Aiandus.ee

Tere! Sebra-tiigerlehiku lehtede ääred kipuvad pruuniks minema. Pärast kastmist õnnestus mulla (poest ostetud)pinnal näha pisikesi putukaid. Variandid?

Aiatark Kajale: 2004-09-20 14:33:10

Loodame, et vastuse saamisel on abi järgmistest artiklitest: www.aiandus.ee/art_loe.php?id=17
www.aiandus.ee/art_loe.php?id=16.

Diana: 2004-09-29 11:05:40

Inglitrompeti lehed võivad kollakaks minna ka nälja pärast. Nad on väga suure kasvujõuga taimed ja kasutavad väetisvarud kiiresti ära. Praeguseks ajaks on aga trompetid vaja tasapisi puhkama panna, kastmine vähendada, tagsi lõigata, leida jahe valge talvitumiskoht.

sirje: 2005-03-08 09:32:28

Kas keegi oskab öelda miks toalill Maranta oma lehed rullis hoiab? Osa on ilusti laiali osa aga rullis.Varem olid ikka kõik ilusti laiali nüüd aga mitte:(

eneli: 2005-03-08 12:38:56

Kui maranta ei saa enam vett kätte, siis rullib ta aurumise vähendamiseks lehed kokku. Taim on kas liiga kuiv või on liigniiskuses hävinud juured

Ly: 2005-04-09 17:31:48

Ostsin ilusa valgeroodne maranta tricolor`i ei oska aga temaga midagi teha. Kui palju kasta ja missugusse mulda ümber istutada ja kui suureks ta kasvab ja kui kiiresti?

karmaikel: 2005-09-30 15:32:54

kui palju lõigata tagasi teda? ta mul kõigest poole meetri pikkune ja kas lehed tulevad kõik maha? ma alles noor kasvataja ja sellest ka imelikud küsimused.

mia-maria: 2005-10-03 05:49:47

oled kindel et ikka inglitrompet,ehk on hoopis ogaõun. inglitrompet on 1,5-2m puu.

Aiatark: 2005-10-03 08:00:03

Veel inglitrompeti ja ogaõuna kohta:
www.aiandus.ee/vaata.php?id=263

sirje: 2005-10-03 08:28:15

nüüd küsimus maranta kohta et miks lehe otsadlähevad pruuniks? tänud vastajatele:)

Urve: 2005-10-03 20:56:54

Inglitrompetit võib hoida nii valges kui pimedas, talveks võtta maha kõik lehed,temp.mida madalam, seda parem,7-10 kraadi, harva kasta.3m lõikan tagasi 2,5m,madalamaid õitsemistsoonini,teha seda novembris,

kati: 2005-10-23 14:10:47

maranta noored lehed mis alles arenema hakkavad on ikka rullis, samuti keerab ta ööeseks lehed kokku, et vähendada aurumist. Minul aga sama taimega järgmine probleem: muld on pisikesi valgeid ussikesi täis, sellised väikesed sajajalgsed, kes näpuga puutudes hüppavad nagu kirbud. Kuidas lahti saada? Olen taimi ünberistutanud, mõlemil taimel aga tulevad ussid tagasi.

A.Kähr: 2005-10-24 09:19:48

Valged ussikesed mullas on ülekastmise tunnus. Taime kasta nii, et vesi valguks alusele ja see siis ära kallata.

Aiatudeng: 2005-10-24 19:47:30

Meie kaubanduses soodsaima hinnaga pakkuja "Nurmiko" suurem osa taimi on nende putukate ohvrid. sellele vaatamata ostan ma endiselt nende maaletoodud taimi, aga enne teiste taimedega kokkuviimist teen täieliku substraadivahetuse. (kusjuures pesen juured jooksva leige vee all)

Virve: 2005-10-26 18:36:03

Ostsin Tartu Lillemessilt bonsai (okastaim) ja paari päeva pärast ilmnes, et mullas on vihmaussid. Saab niiskust täpselt nii nagu mulle kohapeal firma esindaja õpetas, aga okkad hakkavad pruuniks minema. Arvan, et probleem ikkagi ussides, kuna öeldi, et ümber istutada ei ole vaja enne paari aastat, sest seda just tehti. Kas on üldse võimalik taime kuidagi päästa? Palun aidake.

A.Kähr: 2005-10-27 13:10:30

Vihmaussid ei tohiks olla üheski lillepotis. Need saab välja kui pott asetada vette. Bonsaidega on sageli hoopis probleem temperatuuris. Kui bonsai on troopilisest taimest, siis toatemperatuur on talle sobiv. Kui bonsai on subtroopilisest taimest, siis ruumi temperatuur peaks talvel olema ehk 10 kraadi piires, mõnel juhul isegi madalam. Bonsai on taime hoidmine elu ja surma piiril ja bonsai õige hooldamine on täppistöö sageli.

tanja: 2005-11-23 12:59:00

minu toataimede mullas on tekinud väiksed valged putukad. mis see on? või kes need on?

mari: 2005-11-24 12:18:18

Mul on tüvejupist kasvatatud kolmeaastane yukka. Näeb igati hea välja, on kaheharuline ja rõõmsalt roheline. Kastnud olen parajalt vähe nagu ette nähtud. Aga nüüd kipub viltu vajuma - justnagu oleks juurtest lahti. Ei ole seal ussikesi ega mädanikku.Kas peaks ümber istutama, väheke sügavamale??

mel: 2005-11-25 15:36:02

3 aastane puu on veel küllalt noor ja tundlik. Olen täheldanud, et väike Yukka võib longu vajuda ka liigse kuivuse tõttu. Et selgust saada tuleb ta potist välja võtta ja vaadata, mida mullapall ütleb. Need taimed kasvavad aasta läbi ja midagi hullu ümberistutamisest ei juhtu. Oma 4 meetrise ja 3 harulise Jukka kasvatamise kogemustest võin öelda, et päikest tahavad nad maksimaalselt ja väga ei maksa ka veega koonerdada.

ulvi: 2005-11-29 21:56:30

Toalillede lehtedele tekkisid satikad, pesin duši all kõik lehed puhtaks, kuidas peaks edasi käituma, alumised lehed on ka kirjuks läinud?

uudishimulik: 2006-01-06 20:49:02

Ostsin äsja poest huvitava toataime aga kuskilt ei leia, mis tolle eluka nimi on ja kuidas tema eest hoolitsema peab: potis oleva lipiku peal on "Happy Bean", mõistagi ladina ja eesti keelne nimi puudub. Taim ise on ligi 8 cm kõrge ja kasvab välja ilmselt suurte lihakate idulehtede vahelt, mis asuvad mulla pinnal. Välja näeb see hiigelsuure rohelise kohvioa moodi, mis on keskelt pooleks läinud ja varre lehtedega välja kasvatanud. Kes teab, millega on tegemist?

Aiatark: 2006-01-07 17:41:27

Ole hea, saada selle toataime pilt siia...

Elmar: 2006-01-09 11:50:26

Mure Phalaenopsise pärast(kuuking). Kuidas kasta,kust maalt õisik ära lõigata? Õitses ainult paar nädalat, praegu on varre otsas kaks õit, oli 10-12 õit, kingitud 07.detsembriks.Aitäh.

tiiu: 2006-01-15 09:51:24

sain sept.2005 kingiks varjukannikese, ei liialdanud kastmisega(nagu juhendis öeldud), aga õied kuivasid kiiresti ära ja varisesid.Jäid ainul ilusad lehed, aga needki vajusid aja jooksul longu ja tuli ära tõmmata, kuigi uusi lehti kasvab juurde, on neid siiski vaid nii 10 ringis. õienuppe ei paista kuskilt. Kas on lootust, et see taim siiski ellu jääb ja ka veel õitsema hakkab?

Urmas Laansoo: 2006-01-17 15:05:17

'Happy Bean' on aidsi-kastanseemnik, Castanospermum australe. Olen teda troopikas näinud ka õitsvana, kasvab hiigelsuureks puuks, kuid see võtab aega. Kuulub liblikõieliste sugukonda. Toatingimustes ei õitse.

anneli: 2006-01-17 15:18:13

Millal toataimi väetada (kas ka talvel), ma pole seda veel kunagi teinud, aga infot ei oska selle kohta ka kuskilt leida. Tänud

Urmas Laansoo: 2006-01-17 15:39:57

Reegel, millest lähtuda, on selline: väetada võib talvel õitsvaid või aktiivselt kasvavaid taimi (jõulukaktus, kalla,jõulutäht jt). Sukulente ehk turdtaimi (kaktused, agaavid, aaloed, vahalill jpt) talvel ei väetata. Enne väetamist kasta potimulda puhta leige veega, et väetiselahus ei põletaks juurekarvu või juuri. Ei väetata haigeid ja puhkeolekus taimi. Väetada pole vaja 2-3 nädalat peale ümberistutamist (aeglasekasvulisti taimi pole tarvidust väetada ümberistutamise aastal). Väetada pigem harvem ja nõrgema väetiselahusega, kui liiga sageli ja ettenähtust tugevama väetiselahusega. Võimaluse korral valige erinevate taimedele sobilik väetis (kaktuse-, säntpoolia, roosi-, viigipuu-, sõnajala-, tsitruseliste-, orhideeliste-, lehtdekoratiivsete taimede-, happelembeste taimede eriväetis, siis on vigade tegemine väiksem). Sagedasemat väetamist vajavad rikkalikult õitsevad ja/või lopsaka lehestikuga taimed. Üleväetamine on alati kahjulikum kui üldse mitte väetada.

Kati: 2006-01-24 12:00:20

Avastasin täna hommikul,et suvel meile pulmadeks kingitud bambus(või draakonipuu,ei teagi,kumb on õige,selle üle nii palju vaieldakse),mille olin pannud vette,et ta seal juured alla võtaks ja plaanisin kevadel mulda istutada,oli mul akna peal ja kui hakkasin vett juurde panema,jooksis kogu vesi maha-vaas oli lõhki külmunud ja taime varre ümber oli jääkamakas.Taime ülemine osa oli ilus ja ma ei osanud midagi kahtlustadagi.Nüüd aga ei tea,mida edasi teha.Varre alumine osa on 5-6cm ulatuses pruunikas ja ilmselt külma saanud.Kas tasuks see osa kuni järgmise lülini maha lõigata ja uusi juuri oodata või on veel lootust,et vanadest juurtest saab asja?

Urmas Laansoo: 2006-01-24 14:44:41

Bambused kuuluvad kõrreliste hulka, neil on jämenenud sõlmekohad ja bambuseliste alamsugukonna (Bambusoideae) esindajate lehed on enamasti rootsuga! Bambuseid on nii rohtseid kui puitunud vartega liike. Bambustel on sageli vars sõlmevahedes seest õõnes, draakonipuudel alati säsikas! Draakonipuud (Dracaena) kuuluvad aga kõik puittaimede hulka. Taime teaduslik nimi tuleneb kreeka keelest (drakaina - emane draakon) ja viitab varres ja juurtes olevale punasele vaigule. Enamasti on draakonipuude lehed ilma rootsuta, leht kujult süstjas või lineaalne, sõltuvalt liigist ja sordist ühtlaselt roheline või triibuline. 'Õnnebambuse' nime all müüdavad taimed on tegelikult Sanderi draakonipuu (Dracaena sanderiana).Spiraalne varre kuju on saavutatud painutamise teel. Aga teda müüakse ka sirgetüvelisena, potis elusate taimedena kui ka ilma juurteta vartena. Lääne-Aafrikast Kamerunist pärit liigina on tegu külmaõrna taimega. Surnud, pehme või vesine varreosa enam kasvama ei hakka. Lõigake vars lühemaks kuni terve, elusa koeni. Terve, tipmine osa pange juurdumiseks vette või kergesse mulda (sobib kaktusemuld). Loomulikult pole juurdumist oodata jäises vees, kuid taime ei maksa koos anumaga asetada ka kuuma küttekeha lähedusse ega pimedasse toanurka. Juurdumine võtab aega 3-4 nädalat. Optimaalne temperatuur selleks on 18-23C. Kui juured on elusad, võivad uinuvad pungad varre alaosas, mis on tugev ja katsudes pole pehme ega vesine, puhkeda ning taim taastub. Selleks peab juuri nägema, külmavõetud juured on pehmed ja peale mulla ülessulamist vesised.

tiiu: 2006-02-11 08:35:39

korduv küsimus - kuidas hooldada säntpooliat, et ta taas õitsema hakkaks?

kaja: 2006-03-01 19:22:18

kirjutage kuidas kasvatada flamingolille(anthurium), viimasel ajal on see ilus lilleke hakanud lehti maha ajama

Kadi: 2006-03-04 14:04:18

Kuidas noorendada tääkliiliat.On teine pikaks veninud ja üle meetri lihtsalt paljas vars, üleval ainult rohelised lehed.Tõenäoliselt ei meeldinud talle remondiaegsed tingimused.Kuidas teda jälle ilusaks saada?

Sanderi draakonipuu: 2006-03-10 13:12:11

Kas see taim võib jäädagi vette kasvama või oleks parem mulda istutada. Kui siis millisesse ja kuidas kasta?

tiiu: 2006-03-20 15:54:08

Mul On Jucca,tahaks teda ümber istutada,kuid kui suur pott peaks olema?Lill on ise juba meetrine,kuid pott on kaunis väike.

helmiine: 2006-03-29 21:56:41

Minul mure draakonipuuga.Taimel valged jahused satikad,taim nagu hallitaks.Nüüd on nad rännanud juba raunjala lehekurdudesse.Mida teha,kuidas ja millega hävitada?

Helen: 2006-04-10 15:01:57

Kauplustesse on saabunud müügile karbikestes importtaimed-inglitrompet ja hortensia. Inglitrompetit olen kasvatanud juba 4 aastat ja kõik selge, kuid mida teha hortensia õhkõrnade kasvukestega (3 tk). Milline peaks olema muld amplisse istutamisel ja kas neid peaks otsast kärpima, et saada suuremat põõsast? Palun infot.

Ly: 2006-04-17 21:45:30

Kas kuni bambuse juurdumiseni tuleb vaasis vett vahetada või ei?

tiux: 2006-06-26 19:23:00

mul selline probleem et sain omale ühe bambusevarre lillebuketti sisse ja see hakkas vee sees juuri alla võtma... kuidas oleks mul võimalik seda edasi kasvatada?on vaja palju vett või hoopis valgust... ple varem sellist asja teinud :P

Joosep: 2006-06-26 22:38:40

sain jaanuaris ka endale kingiks selle keeruga bambuse oli siiani vees ja muidugi vahetasin ka vett,kuid nüüd 2-3 nädalat tagasi istutasin potti ja kõik okey,kasvab.

virve: 2006-06-29 14:51:18

mul on suur mure oma 40 aastase datli palmi pärast.Peale kolimist korterist majja on tal uued lehed väga kidurad elujõuetud,nõrgalt ripnevad.Istutasime ta ringi, avastasime juurte ümber tühja ruumi. Nüüd surusime uue mulla hästi tugevalt juurte ümber,kuid nüüd kuulsin ,et seegi on vale.Siiani kastsin korralikult,kuid märkasin,et muld ei kuivagi ära,tundub kogu maeg niiskena.Ise arvan,et palm oli liiga hämaras ja kogus liigselt niiskust. Kuid mida teha edasi,et ta saaks tagasi elujõu.Praegu viisime ta valgusrikkasse ruumi.

maiu: 2006-07-21 17:32:06

suur mure calla pärast ,oli ilusate roosade õitega,õitsemis aeg sai läbi ja nüüd hakkavad ka lehed kollaseks minema ja longus ,kas tal on mingi puhkeaeg ??aidake muidu vaeseke äkki sureb ära

kikiska: 2007-06-17 23:45:39

Lehed ei taha enam uued kasvada ja vanad kuivavad ära. Mõtlesin, et istutan ümber, värskendan teda. Üllatus - vana muld potis oli justkui valgeid terasid täis, nagu valged pisikesed kivikesed. Mis see küll olla võib???

montsa: 2007-10-03 19:58:03

mure on järgmine...... kas keegi oskab öelda miks tekib toalille mulla peale kollane ollus...nagu oleks kollane vaht!!! taimel endal ei ole häda midagi...probleem on just mullas???

jaanika87: 2008-02-23 20:52:42

Mis mulda ja väetist peab panema anthuriumile.ja kui suures üpotis ta peab olema.?

Betula: 2008-02-25 17:04:10

Anthurium e. flamingolill on vihmametsade taim. Ei talu lupja.Happeilsele mullale võib lisada ka männikorbatükke ja liiva või kergkruusa, turvast, puusöetükke. Seepärast kastetakse vaid pehme veega, kuid mitte liiast. Ka ei tohi muld täielikult läbi kuivada. Ei taha kuigi suurt potti. Ümberistutades võtta vaid niisuur pott, millesse senine vabalt sisse mahub.Talvel ka hoida mitte alla 16 kraadises toas ja suvel ei talu täispäikest-pigem hajutatud valgus, nagu vihmametsaski.

Aiatark: 2008-10-30 11:29:39

Toataimede sügistalvisest hooldamiseset räägib TÜ botaanikaaia aednik Diana Pärn pühapäeval, 2. novembril kell 9.05 Vikerraadio saates Aiatark.

kitsemamma: 2009-05-10 21:33:53

Kuidas ja millal istudada ümber lõuna-tõlvlehte ?

naaritsanaine: 2009-05-10 22:01:52

Sinine vihm - niisugust nime kandva taime sain kubagi Hortesest. Kas keegi teab? Mure selline, et endise õie vars jättis tüüka taime keskele(ilmselt ma ei osanud seda õigesti eemaldada) ning taim on nüüd juba poolteist aastat poeginud! Võtsin korra pojad ära ja nõiaväel tulid uued. Kusjuures pojad ellu ei jäänud peale istutust. Mida ma tegema peaks, et taim uuesti õitsema hakkaks? Praegu on taimel lisaks 5 lapsukest...

vainlane: 2009-05-22 19:37:53

mulle kingiti ka eelmine aasta sünnipäevaks säntpoolia .õitses väga ilusti ja kaua nüüd kasvatab lehti aga juuli kuus ta õitses kas hakkab meie tingimustes ta õitsema ja kuna ta õige õitsemise aeg on.

vainlane: 2009-05-22 19:38:39

ja kuidas juurutada luuderohtu vees ei juurdu ja mullas ka mitte

taim123: 2009-08-28 13:13:29

Sänytpoolia e.aafrika kannike kasvab ilusasti tubastes tingimustes!kastmisel tuleb jälgida,et lehtedele vett ei valaks,vesi tekitab laike lehetdele.Kasta nii et mullapind taheneb ära.Ülekastmine mädandab taimed.Toataimedel ei olegi nö.kindalt õitsemise aega,sest temperatuur ja valgustingimused on erinevad kui looduses.Kui taim on väga palju lehti kasvatanud,siis oleks hea lehti ära kärpida,see soodustab õitsemist.Tavapärastelt võib säntpoolia õitseda aastaringselt.Ära hoia teda liiga päikeselisel kasvukohal.Vaata huvitavat infot taimedest www.taimekujundus.ee

taim123: 2009-08-28 13:15:57

Luuderohi juurdub kenasti ikka vees.Vahel juhtub et on kehva kuuseis pistikute juurdumiseks.On ette tulnud juhuseid kus 10-st pistoksast juurdub vaid 5tk,ülejäänud miskipärast mädanevad. Lõika pistik veel tagasi,kuni terve kohani ja pane uuesti vette.Lehed ei tohi vette ulatuda,sest need lähevad seal mädanema.

karoliina: 2009-11-18 13:45:49

Soovin osta toalilli/ka suuri/ talveaeda.Kõik pakkumised teretulnud!

Babette: 2009-11-19 13:12:43

Kus elad, Karoliina? Mul on vana draakonipuu, kelle ruumipuudusel ära annaksin. Sel suvel sai teist korda tagasi lõigatud, nüüd uued lehetutid peal, kevadel vajab ümberistutamist.

Aiatark: 2009-11-19 13:34:02

Karoliinale: taimede ostusoovi võiks lisada ka vasakule kuulutuste rubriiki: www.aiandus.ee/ostmyyk.php

cirrus: 2009-11-20 11:12:45

Olen nn vanaema kallasid kasvatanud juba 20 aastat ja võin jagada oma kogemusi: Kalla kasvab mul suures potis talveaias, kus on jahe ja valge. Väetan teda igal kasmisel, sest ta armastab väga vett. Kalla õitseb vahetpidamata ja õisi potis on 3-7. Kevadeks hakkavad lehed pisut välja venima päikese poole. Hiliskevadel, kui ilmad on soojad, viin selle poti tervenisti õue tiiki kuni kaelani üsna külma vette. Mingit muud shokki ei teki, kui päikesepõletus ja vanade lehtede asemel kasvavad üsna kiiresi ilusad lihavad lehed ja kohe hakkab kalla seal tiigis ka uuesti õitsema. Sügisel, umbes kolme aasta tagant istutan ta ümber ja ülejäänud väiksemad taimed istutan uutesse pottidesse ja enne külmasid kolivad kõik talveaeda tagasi. Nüüd oleks mul neid teilegi pakkuda, kui leidub huvitatuid (consilio@hot.ee). Olen seda lille väga armastanud, sest minulgi on ta saadud vanaemalt.

UrveG: 2009-11-20 12:47:34

Tere Karoliina. Pakkuda on suur ca 1,5m kõrge Pandan (kruvipuu). Asub Tallinnas. Hind 200.-kr. Soovi korral Urve.Gr(at)gmail.com

ulle43: 2009-11-21 09:34:59

tere, kellel oleks ära anda pisikest draakonipuu istikut, elan tallinans, ette tänades.

ulle43: 2009-11-30 08:52:59

müüa 2ratsuritähe eelmise aasta noort taime, elan tallinnas,

KollaneTulp: 2009-12-03 12:07:18

minu toalilled hakkasid umbes 2 kuud tagasi kasvama ja kasvavad muudkui edasi. kas nad talvituma ei peaks minema? tundub, et suve ja talveperiood on ära vahetatud, sest suvel kasvasid üsna nigelalt. kas peaksin nad siiski talvituma sättima? kuidas?

Alma: 2009-12-05 10:54:03

Oleneb toalilledest.Eks abiks oeks jahedam ruum ja kastmise vähendamine.Kui aga sisetunne ütleb,et lasta taimel oma sisetunde järele toimetada õigem-otsustada kohaliku lisavalgustuse kasuks.Tegelikult on mul ka sama probleem,suvel ei olnud erilist kasvu märgata-praegu tunnevad end eriti hästi.Ostsin taimelambid sel aastal siiski lõpuks ära:).

ulle43: 2010-01-23 11:26:47

tere,palun ütelge, et kus kohast saaks või on kellelgil ära anda kliivia taime ette tänades, tallinn.

Liisi103: 2010-02-09 12:59:36

Kas keegi oskab öelda, millisest ainest võiks toataimel puudus olla, kui lehed korralikult ei formeeru? Mul mitmel taimel (greip, jõulutäht, kärbsepüünis, suhkruõun) kasvavad uued lehed väiksemad ja vale kujuga. Kärbsepüünisega on eriti pahasti, see juba ostmisest saati ei kasvata käppasid - lehtede otstesse tulevad lihtsalt väikesed jupid ja kaugemale ei arene. Valgust peaks piisavalt olema.

Kassu001: 2012-07-19 21:32:44

Hei :) ostsin bauhausist endale bambuse taime.Eesti keelset teksti küll polnud kuid sain inglise keelega ka hakkama. Potis oleva lipiku abil sain mingi asja teada, et see olevat vist Sasaella Masamuneana ´Albostriata´. Sellel on küll kirjas, et vajab sooja temperatuuri, kuid pole mainitud, kas see on toalill ja kui palju ja kui pika aja tagant tuleb kasta. Kas saaksite aidata? Taim ise on väga väike ja õitsemisvõimalus ka, ning taim on roheline ja kollakad triibud on peal. Et äkki saaks rohkem inffi kui on poti-lipiku peal kirjas. Tänades, Kaisa :)

ketu111: 2012-07-19 22:20:37

Nüüd on pandakaru ka koju vaja:)Sellise jutu leidsin,kus kirjas, et bambus tahab palju vett ja kasvatada tuleks "jalad vees":http://www.multiflora.ee/?sisu=10

reetojasalu: 2012-09-29 11:54:26

Ostsin ratsuritähe sibulad, panin mulda nagu soovitati 1/3 mullast väljas. Kuidas edasi? Kui palju kasta, kas väetada, milline temperatuur peaks olema ja valgus? Sordid Minerva ja lõhnav´Blossom Peacock``

ulle43: 2012-09-29 16:26:50

http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=201

ulle43: 2012-09-29 16:29:10

Ratsuritäht (Hippeastrum) kuulub üheiduleheliste taimede, amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda olles lähedane liilialistele ja erinedes viimastest vaid alumise sigimiku poolest. Taim pärineb looduslikult Kesk – Ameerikast. Ratsuritähti on kokku umbes 70 liiki. Eesti aedades ja kodudes kasvavad neist meilegi tuntud lumi- ja märtsikelluke, nartsiss, kliivia, kriinum jt. Ratsuritähti toataimedena tuntakse peamiselt hübriide, mida kasvatatakse Lõuna – Aafrikas suurtel pindadel avamaal ja tuuakse kuivade sibulatena Euroopasse, kus neid saab ka lillepoodidest osta ja kodus ise ajatada. Sageli kutsutakse taime ka ekslikult amarülliseks, mis on tegelikult hoopis teine taim. Ratsuritähe tunneb kergesti ära varre järgi - tema vars on seest tühi, kuid amarüllisel on see täidetud säsiga. Erinevalt ratsuritähest kasvatatakse amarüllist toataimena harva. Ratsuritähe sibula kvaliteedi üheks tähtsaimaks näitajaks on tema suurus, mis mõjutab otseselt õitsemise kvaliteeti. Kui sibula ümbermõõt on 24—30 cm, siis kasvatab taim tavaliselt kaks, mõnel harval juhul ka kolm või siis ainult ühe õisikuvarre. 32—40 cm ümbermõõduga sibulad annavad harilikut kolm, mõnel harval juhul ka neli õisikuvart. Õisikuvars kasvab 30—70 cm kõrguseks, millel asetsevad 2—6 lehterja kujuga valget, roosat, punast, violetset või ka mitmevärvilist õit. Istutamine. Ratsuritähe sibula istutamiseks valige sellise suurusega pott, et sibula ja poti serva vahele jääks sõrme jagu vaba ruumi. Kui istutuspott on liiga avar, siis taim ei pruugi just kõige paremini õitseda. Kasvusubstraadina sobib kasutada tavalist poes saadaolevat lillemulda, mis olgu parajalt niiske. Soovi korral võib mulla kokku segada võttes üks osa sõmerat, jämedateralist liiva, üks osa freesturvast, üks osa mättamulda ja 2-3 osa huumuserikast kompostmulda. Umbes kolmandik kuni pool sibulast peaks istutamisel jääma mullast välja. Hoiduda tuleb vigastamast juuri. Temperatuur võiks taime kasvukohas olla 20 - 25°C. Parema õitsemise saavutamiseks peaksite ratsuritähe kasvuperioodi algul esimesed paar kolm nädalat kastmisega väga kitsi olema. Aafrika kliimaga harjunud taim võib rikkaliku kastmise korral arvata, et saabunud on vihmaperiood ning otsustab rõhku panna hoopiski lehtede ja sibula kasvatamisele. Selliselt võib õis nägemata jäädagi. Kui on näha, et istutatud mugulal hakkavad arenema ainult lehed, siis see võib olla ka tunnus liig lühikeseks jäänud puhkeperioodist. Siis viige taim kohe koos potiga puhkekohta, pimedasse ja jahedasse ruumi tagasi ja hoidke seal, kuni ilmuvad kasvu alustanud lehekeste vahelt nähtavale tömbi ja paksu otsaga õisiku varred. Hoiukohas võiks puhkeperioodi lõpul püüda temperatuuri järkjärgult tõsta. Ei tasu kiirustada kastmisega. Kasvuaegne hooldamine. Et ratsuritähe sibulas on piisavalt toitaineid, ei vaja taim sagedast kastmist. Kasvuperioodil vajab ratsuritäht vett 2-3 korda nädalas. Ratsuritähe kastmisel peaks jälgima, et vesi ei satuks sibulale. Kasta tuleks rohkem siis, kui taime kasv hoogustub, eriti kui lehed hakkavad hoogsalt arenema. Suvel võib ratsuritähe potid ja kastid viia aeda poolvarjulisse kohta. Potid kaevatakse maasse nii, et serv jääks 1-2 cm maast välja. Kaitseks vihmausside eest võib poti augu ette panna kruusa. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist oleks mõistlik taime regulaarselt väetada. Pärast õitsemist võib taime ümber istutada, eemaldades eelnevalt tütarsibulad. Väiksemad taimed võiks istutada mitmekaupa potti või kasti. Ratsuritäht õitseb 3-4 nädalat (tavaliselt veebruaris-märtsis, pikema puhkeperioodi korral ka isegi mais). Puhkeperiood. Augustist alates. tuleks lõpetada lille väetamine ning vähendada kastmist, et ta saaks hakata valmistuma puhkeperioodiks Enne öökülmi tooge potid mugulsibulatega sisse, sest ratsuritähed on väga külmaõrnad. Kui ratsuritähte on suvel korrapäraselt väetatud ja see on kenasti kasvanud, tuleks taim panna septembris puhkama. Kõigepealt tuleks lõpetada lille väetamine ning vähendada kastmist. Oktoobris tuleks ratsuritähe kastmine lõpetada ning lõigata veel ka kolletumata lehed pealt ära. Markeerige taimepotid ja pange nad kuiva ning pimedasse sooja ruumi puhkama. Vajadusel võiks poti ka musta kilega katta. Puhkama pandud taime pole vaja kasta vähemalt kolm kuud. Ruum ei tohiks olla liiga soe, see põhjustaks mugulsibulate närtsimist. Samuti ei ole hea liigne õhuniiskus, sest võivad hakata levima hallitus, mädanik ja punapõletik. Puhkeperioodi lõpul tuleks hakata hoolega jälgima, kas mõni õienupp ei paista. Viimase ilmumisel istutage mugulsibul uuesti potti, kui olete seda säilitanud ilma mullata ehk ostnud poest puhkeseisundis ratsuritähe mugulsibula või tooge taimepotid valguse kätte ning kastke. ja algabki uus kasvuperiood. Kui ratsuritäht liiga vara talvekorterist välja tõsta, võib juhtuda, et õisikuvarred jäävad lühikeseks. Või veelgi hullem, hakkavad ainult lehed kasvama. Hollandi kasvatajate näpunäidete kohaselt peaks ratsuritähe kasvusubstraat olema üle keskmise viljakas, hästi õhku läbilaskev ning happesus vahemikus 6 – 7.5. Rohkelt võib kasutada orgaanilisi väetisi nagu mereadru, seenekompost (ingl.k. mushroom compost), sõnnikukomposti jms.. Nemad soovitavad tagada ratsuritähele 7 kuu pikkune kasvuperiood. Selle aja vältel jõuab taim piisavalt talletada mugulsibulasse varuaineid. Ka soovitavad hollandi asjatundjad hoida väga mugulsibula juuri, neid istutamise käigus mitte vigastada ega küljest rebida. Kohe kui sibulad on välja kaevatud võib neid pritsida benleidi (benomyl) 0,2% lahusega. Ülesvõetud sibulad tuleks hollandi spetsialistide soovituste kohaselt kuivatada nii kiiresti kui võimalik. Optimaalseim temperatuur selleks on 23 kraadi ja vajalik on kuivatusruumi korralik ventileerimine. Säilitustemperatuur 2 – 3 kuulise puhkeperioodi korral peaks olema 13°. Kui mugulsibulatele on otsustatud anda üle kolme kuuline puhkeperiood, siis esimesed 6 – 8 nädalat peaks temp. olema 13° ja seejärel langema 5°C juurde. Kui soovitakse ratsuri tähe õitsemist jõulude paiku, võib mugulsibulaid säilitada ka 17° juures kogu puhkeperioodi vältel. Säilitusperioodil on väga tähtis hoiuruumi hoolikalt ventileerida hoidmaks ära hallituse ja mädanike levikut mugulsibulatel ja nende juurtel. Hollandlaste arvates on ideaalne kui taimel arenevad õisikuvarred ja lehed koos s.t. üheaegselt. Eesti oludes on selge, et 7 kuulist öökülmavaba vegetatsiooniperioodi Eesti kliimas ratsuri tähele õue oludes tagada pole võimalik. Seetõttu tulebki leida talle kasvamiseks võimalus toas, kasvuhoones ja suvisel ajal ka õues. Igaüks võiks ise vastavalt oma võimalustele kombineerida. Lehestiku arenedes hakkab ta ka järjest rohkem vett tarbima. Tütarsibulatega paljundamisel võib esimese õitsemiseni kuluda 3 kuni 4 aastat. Pealegi tuleb õis algul niru ja vaeva on temaga palju. Mujal Euroopas, (olen kogenud seda Hollandi ja Rootsi peredes elades), visatakse pärast õitsemist mugul lihtsalt minema, kuna inimestel on oma kutsetööl ka piisavalt tööd palju, et veel mingi ratsuritähe paljundamisega tegeleda. Haigused. Ratsuritähe tüüpilisemateks haigusteks on villtäid ja punapõletik. Vatikirmet meenutav villtäi on kilptäiliste hulka kuuluv kahjur, kes elutseb raskesti ligipääsetavates kohtades lehtede ja sibulasoomuste vahel. Need saab kätte pintsli ja tubakapiirituse ekstraktiga (50 g tubakapuru 0,4 l piirituse kohta, segul lasta seista 24 tundi). Ekstrakt ei tohiks sattuda taime juurtele. Kui ratsuritähe lehtedel, õievartel või sibulal on ebamäärase kujuga punased laigud, on taimel kallal punapõletik. Punapõletiku tekkimist soodustavad suur õhuniiskus, madal temperatuur, ülekastmine või ka lämmastikupuudus mullas. Põletiku vältimiseks tuleks hoida taime valges ja õhurikkas kohas ning jälgida, et vesi ei satuks sibulale. Kui aga ratsuritäht on juba punapõletikku haigestunud, tuleks taimelt eemaldada haiged lehed ja sibulasoomused ning need ära põletada. Haigeid kohti tuleks desinfitseerida peenestatud puusöega. Ka siis, kui ratsuritähe mugulsibula kallal on närilised maiustamas käinud või ka lihtsalt mehhaanilise vigastuse korral on puusüsi hea palsam vigastuse ravimiseks. Rootsis on ratsuritähest saanud ülipopulaarne jõululill. Kuigi neid lilli on aretatud väga erinevat värvi (valgete, oranzhide, roosade, punaste kui ka kirjude) ja suurust õitega, peetakse rohkem lugu just punaste õitega lillest. Selleks, et taim õitseks jõulude ajal, on vaja sibulat mõjutada teatava aja vältel kindla temperatuuriga. Sellise töötluse läbinud sibulad on tavasibulatest kallimad. Meie kaubandusvõrgus neid veel saada ei ole, kuid osavalt kasvu- ja puhkeperioodidega manipuleerides on võimalik saada ratsuritähte ka meil jõuludeks õide. Paremini on võimalik jõuluks saada õitsema Brasiiliast pärinevaid ratsuritähti. Neid kaubastab Hollandis firma Bulbosa kaubamärgi all “Brasbonitas”. Lilleseadetes on ratsuritäht hinnatud. mõjub eriti efektselt laia madalasse savikaussi tehtud kompositsioonis, milles on 3 – 4 suuremat sibulat. Sellisel moel on võimalik tema õiteilu nautida kuni kolme kuu vältel, sest erinevad varred kannavad õisi erineval ajal. Kui ühed õied närbuvad siis kohe puhkevad järgmised. Eestis takistab selle imepärase lille levikut peamiselt tema mugula suhteliselt kõrge hind meie lillesõbra rahakoti jaoks. Eelkirjeldatud kompositsioon võib lillepoes maksta 500 – 800 krooni. Üksiku sibulana ostes algab korraliku ratsuritähe sibula, suurus 34 – 40 cm ümbermõõdus, hind umbes 100-st kroonist. Täidisõieliste sortide puhul umbes 150-st kroonist. Lõikelillena vaasis püsib värskena aga 1-2 nädalat. Nii lõikelilleks mõeldud õisvars kui ka äraõitsenud õie vars tuleks läbi lõigata umbes 3 - 4 sentimeetri kauguselt sibulast.

merka001: 2012-12-29 13:59:09

mul mure difenbahhiaga-leheotsad hakkavad kollaseks-pruuniks minema ja mõne aja möödudes lõpuks kogu leht kollane ,juba 3 lehte nõnda kolletunud,mis võib olle probleemi tekitajaks,silmaga näha kahjureid ei ole,toas ahiküte ja sooja 20-24 kraadi,kastan iga nädala vahetus.mida teen valesti,kuidas teda kasvatada,kes oskab soovitada.tänud ette.

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist