Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

deutsia ja kolkvitsia külmakin

Teema Lisatud
klaabu: 2008-03-18 17:40:27
Kui külmaõrnad on deutsia (nt roosaõieline) ja kolkvitsia? Kumb on vastupidavam? Mida olulist veel peaks nende kasvatamisest teadma?
Betula: 2008-03-19 11:46:27
Kolkvitsia on ka Tallinnas küllalt külmahell, kuigi peaks kuni -25 kraadi taluma.Lumealune osa säilib ja taastub kiiresti, kuid uhket õitesejat tast meile kliimasse siiski pole. Deutsiaid on mitmeid liike. Kaunis deutsia peaks olema külmakindlam ja on ka madalam-seega talviti jääb rohkem lume alla. kevadel tal jälle oht hiliskülmadest kahjustada saada. Ega temastki meie kliimas sellist õiteilu loota ole, nagu Lääne-Euroopas näeme. Tal ka kirjuleheline sort 'Marmorata'. Värd-deutsiad siiski võivad ka oma õiteilu näidata (sobib ka varju), seda siiski saartel ja rannikualadel. Hübriidsed liigid on külmaõrnad.
klaabu: 2008-03-19 15:51:40
Jube kahju! Mis oleks siis neile alternatiiviks, kui sooviks rikkalikult kauneid õisi? ebajasmiin? middendorfi veigela?
Betula: 2008-03-19 18:21:01
Valgeõielisi suvealgupoole õitsejaid ikka on, saab tuhkurenelast, nipponi enelast ja värdenelast,ka kaselehine enelas, kui madalam põõsas. Nendest üksteise järel õitsevatest põõsastest saab õitsemise konveieri teha. Ebajasmiinid, ka tal on eriaegadel õitsevaid liike, kahjuks küll müügis enam sordid. Kuid ka neid on erinevalt lõhnavaid. Muidugi sireleid on igas värvuses õitsejaid, liigid õitsevad ka har. sirelist hiljem. Väikesed madalad sirelid-roosakate õitega on meieri sirel'Palibin' ja sametjas sirel 'Mis Kim'.Amuuri sirel õitseb võrreldes teiste sirelitega õige hilja-alles juulis.Veigelatest sobib meile peale middendorfi ka varajane veigela.Ka jaapani enelatel on palju õievärve, 'Shirobanal' lausa ühel põõsal nii valged kui roosad õied mõlemad. Põõsasmaranate sordivalik on õige lai, põõsaid ka erineva kõrgusega. Külmahellad võivad neist olla punaseõielised, kuid õitsevad sama aasta okstel,seega võivad enne õitsemist juba taastuda.Kevadel õitseb ju ka igasuguseid roosõielisi-õunapuudel on ju ka dekoratiivsorte, keda enam õieilu pärast kasvatataksegi. Tegeilkult polegi asi nii lootusetu, õitsejaid on meie kliimassegi piisavalt. ja ka lehtdekoratiivsed põõsad on ilusad, sest nende lehed on kaunid kauem, kui õitsvate põõsaste õitseaeg. Kollase ja -kirjulehiseid on üsna palju, ka punaselehiseid.Paljudel ju ka uhke sügisvärv.
Betula: 2008-03-19 18:43:26
unustasin ju hoopis viirpuud (nt.tömbilehelise sordid'Paul's Scharlett' ja 'Rubra Plena'ja mordeni viirpuu 'Toba'. Suve teisel poolel aed- ja puishortensia. Paljud meil müüdavad hortensiad on aga laialehise hortensia sordid, kes meil õues ei talvitu.
klaabu: 2008-03-19 20:29:01
aga mida arvate mustast leedrist "Black Beauty"?
Betula: 2008-03-20 11:43:59
Temast Sa mingit õitsejat küll ei saa. Mõned aiaomanikud pole eriti ta õisi näinudki. Mul ta eelmisel aastal alumistel okstel mõned õied tegi, isegi viljad valmisid. Musta leedri sortidest on meil õielootust enam kollaselehel.'Aureal' ja lõhislehelisel 'Laciniatal' loota. Eelmistel aastatel minu Lõuna-Eesti aias õitsesid päris rikkalikult. Kuid ka nemad võivad külmema talve puhul tugevalt kannatada saada.Kus kandis Su aed asub? Lääne-Eestis on teised olud.
kirsilill: 2008-03-20 14:04:54
Tean deutsiat Tallinnas Pirita-Kosel, hiiglaslik põõsas (roosa) ja meeletu õitseja, kuidas sellel kevadel tal läheb, seda ei tea. Põõsa vanus paarkümmend aastat. Tahaks sellest põõsast ka endale kasvatada, kas see on võimalik?
sygis: 2008-03-20 14:17:56
Minu Kolviitsia Rosea on nüüdseks 10 aastane ja võin väita, et külma kardab ta vaid istutamisjärgsel aastal. Isegi see karm külm talv ei teinud talle märkimisväärset kahju. Kolkviitsia Rosea on üks kõige uhkem õitseja, kes mul aias on. See on väga rumal jutt, et meie kliimas pole õitsemine rikkalik. Kahtlemata on minu lemmik, sest ka kahjureid tal pole. Deutsia on ka Tallinna Botaanikaaias ja kui mina teda külastasin, siis olid mingid kahjurid ta üsna auklikuks söönud. Valik on sinu :)
sygis: 2008-03-20 14:28:03
Pilt: vaata... Täpselt nii õitsebki ja väga armsad õied on. Kui meili jätad, siis võin enda kolvitsia pildi ka tõestuseks saata :).
sygis: 2008-03-20 14:29:02
Parandus: kolkvitsia
klaabu: 2008-03-20 14:57:16
aitäh teile info eest! ja just sarnane kolkvitsia pilt mul hamba verele ajaski :-) ise asun Loode-Eestis.
Betula: 2008-03-20 16:10:11
See kodumaisest paljundusmaterjalist saadud taimel on jah suuremad eelised meil kasvada ja õitseda. Kirsilillele. deutsiat ja ka kolkvitsiat saab edukalt haljaspistikust paljundada. Selleks tuleb põõsalt oks lõigata juuni lõpupoole või juulis ja panna "pulgake" poolviltu turbasse juurduma kile või klaasi alla. Mitmeid kordi päevas ka piserdada. Sel kevadel võib ka pistoksast paljundamist proovida, sest külm vast pole okstele liiga teinud. Tavaliselt meil aga müüakse Hollandi ja Poola päritoluga taimi ja neil on siin ellujäämisvõimalused väiksemad. Enamuses ostetud deutsiad ja kolkvitsiad siiski ei kasva nii uhketeks õitsejateks. Sygisele. Oleks sinu kolkvitsia-põõsa paljundusmaterjalist suvel huvitatud! äkki saaks suvel kaubale! Ka sellest deutsiast! Kas ta kasvab kellegi eramaal?
doomino: 2008-03-21 23:07:15
kirsilillele.Oskad selle deutsia täpsemat asukohta õelda Pirita-Kosel.Kui saaks sellelt eesti kliimas karastanud taimelt pistoksad oleks ellujäämine kindel.Elan ise Saaremaal.
doomino: 2008-03-21 23:19:11
sygisele.Kas sinu kolkvitsia põõsast oleks võimalik pistikuid saada,tahaksin katsetada.
kirsilill: 2008-04-07 22:15:47
Pean nüüd kõikide ees vabandama,kirjutasin deutsiast, kuid tegelikult on tegu kolkvitsiaga, lausa häbi. See kolkvitsia asub Tallinna Botaanikaaia endise puukooli territooriumil Pirita-Kosel. Möödunud aastal õitses vapustaval, väga suur laiuv ja vana põõsas. Üritan siis nüüd pistoksast kasvama panna, Betula, kas pistoks peab olema eelmise aasta oks? Kui pikk see oksake peaks olema?
Betula: 2008-04-08 09:38:53
Paremini peaks edenema haljaspistikust paljundamine.S.o. selle aasta uuest oksast. Selleks tuleb juunis-juulis võtta poolrohtsed oksad ja turbasse juurduma poolviltu, nii et 2/3 om mullas. Piserdada mitu korda päevas. Puitunud oksad, millel ´juba helepruun koor, enam hästi ei taha juurduda.
kirsilill: 2008-04-10 16:21:05
Tänan, Betula, proovin järele.
sygis: 2008-04-14 14:03:37
Mina ostsin hr. Annisti käest. Eelmisel aastal küsisin talt taimi, siis tal polnud. Ehk selleks aastaks ta on paljundanud? Olen proovinud ise oksast kasvama panna (küll mitte haljaspistikust) ja oksa olen ka maha painutanud, aga ei ole senini juurdunud.
draakon: 2012-09-13 20:22:28
Palun teada,kuidas hooldada kolkviitsiat?
ViinaMuri: 2012-09-13 22:30:54
Deutsia läks minul kohe välja (Lõuna-Eestis, kui kuskil on kõvemad külmakraadid, siis minu kraadimõõtja näidud ei jää alla), aga kolkviitsiad on päris tublid, kõik 3 ja sildi järgi erinevad, sel aastal on juba põõsa mõõtu. Läheduses, Kärstna mõisa aias, mullu suvel õitsesid täiesti tähelepanu väärivalt. Võibolla sattus deutsia (üks kirjulehine sort oli) ebasobival ajaperioodil, paljude taimedega on nii, et kui suudavad korralikult juurduda ja sisse elada, siis ka jäävad. Proovida võib pea kõike, kaotada saab vaid kübeke raha, võita aga midagi väga meeldivat ...
ViinaMuri: 2012-09-13 22:34:20
Nojah, ütlesin esimesele küsijale 4 a. tagasi. Aga draakonile ütlen, et ei hoolda kuidagi. Loomulikult, kui on põuaperiood, siis olen suuremat janu rahuldanud. Kõik, ei muud sel raskel savipinnasel.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.