende vaatamine on imeline.Muidugi saavad ka köik linnud oma pesakastid koerakarva- dega vooderdatud.Kitsed ja pödrad naksivad akna all ploomipuid(osadele on vörgud umber tömmatud),kährikupere sööb mahakukkunud ploome.Minul on igatahes loodusega koostöö täiuslik. Päikest köigile!

lehevaksik: 2010-01-12 16:03:41 pisut täiendan oma juttu. Kuna mõnikord aetakse segi rohevint ja talvike, siis soovitan vaadata linke: talvikese pilt- www.looduspilt.ee ja rohevindi pilt- www.looduspilt.ee. Rohevindid on üsna riiakad linnud, kes kipuvad alati toidulaual peremehetsema:-) Talvikesed on palju rahulikumad linnud ja reeglina toidulauale ei lenda, vaid nokivad süüa maapinnalt. Vahel käib toidulaual ka suurnokk-vint: www.looduspilt.ee. Tema on suht pelglik lind. olen talle pannud ka pähkleid, neid järab ta suure mõnuga.

lehevaksik: 2010-01-12 16:06:11 Tal on vägev nokk, suvel järab kirsikive, kirsi viljaliha teda suurt ei huvita.

annimanni: 2010-01-13 16:19:28 Vot ei julge nüüd talvikese ja rohevingi kohapealt vaielda. Talvikesegi kohta räägitakse, et on suht riiakad. Ma pean nüüd neid täpsemalt uurima, et liik kindlaks teha.

svenf: 2010-01-20 21:39:53 Muide, lisaksin siin oma eelmisele postitusele lisaks - rästad paistab et söövad kõige parema meelega ikka saia :) Kuna saiadele on tihtipeale ka allahindlusi saab saia kätte väga soodsalt ning see läheb enne igasugu seemneid ja muid asju. Muud seda eriti ei puutu samas. ---Aiatark OÜ kustutas osa kommentaarist, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega---.

svenf: 2010-01-20 21:47:19 Lehevaksik, ega need pojad ju sure enne kui kõikvõimalik saak on vanemate poolt kinni püütud :) Sellest need tsüklid tekivadki. Minul siin käib vähemalt kolm kulli julmalt matti võtmas, praegu on mõned üksikud julgemad tihased ning teist samapalju rästaid ainult järgi jäänud. Rästad muidugi julgelt nokivad saia teist lindu sööva kulli kõrval. ---Aiatark OÜ kustutas osa kommentaarist, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega--- .

lehevaksik: 2010-01-21 21:52:26 Minu jutt tekitas mõningast segadust. Seega seletan pisut. Nagu ma olen aru saanud, siis antud juhul on tihaste sööjaks raudkull (www.looduspilt.ee). Meil tavaline haudelind alustab munemist aprilli lõpus-mai algul ning pojad kooruvad juunis. Ühes pesakonnas võib olla 4-5, harva ka 6 poega. Kuid looduslik valik on karm ja täiskasvanuks saab suht väike arv poegi. Kuid sellest piisab, sest raudkullide arvukus on Eestis 1500-3000 lindu. Nii et praegu püütud tihased ei lähe poegadele söögiks. Lohutuseks ehk fakt, et raudkullid söövad vaid tühise hulga meie värvuliste koguhulgast (kirjandusest on läbi käinud fakt, et see hulk on kõige maks. 8%). Muidugi ma mõistan, et on ebameeldiv vaadata kuidas vilgastest tihastest jääb alles vaid sulepundar või peotäis soolikaid. Kuid ka tihased on üsna targad- kui ikka pikemat aega peetakse neile ühes kohas jahti, siis lõpuks nad enam sinna ei lenda (muidugi pole see raudne reegel!).

svenf: 2010-01-22 11:00:08 Tere, endiselt olen seisukohal - kui väikelinde on rohkem tuleb ka kullidel rohkem järglasi, nö looduslik tasakaal. Seetõttu jälle jääb väikelinde vähemaks kuna kullid püüavad neid suvel oma poegadele toiduks. ---Aiatark OÜ kustutas kommentaari, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega--- .

annimanni: 2010-01-23 17:44:46 ma sellisel juhul lõpetaks toitmise kevadel järgnevateks aastateks. On tobe hävitada ühte liiki teise hüvanguks, seda enam, et enamus maja juurde loodud linnumajad on inimese enda silmailuks. Toidumajad saab ka majast eemale üles panna, nt metsa, kuhu kullil raskem hääleult ligi pääseda või midagi sellist.

theodora: 2010-01-25 16:01:30 Kui eelmistel aastatel on minu linnumajakest külastanud ainult tihased ja rohevindid,siis see aasta ilmusid kohale ka leevikesed.Väga armsad ja kaunid linnukesed oma punaste prullakate kõhtudega.Tõeliselt ilus vaatepilt.

svenf: 2010-01-28 09:43:04 Tere, muidugi nõus, pigem viia metsa või üldse mitte toita. Praeguseks on olukord end ise lahendanud, linde lihtsalt enam ei käi. Samas 40 pisilinnu on siinsamas ka ära söödud. Kui mõned tihased on käinud on nende hääled tavapärase rõõmsa siristamise asemel igatahes väga kurvad olnud, kunagisest mekast on saanud tapalava. Samas mingil müstilisel moel leiavad kullid ikka kusagilt mingi linnu kes siiapoole teel ja tulevad söövad selle mu terassil ära. ---Aiatark OÜ kustutas osa kommentaarist, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega---- .

svenf: 2010-01-28 11:39:55 Nii, jälle targem. Terve hommik polnud ühtegi lindu, veidi enne 11 tuli üks julgem tihane. Mul pole ühtegi puud peale elupuuheki 40 meetrit, suuremad kuused on 60-80 meetri kandis, tihedamaks läheb mets nii saja meetsi kauguselt. Sellele ühele tihasele tuli nurga tagant, mitte kuuse, otsast kull kallale, ei tabanud. Paistab et tihased omavad kas väga head silma või väga head mälu. ---Aiatark OÜ kustutas osa kommentaarist, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega--- .

ViioA: 2010-01-28 18:12:05 Raudkull on III kaitsekategooria liik ja see, kes teda tapab, peab siis arvestama, et kahjutasu on 5000 krooni ühe linnu kohta. Kui Maalehes sellest kirjutasin, et raudkullid on hakanud rohkem lindude toidulaudade juures käima, kommenteeris mulle asja Matsalu linnuteadlane Eve Mägi. Ta ütleb muu hulgas, et inimesed on hakanud nii massiliselt talviti linde toitma, et väikelinnud kogunevad massiliselt inimasulate lähedusse ja raudkullid on olnud sunnitud oma inimesehirmust samuti jagu saama. Et mitte nälga jääda. Arne Ader soovitab aga aedades, kus raudkulle liikvel, vahetada toidumaja asukohta. Tal endal on sama asi ja tema aias on toidumaja hoopis põõsas - sinna raudkullid ligi ei saa, aga väikelinnud küll. Panen siia ka Maalehes ilmunud raudkulliloo lingi. Loodan, et õnnestub: www.maaleht.ee

svenf: 2010-01-28 19:51:06 Mnjah, eks siin oma tõetera sees ole. Samas kui ma toitmise lõpetan lendavad väikelinnud veelgi rohkem linna ning kullid neile järgi. Mina neid tappa pole kavatsenudki, räägin nendega ainult. Olen täna jälginud linde meetri kauguselt ning täna käis kohal 5 erinevat kulli. Mul oli üks sõbra sõber. Läks hotelli, vaatas hinnakirjas on rida - toas suitsetamine keelatud - trahv 500 eek. Andis 1000 krooni ning ütles et on kohal 2 päeva. Muide need kullid ei ole mul siin raudkullid. Need on kanakullid. ---Aiatark OÜ kustutas osa kommentaarist, kuna see on vastuolus Looduskaitseseadusega--- .

svenf: 2010-01-28 20:05:50 Lugesin ka artikli läbi. Praegu on üks kullidest leidnud üles 50cm koha kus elupuuheki ning kuslapuuvõra vahelt linnud tulevad. See sätib end nüüd sinna kuslapuu sisse ootama, nuta või naera. Järgmiseks piiran söögiala 7x10cm silmaga metallvõrguga maast laeni ning nüüd tuleb ka midagi selle hekivahega ette võtta kuid sellest hoolimata on kullil hea siin varitsust pidada. Veidi nõme on ka oma terass võrguga kinni panna. Samas on omamoodi huvitav see et rästad käivas tihast sööva kulli vahetus läheduses saia söömas, kui kull ei söö siis hoiavad siiski eemale.

ViioA: 2010-01-28 21:08:14 Kui kanakull, siis on asi kibedam. Kanakull on II kaitsekategooria liik ja tema puhul on kahjutasu 10 000 krooni. Kanakulliga on Eestis selles mõttes halvasti, et ta arvukus on kahanemas. Talle luuakse siin kaitsealuseid püsielupaikasid jne. Uurin seda juhuslikku haavamist natuke, praegu tundub, et vähemalt menetlus algaks nagunii - et selgitada, kas oli juhuslikult.

svenf: 2010-01-28 21:53:41 Ok, kallis küsimus... kes on sellised?

Aiatark: 2010-01-29 10:40:20 Raudkull /Accipiter nisus/ on III kaitsekategooria kaitsealune linnuliik. Looduskaitseseaduse § 55 lg 1 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil, keelatud või § 55 lg 3 p 1-5 nimetatu korral on surmamine lubatud vaid Keskkonnaameti loal. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Looduskaitseseaduse § 75 lg 2 kohaselt menetleb kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumist Keskkonnainspektsioon. Allikas: Keskkonnainspektsioon

Aiatark: 2010-01-29 12:04:57 Aiatark OÜ eemaldas siit teemast mõned kommentaarid ja teatud osad kommentaaridest, mis on eelnimetatud seadusega vastuolus.

Suurnokk: 2010-01-29 12:12:32 Kuna ma puutun lindude ja linnukaitsega igapäevaselt kokku, siis süda sundis mind natuke kommenteerima ja eepost kirjutama. 1) Pole vaja karta, et raudkullid toidulaualt KÕIK linnud talve lõpuks ära söövad. Kui loodus nii toimiks, poleks maakeral ühtegi liiki juba miljardeid aastaid. 2) Toidulaual iga päev käivad linnud ei ole kõik ühed ja samad isendid. Lindude talvise rõngastamisega tegelejad on täheldanud, et taaspüükide osakaal järjestikustel päevadel on vaid 10-20%. Seega kui päevas 2 tihast läheb raudkullile eineks, ei tähenda, et järgmisel päeval on 2 tihast vähem jne. 3) Kui raudkullidel on sedavõrd kõrge püügiedukus toidumaja juures, siis on põhjuseks toidumaja ebaturvaline asukoht. Kui see on nt keset hoovi, elupuuhekist kaugel, siis pole lindudel ju mittemingit kaitset! Svenf, kas saaksid toidulauda paigutada teise kohta? Näiteks oma elupuuheki sisse või tihedama puu külge, kuhu linnud saavad kullihäire korral kiiresti varjuda? Aknast vb jah enam head vaadet pole, kuid eks see ole valikute küsimus. 4) Toidumaja ümber aiavõrgust 1m3 suuruse puurikese tegemine on väga asjalik mõte! Kui oled meistrimees, siis viska püss põõsasse ja tee see puur valmis! Seal saavad linnud redutada ka rünnaku ajal. Kuid selleks, et nad sealt saaksid pärast omal riisikol ja võimalikult ohutult lahkuda, tuleks see puur ehitada ikkagi tihedate põõsaste-puude (nt su elupuuhekk) äärde/sisse. 5) Minu personaalarvamus raudkullidest toidumajas on, et seda vaatepilti tuleks osata nautida või vähemalt aktsepteerida. Ja ma ei mõtle vaatepildi all sulehunnikut ja soolikaid, vaid raudkulli ennast. Raudkull pole mingi tuvi või tihane, kes on täiesti tavalised linnud. Ühe raudkulli kohta on Eestis 100-200 rasvatihast, 100 sinitihast jne. Ei ole üldse palju neid inimesi, kes saavad raudkulli tegevusi ja tema kena kirjut sulestikku nii lähedalt jälgida. See ei ole raudkulli süü, et on evolutsiooni käigus arenenud lihasööjaks linnuks. 6) Retooriline küsimus, et kas tõesti on raudkulli tegevus ja tema murtud linnu jäänused hoovi peal jubedamad ja tülgastavamad kui CSI, Kondid, Dexter, NCIS, AK uudised järjekordsest pommiplahvatusest Palestiinas või pildid veristest Haiiti ohvritest, rääkimata igaõhtustest põnevusfilmidest? 7) Ei usu, et toidulaual käivad kanakullid tihaseid püüdmas. Pigem ikka tegemist emase raudkulliga, kes on vareses uurune ja isasest raudkullist paljupalju suurem. Kanakullid eelistavad ikka suuremaid linde, nagu tuvid, varesed jne. Svenfi antud lingil on fotol kindlasti raudkull. 8) Victoria: Kui linnud lendavad sul vastu aknaklaasi surnuks, siis põhjuseks on klaasi liiga suur peegeldustegur. Palun kleebi aknale midagi, mis näitab lindudele, et tegemist pole looduse , vaid peegeldusega, mis aknaklaasilt paistab. Nt talvele kohaselt lõika paberist lumehelbeid välja ja kleebi aknale.

Suurnokk: 2010-01-29 12:20:55 Ei osanud arvata, et Enterklahv siin ei toimi.... Muide, eeloleval nädalavahetusel toimub Eestis Talvine Aialinnuvaatlus, mille käigus oodatakse kõiki lindude toitjaid lugema üles aias, hoovis, pargis, kalmistul peatuvaid linnuliike! See nõuab vaid 1 tundi aega ja kirja tuleb panna kõik linnud (ka raudkullid;) ), kes selle tunni aja sees aias peatuvad. Täpsemalt aialinnuvaatlusüritusest loe eilsest Maalehest, www.eoy.ee ja www.eoy.ee

lehevaksik: 2010-01-29 12:43:55 hea lugeda, et õiglus taas jalule seatud. Ka minul oli see probleem, et linnud (eriti rohevindid) lendasid vastu akent ja said nii surma. Kuid lõikasin paberist kakupea kujud, joonistasin kaku kurjad silmad ja kleepisin need aknale ning oligi asi lahendatud. Muidugi mu kassile see ei meeldinud, sest et ta pidevalt valvas akna all ja kui jälle mõni lind aknasse lendas oli tal lihtne toit olemas.

svenf: 2010-01-29 18:18:03 Ma ei ole mitte kusagil mingil hetkel maininud et ma neid kulle tapan või tappa tahan, ma olen jah neid hirmutanud ning kui kodanikud looduskaitsjad tahavad väita et kui kull mul terrassil lindu sööb ei tohi ma toas kõvasti hingata ka siis lähme me hoopis uuele tasandile. Meie riik tahab saada õigusriigiks ning sellele vastavalt on inimene süüdi alles siis kui seda on mõistnud kohus. Praegu on siin ühepoolselt mind süüdi mõistetud järelduste alulsel. Probleemist edasi, nagu kirjutasin on söögimajad kõige ohutumas kohas mis siin on. Kui kull lihtsalt ootab metsast tulevat lindu ning talle vastu lendab ei ole ohutut kohta olemas. Retoorilise infona ma ei vaata selliseid filme mida siin mainiti ning olen endiselt seda meelt et avalikes uudistes ei peaks verd ning vägivalda olema ekraanil. Aga eks ma mingi vähemloodusliku kaitse nende kullide vastu siia ehitan. Välismaistest portaalides räägitakse et kull mahub ka 5x5cm võrgust läbi, ise ma ei taha seda uskuda kuid eks praktika näitab. Lehevaksikule ütleksin aga seda et mul on ka lind end vastu akent näiliselt surnuks lennanud kuid kuna ma hoian oma kassi toas siis poole tunni pärast hakkas täiesti surnuna näinud lind liigutama, tõusis jalgadele ning mõne aja pärast lendas minema. Ka mõned sõbrad on enda majade juures sama asja tuvastanud, nad toibuvad kuid mitte alati kiirelt.

svenf: 2010-01-29 19:12:49 Lisaksin siis veelgi juurde et mulle on vähemalt kodus olemise ajal lennanud vististi tükki kümme lindu aknasse (hääle järgi) ning surma pole neist ükski saanud - ma oleksin kindlasti laipu näinud sellisel juhul. Kullide ajel nad seni pole end surnuks lennanud, kull tabab neid üldjuhul varitsedes oodates söögimaja juures ning noppides esimese julge.

svenf: 2010-01-29 20:23:07 Ma ükskord ka pildistasin sellist elluärkamist, panin pildid järjekorda ning lisasin ajad: Esimesed pildid tegin teiselt korruselt (terassil polnud siis veel katust) ning teised pildid esimeselt korruselt, seetõttu on siis nurk teine. Ma siis ei osanud arvata et seda lindu ei peagi matma, hea oli et ei kiirustanud. Silma järgi tundus küll olevat järjekordne tragöödia esialgu kuid jah, peale kiirusest sõltuvat pausi lendavad nad ikkagi minema alati, paistab et paljud ei ole sellega kursis. Linnud on vist ehitatud kokkupõrkekindlaks või on nad lihtsalt väga kerged :)

svenf: 2010-01-29 21:57:40 Keegi muga väga enam ei räägi kuid see selleks. Lisaksin siia juurde väikse tähelepaneku - meie lindudele ei meeldi välismaised rasvapallid kuna neis on liiga vähe loomseid rasvasid. Meie kohalikud sobivad neile hästi, mälu järgi öeldes on neis ligi kaks korda rohkem rasva ning nad ei jäätu meie talvede juures. Ma siin enne kulle mõned suuremad kotid varusin, kavatsen need nüüd peale võrkudest eraldamist põllule pilduda näiteks nende jaoks Lisaksin ka siia juurde - jahipoes öeldi mulle et kui panna hoovi suur kullikuju hoiab see teised jahilinnud eemal. Kavatsen ka selle testi läbi teha, välismaal soovitatakse neid kullipilguga õhupalle kasutada - väikelinnud ei pidavat neist hoolima eriti kuid kullid pidavat. Juhin tähelepanu ka kurvale seigale - veebruar pidavat ka külm tulema ning märts veelgi külmem. Äkki selliselt polegi meil kevadel väikelinde enam järgi kui usinalt ei toida. Kull vajab ju ka külmaga rohkem toitu.

Suurnokk: 2010-01-29 23:42:10 Esimesel pildil see elluärganu tundub olevat salu-lehelind. Päris pikk toibumine ikka. Samas, see et ära lendas, ei pruugi tähendada, et ta terveks jäi, sisemisi vigastusi võis saada ikka. Aga võib-olla läks tal ka õnneks! Ega linnud väga kokkupõrkekindlad pole: USAs sureb aastas erinevatel hinnangutel kümneid kuni sadu miljoneid linde aastas, kes on vastu hooneid ja aknaklaase lennanud ja siis silmapilkselt või uimasena kassi/pesukaru/vms läbi surnud. Teisel lingil olevat nurmkana võiks nuumata teraviljaga. Rasvapallid läheksid ennemini pigem rebase kõhtu.. Aga igasugused peletid nagu kullisilmadega õhupallid jms, nendest pole enamasti mingit kasu.

ViioA: 2010-01-31 15:09:02 Svenf, kui katsetate võrgust puuri toidumaja ümber või kui suur kullikuju siiski mingit loodetud tulemust annab, siis hea meelega vahendaksin Teie kogemust Maalehes - äkki oleks sellest nendele linnutoitjaile, kes siinset foorumit ei loe, ka kasu. Igaks juhuks panen siia oma meiliaadressi: viio2@maaleht.ee

PillePohl: 2010-02-01 11:59:29 Tere!Ah siis minu lindude toitmisnurgas käib ka kull!!! elame Piibe maantee ääres, Lähte aleviku servas, suur liiklus teiselpool plankaeda, suured metsad kaugel, kuid kuusehekke on siin ja seal. meil endil umbed 12st kuusest hekk. söödamaja mul pole, ripuvad pekitükid, rasvapallid ja maisipallid. peamiselt käivad varblased ja rasvatihased. aga juba teist talve ka kaks suur kirjurähni, ise arvan, et emane ja isane. ükskord läksin suure hooga puid tooma, varjualune söötmisnurga kõrval, kui keegi lendas varjualusest puude pealt välja ja minema. umbes keskmise varese suurune. aga täpsemalt ei näinud. reede hommikul toimus sama, siis nägin minema lendavat lindu kõhu alt: see oli samasugune säbruline, kui siis ühel pildil, lind ise oli selline kergelt beežikas pruun. vähe sellest, et ma kogu aeg vareseid, kes pekitükil rippudes söövad ja rasvapallide kotte katki kisuvad, et siis mahakukkunuid koeraga jagada, pean ma nüüd ka seda kulli korrale kutsuma!!! ega see kull mu rähne ära ei söö?

Suurnokk: 2010-02-01 16:54:33 Küllap on see jälle raudkull. Teoreetiliselt võiks varesesuurune emane raudkull ju rähni kätte saada, sest mõnikord "ratsutab" ta tuvil või varesel tükk aega enne kui suudab tolle maha murda. Ära viia ta sellist rasket lindu ei jaksa. Väikelinnud on kindlasti palju mugavam saak. Ei maksa väga oma rähnide pärast muretseda:) Soovitan pekitükid ja rasvapallid varesekindlamaks muuta, nt riputada lillepotiga oksale, nagu kellukese. See hoiab saamatumad varesed eemal, kuid tihased saavad kätte. Samas ei suuda vb ka põldvarblased sinna enam ligi pääseda. Katsetage!

svenf: 2010-02-01 23:20:33 Tere taas. Jätan selle teravilja asja meelde, pidin niikuinii mingi veski otsima kust oma kassile otra leida, kui ma nüüd hetkel ei eksi, ostaks mingi suurema kotitäie, kasulikum kui pisikeste kogustega loomapoest osta. See hoiab kassi palju rahulikumana ning ka toalilledest eemal - mingi aeg oli siin poodides kassimurust põud ja siis läks päris palju sobilikke toataimede lehti, kahjuks. Ma sätiksin need rasvapallid oma hoovi, siia ei pääse rebased ja sellise lumega ka kassid ei liigu õnneks enam. Mul käib neid siin pea iga hommik mingi 5 tükki läbi, tekitavad huvitavat heli (osad on nagu pildidl, osad siis taas ilmselt vastassoost). Peale praegust lumesadu teen neile mingi söögikoha, muidugi teravili ilmselt oleks neile meeldivam, seni paigaldatud saiatükid on neile ka sobinud. Mida täpsemalt pakkuda? Kulliprobleemile olen saanud ka lahenduse, ei tea veel kui püsiva kuid tundub et kullid siiski nii näljas pole et käiksid iga hinna eest mu akna taga. Lihtsalt olen töine inimene ning pidevalt tööl, hirmutades linnu minema jäi mulje nagu oleks lind peatselt tagasi. Ilmneb et see oli hoopis teine lind, kui ühe päeva jooksul neid korduvalt siit minema ajasin ongi kadunud! Nüüd on juba neli päeva vaikust olnud, väikelinde eriti palju ei käi kuid veidi siiski käib. Võrreldes varasema mekaga kus siblimine oli täies hoos, ilma naljata 50 lindu õnnestus kokku lugeda, on muidugi olukord kahvatu kuid parem kui mitte midagi. Seega tegin vale järelduse lihtsalt, ei muud - kulle oli lihtsalt nii palju end siin sisse seadnud et jäi petlik mulje et nad midagi ei karda. Ise ka imestasin, üks kull pani suisa karjudes ukse avamise peale plehku, ja oli siis nagu uuesti platsis - eksimus, tegelikult oli see ilmselt teine kull, muud seletust ma ei suuda leida. Ilmselt sama pesakond, suuremaid isendeid on 1 maksimum 2. Nüüd ei ole enam kedagi ära söödud ega pole ka kedagi varitsemas, ptüi ptüi ptüi. Ehk siis soovitan hirmutada, juhul kui on pikemal distantsil tõmmata nöör kaugemale ning siis päästa mingi ämber kolisema, kullid paistab et on siiski endiselt targad, nagu ka vanasti. Juhul kui söögikoht on eemal tuleb sättida nöör pingesse, vastasel korral pingulduv nöör hirmutab neid minema kuid see ei pruugi olla piisav - soovitan nööri kinnitada vajalike vahemaade tagant teibiga mingile puutükile ning siis tõmmates saab tekitada suurema ehmatuse. Ma nüüd jälle ei tea kas see seaduse järgi lubatud on, kindlasti on see keelatud pesitsushooajal, minu korral piisas ukse juhuslikust välkkiirest avamisest. Kui seadusesilm siin jälgib siis ma ei tea et mul oleks keeld oma terrassile minna kui seal kull kusagil kõrgel varitsust peab. Reeglina ma ei arva et seal kedagi oleks. Otsin endiselt ka sobivat ilusat kullikuju, kui keegi leiab oleksin ka info eest tänulik. Ilmselt tuleb midagi sellist välismaalt tellida, praegu on Inglismaalt eriti soodne tellida, meie kohalike poodide kahjuks - inglise nael on veel odav. Jahipaunas on kullikuju kuid kahjuks tahan ilusamat - samas see võib olla minu ilumeele viga ning kellegile ideaalselt sobida (seal on öökull, ma tahaks raudkulli). Rääkides kaitsest tuleb see kindlasti ehitada tõusvalt, vastasel korral kääb kull selle peale ootama. Mul oli siin üks suur aiapaneel millel tihased rõõmuga seemneid sõid, sättisin selle kaitseks kuid mitte laeni - selle tulemusel kull sättis end üles ootama, eemaldasin selle. Kull on uskumatult väle, varesega võrreldes on ligi neljakordne vahe (mul ükskord on vares ka käinud toidumaja lammutamas (siis oli mul neid ainult üks), selle oleks võinud palja käega peale ukse avamist kinni püüda). Tegelikult oleks üks tore teeme ära ettevõtmine see kui erinevates paikades loodaks metsa sobiliku juurdepääsuga lindude söötmise kohad kus siis erinevad inimesed saaksid käia toitu viimas. Sellest järgmise variandina oleks võimalik inimestel kas teha kõne vastavale numbrile (25, 50, 100 EEK) või siis ise minna kohale ja puistada lindudele toitu kohta mis on nende jaoks turvaline - küll aga julgen arvata et sellised kohad saavad omakorda kullide lemmikpaikadeks ning jõuame tagasi selle vestluse alguspunkti. Hajutatuses peitub jõud.

svenf: 2010-02-02 00:02:09 Suurnokale: mul jäi täpsustamata et mul on kahekorruseline elamu ning lennud vastu aknaid toimuvad 95% suvel ajal kui ma neid ei toida, seega juhuslikku laadi lennud. Mainimata jäi ka sõprade korral see et nad ALATI minema lendavad, mis sobib pakutud numbriga - meil on ainult kassid kes neid maja ümbert üles käiksid korjamas. Enamikel minu sõpradest on kassid kas toas või siis metsas luusimas. Kahjuks ei ole õnnestunud enamikest neist pilte teha, reeglina on juba kadunud kui vaatama jõuan. Lisaksin juurde ka märkuse selle kohta et ainult keskmiselt 15% söögimaja lindudest on püsikülalised. Olen õppinud väikeseid sõpru tundma nii oma mustri kui ka käitumise poolest ning julgen väita et siin oli vanasti kordumise protsent siiski 50 ligidal kuid loomulikult on see ainult silmale ning ajule tunduv protsent. Konkreetselt vareste korral arvan et see protsent oli pigem 100 kuna vähemasti oli alati pea kaks korda suurem varblane end seemnetes ringi lükkamas. Ligi nädal aega käis siin näiteks söömas tihane kelle jalad ei töötanud, paigaldasin talle sobivasse lillepotti seemneid ning purustatud pähkleid. Õnneks/kahjuks muidugi ei saanud/pidanud seda kurbmängu pikemalt jälgima, ilmselt täitis kull talle määratud rolli kuna jalad ei ilmutanud paranemise märke (kull tollal siis ikka metsas). Mul on sõber Viimsis, tema juures tulevad rästad pea käest saia sööma, minu omad samas hoolimata sellest et ma nende suunas ühtegi järsku liigutust poole teinud, põgenevad läheduse peale heki sisse, mis muidugi on kohe kõrval. Samas olen söövat rohevinti ning karihiirt meetri kauguselt mobiiliga filminud (need rohevindid olid vist haiged, olen mõned neist ka matnud peale seda kui nad on õhtul siia jäänud). Tahan lihtsalt öelda seda et linnud paistavad regiooniti käituvat täiesti erinevalt.

svenf: 2010-02-02 00:07:40 parandus :) Konkreetselt VARESTE korral arvan et see Konkreetsel VARBLASTE korral arvan et see

Suurnokk: 2010-02-02 16:39:44 Kullikujudel pole erilist mõtet. Kõige tõenäolisem stsenaarium on see, et varesed leiavad selle kulli/kaku üles, s*tuvad täis ja lähevad kallale. Kui on mingi eriti hea topis nt. Aga see klaaside vastu lendamine toimub muidugi igal aastaajal. Põhjus ikka selles, et lind näeb su aia peegeldust klaasilt ja mõtleb, et see seal ka aed. Tasub ikka mingid suuremad kleepsud või paberid klaasile kleepida. Kui siis ka mõni asjast aru ei saa,siis saab lind küll vaid iseennast süüdistada. Varblased on väga paigatruud, eriti koduvarblased, ja seepärast on tõesti nii, et enamus isendeid on igapäevased külalised.

ornitoloog: 2010-02-04 11:28:10 Kuulge linnutoitjad, ja eriti svenf ja Victoria. Kas te sellest pole aru saanud, et talv on raske nii putuk-, seemne- kui lihatoidulistele lindudele? Kui keegi paneb üles lindude toidulaua ja seal käib ka nt. raudkull, siis peaks ju toidulaua pidaja olema sootuks õnnelikum, kui oma tavalisi varblasi-tihaseid toites. Raudkull on OLULISELT haruldasem lind ja oluliselt rohkem ohustatud. Paari tihase või varblase kullituoiduks sattumine on loomulik protsess ja ei vähenda nende arvukust kuigivõrd. Raudkulli surnuksnälgimine on loodusele hoopis suurem tragöödia. Kui keegi muretseb, et tal kulliliste tõttu jääb suvel aias putukatõrjujaid liiga väheks, siis see on alusetu. Üks raudkull ei jõua iialgi nii palju tasakaalu muuta. Liiatigi söövad kullilised hoopis suures osas närilisi jt. pisiloomi, tihti ka suuremaid putukaid. Kui soovite, siis nt. valge-toonekurg, hallvares või hõbekajakas on palju aplamad "röövlinnud" kui mistahes raudkull, kuid neilgi on oma roll täita. Kahju, kui "armsate" igal ruutmeetril levinud tavalinnukeste ninnu-nännutamise kõrval laiemat pilti ei nähta...

Babette: 2010-02-04 12:00:45 Üks mõnus jutt selle hulga grafomaania seas, tänan!

Victoria: 2010-02-04 15:26:00 Arvan, et võlgnen siia foorumisse ühe vabanduse. Oma lapsepõlves, viiskümmend aastat tagasi, elasin maal oma vanavanemate kodus looduse keskel. Nagu maakodus ikka peeti ka meil kanu. Vanaisal seisis laetud haavlipüss kogu aeg esikus nurgas, et tõrjuda kanakulle, kes pidevalt toitu jahtides taevas tiirlesid. Tema sõnul aitas kullide vastu ainult haavel. Vabandan, et ma mõtlematult kirjeldasin tema kogetut nagu oleks see juhtunud tänapäeval ja, et ma selle jutuga eelistasin väikelindude elu eest seista. Ornitoloogid on pannud mind mõtlema nii, et ma varsti suudan südamevaluta vaadata, kuidas kull oma saagiga söögimajast lahkub. Mis teha kui loomulik toiduahel on selline!

PillePohl: 2010-02-04 16:25:06 vaatan päeva jooksul mitu korda, ega keegi foorumis lindude toitmise kohta kirjutanud pole! tahan öelda, et kahju on ikkagi, kui kull väikesemaid linde sööb, kuigi olen täie mõistuse juures, ja saan aru, et temalgi on kõht tühi. aga notsust on ka kahju, kuigi olen lihasööja...

ornitoloog: 2010-02-04 17:39:36 Victoriale. Sinu jutus on mitu väga suurt "aga". Esiteks: laetud haavlipüss esikunurgas vs. ringijooksvad lapsed... Mul tulevad juba sellest mõttest külmajudinad selga. Liiatigi on see relvaga seadusevastaselt ümberkäimine (lahtiselt, laetult jne). Teiseks: enamasti ei murra kanakull kanu. Vanasti oli neid rohkem, nüüd on nad üsna haruldased ja ettevaatlikud. Pigem mõni viu. Oma maakogemusest tuletan meelde, et pigem viis kana ära (tõenäosuse järjekorras) 1. mõni küla koer 2. rebane 3. tuhkur või nugis 4. väga harva mõni kulliline. Kui sul oli teistmoodi, siis vastu ei vaidle... Paljude kulliliste jaoks on nt. kana üldse liiga suur lind. Suurematele viudele ok, aga isegi nendel on raskusi kana ära tassimisega - siis peaksid nad seda koha peal sööma, mis tähendab lisariski. Raudkullist ärme selles kontekstis üldse räägime.

svenf: 2010-02-04 20:20:43 veenirest ning ei toimu muulaadset toitumist. Inimene on loonud olukorra kus looduslik tasakaal enam ei valitse. Nüüd kus inimene soovib teha ühele liigile head tekib nö parasiit kes takistab nii seda tegevust kui ka oma toitumisahela toimimist kuna kui väikelinnud ei saa lisasööta hukkuvad nad, mistõttu on omakorda vähem toitu kullidel. Kullid kes on harjunud jahtima söögikohas ei saa olla need kullid keda väga kaitsma peab. Mitte kõik inimesed ei ole harjunud sellega et neil on ainult kaks valikut : 1. Toidad kulle 2. Ei toida kulle. Vahepealseid variante ilma kulle hirmutamata ei ole. Lisaks, mis kasu on pelgast looduskaitse faktist. Maailm muutub, aina kiiremalt. Tänapäeva inimestele oleks vaja ilmselt rohkem selgitada miks on kullide olemasolu kasulik. Ilmselgelt on neist kasu hävitamas vigaseid ning aeglaseid linde kuid söögikohtade juures varitsemisega pigem tabatakse esimesi kiireid julgeid, seega nagu saetakse oksa millel ise istutakse. Meie looduses on vististi kormoranid need kelle liigne arvukus kellegile head meelt ei tekita? Inimesed vajavad täpsemat infot milleks kullid siis nii kasulikud on et neil tuleb lasta väikelinde ohjeldamatult tappa. Endiselt ütlen et seetõttu kasvab kullide populatsioon ning väikelinde jääb aina vähemaks. Ehk oleks vaja luua ornitoloogide poolt ühing mis konkreetse söögimaja kanti jäävate kullide arvukuse üle järelvalvet peab ning reguleerib seda ise? Ornitoloogid ilmselt ise ei suudaks kõiki väikelinde toita, küll aga reguleerida kullide arvukuse optimaalsele määrale. Lisaksin ka veel meenunud mõtte et nurgas olev laetud jahipüss lastele mingit ohtu ei kujuta, vanaaegse relva vinnastamine ei olnud kohati ka teismelistele jõukohane. Minul on nüüd homme hommikust nädal aega kullivaba aega ning väikelinde paistab olevat paar tükk ilisandunud. Teise teooria järgi kus räägiti sellest et püsilinde on keskmiselt 15% peaks siin olema endiselt 35 lindu kuid nii see ei ole. On veidi rohkem kui 5 väikelindu ning mõned rästad ning omaette klassina rabakanad. Maailm muutub. Lugesin kusagil ka kommentaare Victoria kohta, loodan et ta suudab nad unustada, anonüümseid tatipritsijaid ei maksa väga tõsiselt võtta, inimesed elavad end lihtsalt välja kuna tööd ei viitsita teha tööajal. Selge on et loodusega tuleb koos eksisteerida kuid see kas neli tapetud raudkulli kaalus alla sadu päästetud väikelinde jäägu siiski siinkohal postitajate hinnangutest kõrgemate otsustada. Meid on kasvatatud nii nagu meid on kasvatatud ning vikerkaart ei saa osadeks lahutada. Lisaks pean tunnistama et mul käisid siin vanasti varesed ka hoovis matti võtmas, nagu igal pool siin kandis, paarkümmend lendab kohale ning harvendavad hoovi läbi. Hirmutamine aitas, ei käi neid enam siin, peaasi et vahetevahel akent avaks kui satuvad. Ükskord käis üks julge ka linnumaja lammutamas - jah, lammutamas kuna tahtis katust pealt tõsta. Õnneks tulin just koju ning avasin ukse, hiljem muidugi selgus et oleksin võinud ta ka palja käega kinni püüda, niivõrd kohmakas oli teine. Vareste kohta käivad küll legendid et kui üe pea toki otsas hoovi paned siis teised ei tule enam, samas marjapuude ja põõsaste omanikele pidavat varesed just meeldima kuna siis ei ole väikelinde. Mina ei usu et varesed mu suurele kullikujule midagi teha julgeksid kuna neid enam ei käi siin, kui siis ainult kaugel nurgas (ei ole mingit tokki hoovis). Eks ma kaalun mida teha kui kullid jälle käima hakkavad, kõhutunne ütleb et maksimaalselt nädal veel ja on uus isend paigas.

svenf: 2010-02-04 20:21:23 Tere, eelmine postitus algas pooel pealt: Tere, kõigepealt vabandan, minu väga pikk täpsem kirjutis kustus kuna selle redigeerimine siin aknas ilmselt võttis liiga pika aja. Katsun uuesti mõtteid meenutada: lugupeetud ornitoloog, kas peaksime siis lindude talvise toitmise lõpetama? Minu arusaama järgi ei suuda väikelinnud sellise talve korral loodusest toitu leida ning surevad suhteliselt massiliselt külma kätte mistõttu meil on vähem looduslikke kahjurite hävitajaid ning seejärel ka vähem toitu pesitsevatele kullidele. Minu teada kullid ei toitu surnud lindudest. Kui oskate öelda millest muust kui väikelindudest kullid toituvad olen hea meelega valmis neile sobilikesse kohtadesse seda toitu viima või selle toidu eest maksma. Aafrikas joovad põua ajal antiloop ning lõvi samast veenirest ning ei toimu muulaadset toitumist.

svenf: 2010-02-04 20:41:19 Ornitoloog, ega looduse vastu ei saa mainides neid hallvareseid ja muid sootuks suuremaid kahjureid. Keegi ei olegi siin väitnud et nad vabas looduses kuidagi sekkuksid toitumisahelasse, siin käib jutt ainult söögikohas väikelindudest toituvatest kullidest kes on leidnud mugava söögikoha inimese abil - inimese, kes seda mingilgi hetkel soovinud ei ole. Siinsed toitjad on võtnud vedu üleskutsetest toita talvel väikelinde, ei muud. Selle toitmiseks kuluva raha võiks ju vabalt ka rootsi pankuritele annetada pensionifondide näol kui inimene ei oleks valinud lindude toitmist tahtes jätta oma järeltulevatele põlvedele ilusa looduse.

svenf: 2010-02-04 21:01:39 Tere Suurnokale, varblased olid mul siin mõneti mittesoovitud külalised, pildusid pidevalt kõik seemned maha, ma olen lugenud ikka tihaseid toidetavateks lindudeks. Varblased suplesid lihtsalt seemnetes ja kaklesid pidevalt, hommikust õhtuni, eriti häirisid neid nõrgemad tihased - osalt just seetõttu tegin ühe asemel kaks linnumaja, lootes leida midagi ühte neist mis varblastele meeldib - kahjuks ei õnnestunud. Varblased kadusid muide kibekiirelt esimestena peale kullide teket ehkki enamuses söödi ära just tihased, varblasi tabati haruharva.

svenf: 2010-02-04 21:11:08 Tere, lisan veel - juttu on mingist meetrise pikkusega kullikujust. Väidetavalt pidavat kehtima just suurus selles võotluses - pisematel on suva meetrisest postamendist, suuremad tuvastavad ning lahkuvad. Mul pole aega olnud internetis surfata vahepeal seega pole ka mingit suurt kuju leidnud.

ornitoloog: 2010-02-04 21:35:55 Tjah, ega kui inimene ei taha talle pakutavat infot vastu võtta, ei saa ka sundida. Nagu juba ülal ütlesin, söövad erinevad kullilised erinevat toitu: väiksemad väikesed pisiloomi (nt. närilisi), suuremaid putukaid, ka väikelinde. Suuremad kõiki eeltooduid, lisaks ka juba väheke suuremaid loomi (nt. jänes, konnad, maod), väheke suuremaid linde. Kotkastele meeldivad ka raiped, nendele viiaksegi mitmele poole süüa, toiduks lähevad veel natuke suuremad loomad ja linnud, ka kalad. Nii kulliliste-kakuliste kui ka kiskjate üheks kõige suuremaks toiduallikaks ongi närilised ja nendest sõltub eelkõige ka kulliliste/ väiksemate kiskjate arvukus. Sulle tuleb ehk üllatusena, et kõik putuktoidulised linnud on reaalselt röövlinnud, kes söövad kõiki, kellest jõud üle käib. Väikelinnud väikesi putukaid, usse jne. Aga rähnid nt. rüüstavad juba hea meelega teiste lindude pesasid, olgu seal siis munad või pojad. Linnupoja saatus rähni käes on suht võigas hakklihaks tampimine ja oma poegadele viimine. Loomulikult on sul õigus valida, keda söödad, varieerides sööta, majakesi, paugutades uksi (aga mitte püssi!), aga mõtle väheke, kas tahad oma tegevusega toetada KÕIGE LEVINUMAID linde, kes niigi pesitsevad inimastustustes, kes niigi hästi toime tulevad ja kelle populatsiooniga pole mingit probleemi või neid, kel seda reaalselt vaja. P.S. Aafrikas paneb näljane lõvi või krokodill joogikohas gnuu nahka nagu naksti. P.P.S. Laste ohutuse ja legaalse relvahoiu üle me vaidlema ei hakka. See teema ei ole kaheti mõistetav, punkt.

Victoria: 2010-02-04 22:25:54 Tänud Svenfile teisest ilmast - ma olen juba ammu surnuks nokitud, kuid c èst la vie!

ornitoloog: 2010-02-04 22:34:41 Tere, Victoria. Vabanda, kui enne veidi ägedaks läksin. Sinu viimased mõtted looduse tasakaalu koha pealt olid tegelikult väga mõistlikud.

Matemaatik: 2010-02-04 22:46:52 Olen lugenud, et kui juba ükskord oled hakanud linde toitma, tuleb neid toita talve lõpuni, sest vastasel juhul nad surevad nälga. Minu linnumajas käib ca 40 erinevat väikelindu. Kui kull tuleks ja püüaks ühe linnu päevas ja talv (toitmise aeg) kestab vähemalt neli kuud, ei jätkuks kullile toitu kevadeni. Küsimus ornitoloogile - mida ma peaksin tegema, sest kullile jätkuks toitu vaid 40-ks päevaks ja 41.päeval ta sureks nälga. Kuidas oleks võimalik kevade saabumiseni väikelinde juurde muretseda kui kull juhtuks tulema.

annimanni: 2010-02-05 09:46:15 :D viimast kommentaari lugedes tundub, et teema hakkab väheke käest minema. Kui see nüüd iroonitsev küsimus just ei olnud, siis....vastuse leiad eelnevatest postitustest.

Babette: 2010-02-05 12:12:53 Ma ei saa aru, miks keegi ei tõsta kisa metsloomade toitmise ja jahipidamise suhte üle - palju võikam ju: ise toidab, ise tapab! Aga asi ongi ju selles, et mõistust ja mõistmist on vaja ja kindlasti teadmisi. Tõmbaksin joone alla viimasele sõnale.

svenf: 2010-02-05 23:02:08 Tere, ma ei ole unustanud kullide söögisedelit - pigem soovisin teada mis oleks see mida saaksin poest kullidele toiduks osta ning metsa viia. Elusad hiired ei lähe ka väga täpselt minu eelistustega kokku ehkki kui ma maal elaksin seaksin võibolla mõnda suuremasse lauta üles rotilõksud ning seejärel laseksin nad suletud aedikusse kullide toiduks välja uue info põhjal. Samas kui surnud kalad neile söögiks sobivad siis katsun järgmise kullide laine ajal naabrite meelehärmiks kalu prooviks terrassile paigaldada, kui see neile tõsti maitseb siis võib sellega leppida et kasse rohkem tuleb - kassid ei lenda vähemasti ning lindusid on kasside eest oluliselt lihtsam kaitsta kui kullide eest; pigem muidugi teeksin kalasöögimaja kusagile jalutuskäigu piiridesse. Mul elavad siin terassi all ka karihiired kuid kull neid siiski ei jahi, väikelinnud on kergem saak. Juhul kui kullid toituvad ka korjustest siis muutuvad nad muidugi minu silmis rohkem kasulikeks lindudeks mis aga omakorda ei tähenda et nad võiksid söögikohas jahti pidada. Endiselt ei ole saabunud ühtegi tõsiseltvõetavat vastuargumenti minu väitele et söögikohas toituv kull tekitab topelt kahju. Lisaksin et minu poolt maha pandud seahakkliha neid ei ole huvitanud seega ei osanud ise seda järeldust teha et nad raipeid sööksid ning endiselt olen tegelikult ka veidi kõhkleval seisukohal selle korjeluse suhtes kuid oma ala professionaalidega vaidlusi pean harva. Lisaksin siia ka et neid anonüümseid tatipritsijaid Victoria kohta olid mingi delfi või sarnasel lehel mitte siin, muidugi, siin on üldiselt suhteliselt argumenteeritud jutt (täpsustan teiste jaoks). Lisaks; endiselt arvan et kui toidan levinumaid linde siis jätkub kusagil neist toiduks ka kullidele. Maailma on võimalik ise muuta, kui kõik kullisõbrad soovivad kullide arvukusele kaasa aidata võiksid nad ju paigaldada võimalikult kullisõbralikesse kohtadesse ise toidumaju - see hoiaks sellised kullidele mittesobivatest toidumajadest kullid automaatsel eemal? Enda rahaga on kõige õigem valida. Siin jälle on juttu et väikelindude populatsiooniga meil ei ole probleeme, samas jälle minu arvamus on et kui minul läheb neid siin toiduks suur hulk rohkem kui keskmiselt siis meil tekib ju varsti probleem väikelindude arvukusega? Ega neid siis ka kusagilt lõpmatuseni juurde ei teki? Kas kõik ornitoloogid on kullifännid või on ka neid kes väikelinde eelistavad? :)

svenf: 2010-02-05 23:15:03 Jälle parandasin liialt, eks siin ka võibolla mitte nii läbimõeldud kommentaare tuli kuid õnneks paistab et siinset kommentaariumi pole delfikad leidnud :)

ornitoloog: 2010-02-06 14:13:43 Tee, kuidas tahad, svenf. Paar arvu lihtsalt sulle ja teistele teadmiseks: talviti resideerub Eestis u. 1500-2500 raudkulli ja 500- 900 000 rasvatihast, koduvarblase arvukus on umbes samast suurusjärgust. Nagu jutuks oli, et söö kullilised ainult (väike)linde, rääkimata ainult rasvatihastest või varblastest. Nüüd võid mõtiskleda, kui suur ühe raudkulli tekitatav "kahju" (eriti vs. kasu haigete loomade-lindude, näriliste jt. harvendajana). Väiksematele kullilistele, pistrikele ja kakkudele eriti sööta ei saa viia, sest nad tahavad tõepoolest elusat. Piisab ka lihtsalt sellest, kui neid ei segata või hirmutata. Korjuste viimine kotkastele ja suurematele kullilistele las jääb looduskaitsemeeste hooleks. Babette'ile: jahipidamine on tänapäeval jah sisuliselt karjakasvatus ilma laudata. Loomi söödetakse, isegi vaktsineeritakse kaudselt, nende üle peetakse arvet ja tehakse ka lihaks ja nahaks. Kõiges selles ei olegi mõistliku tegutsemise juures midagi halba. Võrdleksin seda metsakasvatusega, kus planeeritakse, istutatakse, raiutakse jne. Oleks justkui looduslik, aga päris ei ole ka.

Suurnokk: 2010-02-06 14:22:49 Ma olen juba üpris nõutu. Kõik vajalikud argumendid on siin juba nii pikalt kui lühidalt välja toodud. Mis argumente siin veel vaja on? Nõustun 'ornitoloogiga', et kui ikka inimene ei taha talle pakutavat infot vastu võtta, ei saa ka sundida. Pahatihti on probleemiks ennekõike vähene loodusharidus, kui ei suudeta mõista, kuidas loodus toimib; mis roll on lehetäil, rasvatihasel või raudkullil; miks lehetäisid on triljoneid, rasvatihaseid sadu tuhandeid ja raudkulle mõned tuhanded või mis juhtub, kui hukkub kolm lehetäid, kolm tihast või kolm kulli. Võid ju eelistada kasse kullidele ja tihaseid varblastele, kuid pole mõtet loota minu või 'ornitoloogi' mõistmisele, sest meie lähtume loodusteaduslikest ja objektiivsetest argumentidest. Minu jaoks on raudkulliteema igatahes lõpetatud.

lehevaksik: 2010-02-06 19:30:27 loen ja imestan, et seltsimees svenfil on ikka viitsimist ühte ja suppi ikka ja jälle soojendada. Kohati jääb mulje, et tegu on juba mõne ajalehe sopakommide rubriigiga, mitte aga aiandusalase foorumiga. Nõustun samuti nii "Suurnoka", kui ka "Ornitoloogi" lausetega- kui inimene tahab jonnida ja lihtsalt oma "mina" ebaadekvaatselt esile tuua, siis ei saa teda takistada. Puutun ka ise lindudega kokku (hobikorras!) ja tean, et röövlinnud ei hävita tihaste ja teiste lindude populatsiooni. Aga see jutt sarnaneb õhu kündmisega- kasutu tegevus.

annimanni: 2010-02-06 22:15:38 Mul on isa ka enamjaolt sellise "kõva" peaga. Kui on omale ühe asja pähe võtnud, siis teda teise usku pöörata on ilmselgelt peaga vastu seina jooksmine. Üldse mitte pahapärast öeldud, lihtsalt inimiseloomud on erinevad ja sinna ei saa midagi parata, samuti nagu kull ei saa parata, et talle tihasesöökla loodud on. Aga nüüd teemast ka, sai ostetud 4 kookospähklit koorte saamise eesmärgil. Viljaliha süüa ei sünni, kohati väheke seebimaitseline. Aga kas lindudele oleks mõistlik neid anda? Või viskan komposti?

Suurnokk: 2010-02-07 12:03:12 Vähemalt Suurbritannia tihased seda "seepi" söövad, aga mida siinsed tihased sellest arvavad, ei tea. Riputage need poolikud kookosed üles. Lisaks võib kookose täita ka rasva-kaerahelbe seguga.

svenf: 2010-02-08 13:53:38 Tere jälle, minu pea ei ole kõva kuid mulle on vaja fakte ning argumente, lihtsalt see et keegi ütleb et nii on enamasti minu korral ei toimi. Enda mina ma ka enda teada ei ole kuskile upitanud, kahetsen tegelikult siiralt et üldse sai siia konto tehtud kuna sellest selline jama on tulnud. Enne suhtusin röövlindudesse neutraalselt, antud hetkeks, veidi ka tänu siinsetele mõnedele on neutraalsest suhtumisest saanud - üllatus, üllatus, mittemeeldiv suhtumine. Suurnokk vist sai annimannist valesti aru, annimanni ostis terved kookospähklid mitte need poolikud mida linnutoiduga täidetuna müüakse. Minu teada peaksid linnud seda kooriku sees olevat kihti sööma küll.

ornitoloog: 2010-02-08 15:17:22 Ah, tead, mine metsa (sõna otseses mõttes) ja vaata ringi, siis saad aru. Ma ladusin sulle isegi numbrid ette. Sulle peab gravitatsiooniseadust ka tulema Newton isiklikult tõestama, mis?

Matemaatik: 2010-02-09 01:22:08 Kuna ”Ornitoloog” hakkab Newtonist rääkima, siis arvan, et ”Matemaatikul” on aeg sõna võtta. Need numbrid, mida Te Svenfile ette ladusite,võivad olla loodusliku tasakaalu võrdlusnumbrid. Kujutage ette, et oleks sama palju raudkulle kui tihaseid. Kui palju tihaseid jääks siis ellu? Seega tahan öelda, et tasakaalunumbreid ei saa sedamoodi kasutada. Kui tasakaal mõnel puhul muutub ühe või teise linnuliigi kasuks, mõjutab see teise linnuliigi võimalusi paljuneda ja tasakaalu taastada. Kui väikelinnu sõbrad aitavad 50 % rohkem väikelinde ellu jääda, annavad nad raudkullidele 50 % suurema võimaluse oma poegadele järgmisel suvel toitu leida. Et väikelinde talve jooksul erineval viisil kaitstakse, annab see järgmisel suvel raudkullidele suurema revanši võimaluse. Niisugune on loodus! Ma usun, et raudkullide eemale peletamine söögimajade juurest on pisiasi, mis ei ohusta looduse tasakaalu. Kuid röövloomade vaktsineerimine lennuki abil on näidanud, et see rikub kindlasti looduse tasakaalu: minu põldpüüd, keda oli parvede viisi, on täielikult kadunud. Jänest näeb vaid laste pildiraamatus või loomaaias, igatahes mitte looduses. Rebaseid on aga ülikülluses ja nad on kärntõves ja näljas. See kurvastab mind. Saan aru Svenfist, kellele nagu mullegi teeb südamevalu pealt näha, kuidas raudkull viib meie söögikülalisi teise maailma. Svenfil on soe süda, mitte kõva pea. Tõestuseks on, et ta on aru saanud, et looduse tasakaal on dünaamiline ja mitte mingi statistiline arv.

ornitoloog: 2010-02-09 10:08:06 Just nimelt. Seega, kui ümbruskonnas elab ports tihaseid, varblaseid ja raudkullipaar ja keegi paneb üles lindude söögimaja, kogunevad tihased ja varblased söögimaja ümber, siis on täiesti loogiline, et sinna järgneb neile ka raudkull ning sööb neist ühe või teise nagu ta ka muidu teeks. Ning looduslik tasakaal ongi paigas. Sain õigesti aru? Röövloomade vaktsineerimise osas olen ka sinuga täiesti nõus.

annimanni: 2010-02-09 11:18:15 OFF TOPIC: loodus eksisteerib tõusude ja mõõnadena. Samuti nagu maailma majandus. Ei ole olemas sirgjoonelist tasakaalu. Lihtne ja loogiline näide toitumisahelast: taimestiku arvu suurenemine annab võimaluse rohusööjate arvukuse suurenemisele mis omakorda viib kiskjate arvukuse kasvule. Umbes 3-4-5 eri liiki populatsiooni moodustavad omavahel toitumissuhetega seotult toiduahela. Neid nimetatakse toiduahela lülideks. Järjestikku paiknevad lülid reguleerivad vastastikku üksteise arvukust, ehk kui saakloomade arvukus suureneb, hakkab toiduküllusest suurenema ka kiskjate arvukus, kuna suur hulk kiskjaid hävitab peagi enamiku saakloomadest, jõuab kätte toidupuudus, tuues kaasa kiskjate arvukuse languse. Nii toimub ökosüsteemi iseregulatsioon, mille tulemuseks ongi siin teemas paljuräägitud looduslik tasakaal. Kõige suurem loodusliku tasakaalu rikkuja on inimene ja ka siin eristatakse mitut liiki rikkumisi -nt tahtlik ja tahtmatu rikkumine. Mis jällegi omakorda jagunevad. Hästi palju esineb teadmatusest tulenevat tahtmatut rikkumist. Fakte soovitan otsida nt ökoloogialeksikonist. Osad postitused (ka minu omad) ei haaku enam üldse algteemaga ja inimesel, kes tahab lugeda nõuandeid lindude toitmisest, mitte toitmisest tulenevast tasakaalu(tuse)st siis teen ettepaneku avada teatud kommentaaridega uus teema.

svenf: 2010-02-09 20:58:14 Tubli, hakkate juba mõistlikku juttu ajama. Ise kavatsen jätkuvalt metsas käia ning soojemate ilmadega veelgi rohkem, ornitoloogi meeles pidades. Päriselus pole küll keegi mind mõistmatuses kunagi süüdistanud. Vahepeal muretsesin omale spottimiseks teleskoobigi. Lisan kirjale ka eile tehtud väikese ülesvõtte minu põldpüüde arvukuse vähendajast, see tuli otse oma pilgu all 200 meetri kauguselt puu otsast madalalt mööda lagendikku kui linnud olid umbrohu seemneid söömas. Väikelindude toitmine enam ei õnnestu kuna neid enam lihtsalt ei käi, ilmselt süüakse ära kusagi ligiduses (endiselt puupeana vaidlustan fakti et sama linnumaja piires 15% linde ainult samad on - või siis on siinkandis üldse 90% vähem linde, naabri linnumaja on ka täiesti puutumata). Ega ma siin eriti enam kommenteerida ei soovi - inimesed lähevad isiklikuks, endiselt arvan et toetama peaks looduse mitmekesilisust mitte domineerivat tapjat. Selge muidugi on et peenhäälestada me loodust ei suuda kui me nii kergelt alla anname. Kahjuks puuduvad siin sarkasmimärgid.

ornitoloog: 2010-03-10 17:20:27 Harimise mõttes värsket ajakirjandust: www.tartupostimees.ee P.S. Mina ei ole loo autor.

Sixie: 2017-05-26 06:15:02 Mis mõte on linde üldse toita teil? Et nad nagu penid võõrduksid loodusest? Arvate, et teile ninnunännu armas, et linnukesed te toitu pugivad, aga mida see loodustasakaalule ja loomulikkusele teeb, see teile täitsasavi? Sellistele linnukestetoitjatele soovitaks lugeda Naksitrallide raamatuid ntx, kui oma peaga mõelda ei oska. Ja lisaks: miks teie arust lihatoiduliste lindude nende toidu (väikelindude) oma aeda meelitamine on halvem kui taimtoiduliste lindude neilepandud toiduga oma aeda meelitamine? Heh.

Sixie: 2017-05-26 06:30:30 Pm ei ole loodus mitte mõeldud teile ninnunännutamiseks ega teie isikliku ego ülesupitamiseks, et näe ma toitsin linnukesi, oi küll ma olen tubli. Võiks nagu enda ninaotsast ja egost kaugemale näha ja lasta loodusel omasoodu olla, ja just sellest rõömu tunda. Kui need linnukesed tahavad, las tulla te õuele omast tahtest, mitte toiduga meelitamisest, nö äraostmisest. Ja kui lihatoidulised linnud söövad neid, no söögu, saavad oma kõtu ka täis, tundke sellest ka rõõmu.

Sixie: 2017-05-26 07:14:38 Laske ka oma elamises ja selle ümbruses loodusel omasoodu toimida ja näete, et tulemuseks on tasakaal mingite probleemideta. Näide minu elamisest: ma ei aja iial ühtegi ämblikku elamisest minema, tulemus on, et mul pole korteris kunagi sääski, kärbseid vms putukaid. Aiamaal mul kasvab külvatud-istutatud taimede vahel misiganes seal otsustunud kasvada, esitex jäävad nii kasvama vaid olelusvõitluses tugevaimad mahapandud taimed, teiseks on pea kõik nn umbrohud nii tervislikud, et korjan need ära enne viljumist ja hea meel mul veel ka, et täitsa niisama seemneostuta ja hooldamata niihead kraami saab. Mida teie saate linnukeste ärahellitamisest, sellest ma vist ei hakkagi aru saama. Isegi kui te neid toidate röövlindudele toiduks. Las nad ikka kõik elada nagu nad on, vahelesekkumiseta. Loodus oskab ise paremini tasakaalus olla.

Sixie: 2017-05-26 07:35:34 Peenhäälestada loodust??? Loodus teeb seda ise nagu, inimene vaid häirib. Kogu loodus sai 3 miljardit aastat enne inimese teket vägahästi hakkama, nüüd ongi inimtegevus vaid segav faktor. Aga ärge nüüd puhevile minge, loodus on üle elanud paljuhullemaid katastroofe kui inimtegevus, ta lsslt kohaneb uute oludega ja jätkub muutununa. Ntx tuumakatastroof oleks lõpp vaid enamusele praegustest konkreetsetest liikidest, tglt on tugev kiiritus parim geenimutaator, muidugi sureb välja enamus tekkinud mutatsioone, aga... Mitte kõik... :)

Sixie: 2017-05-26 07:55:27 Et mis siis selles teemaarenduses üldse aiandusse puutub, siis ärge üritage punnitada seda enda jäiga tahtmise järgi, vaid laske sel olla nagu on, tulla mis tuleb, heaküll, leebelt kaasa aidates (just kaasa aidates, mitte vägisi muuta püüdes), külvake need seemned maha, millest saaki loodate, vajadusel kastke ja kasutage katteloori, kui on pika kasvuajaga lõunamaa taimed, ärge aiamaa lähedale ega üldse kuhugi linnutoitmiskohta tehke, laske kõigel loomulikult minna, kasutage toiduks või ravimiks tekkivaid umbrohtusid ja kõik hakkab hästi sujuma. Edu teile.

Neeme: 2017-10-11 09:11:34 Ühest küljest õige, kui toitma hakata siis peab seda jätkama ja iseenesest pole selles midagi haba kui krõbeda külmaga aidata mõnel populatsioonil ellu jääda või isegi suureneda. Teisest küljest on praegu näha mis on saanud suurest metssigade toitmisest ja metsakaameratest, sigu on palju, karjakaupa koos ja haigused levivad, samuti saavad sealt oma osa kährikud kes samuti jõudsalt paljunenud. Kährikud aga surevad suures osas piinarikkasse kärntõppe mis ka koeradele külge hakkab. Kui varem viisin vahel toidujääke metsa alla loomadele siis nüüd olen selle lõpetanud kuna rebane hakkas hoovipeal käima nagu koer. Isegi ust kraapis