Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

ploomide paljundamisest

Teema Lisatud
mona: 2006-06-27 14:08:34
On aias ploomid. Ühel Emma Lepermannil on tüvest 0.60 cm kõrguselt välja kasvanud meetri pikkune külgharu. Kui see, analoogselt sõstrapõõsatele, maha otsast painutada(lookpainutus vist), kas talle tulevad juured alla ja kas selliselt kasvaks uus ploomipuu?. Kas ploome saab paljundada pistokstest?. Kas ploomi saab paljundada ploomi kivist kui seemnest?. Kas koduaedades tavaliselt on nn pookitud ploomid, või ka(Lepermann, Victoria jne.) ilma?.Ei mõtle siinjuures omajuurseid. Kas Lepermanni saab pookida omajuursele kollasele ploomile?
vastus monale: 2006-06-29 22:14:46
1.Sellise külgharu mahapainutamisel ei kasva analoogiliselt sõstrapõõsastega juured alla. 2.Ploome ei saa paljundada pistokstest, küll paljundatakse neid vegetatiivselt meristeemmeetodil laboris. 3. Ploomikivist kasvab pärast stratifitseerimist (nullilähedasel temperatuuril niiskes substraadis mitu kuud hoides) ploomialus ehk nn metsik ploom. 4. Koduaedades on nii poogitud kui ka meristeemselt paljundatud ploomipuud. 5. Emma Leppermanni saab pookida omajuursele kollasele ploomile, kuid siis peab edaspidi juurevõsudega. Seemnest kasvataud pookealusele juurevõsusid ei teki.
mona: 2006-06-29 22:36:02
Thanks vastuse eest! Küsiks veel: Kas see ploomikividest metsik ploom ei kasvata ploome üldse v ei ole need sordilähedased?. Kas on vahet pookealusel kollasest omajuursest v ploomikivist kasvanul(ilmasikukindlus v muu). Selle külgharu mahapainutamisega on selline kogemus, et alodzal kasvasid juured.
vastus2 monale: 2006-06-29 22:50:39
Külgharu mahapainutamisest veel niipalju, et erandeid esineb ikka, pealegi on alõtša seemnest paljundatud ja iga isend jumal teab kelle nägu... Sama lugu on ploomikividest paljundatud ploomidega, iga puu käitub erinevalt, mõni kannab rohkem, mõni vähem, mõne vili sulab suhu, mõni sülita kohe välja. Analoogia on ka seemikute külmakindlusel jms, kunagi ei tea, kui palju üks või teine seemik vastu peab. Omajuurse aluse puhul on see eelis, et maapealse osa külmumisel saab alusestki söödava uue puu kasvatada...
Jaan: 2006-06-30 23:49:27
Paljudel ploomisortidel, ka 'Emma Leppermannil', juurduvad mahapainutatud ja mullaga kaetud oksad (lookvõrsikud), kuid see võtab paar-kolm aastat aega. Pistokstest paljundamine ei õnnestu.
Kats: 2006-07-06 12:15:12
Olen nõutu. Aias väga vana ja vähki täis ?!(nii ütles puude lõikaja) ploomipuu, mis näeb ka kohutav välja, kuid kannab imemaitsvaid suuri lillasid ploome (sorti ei tea). Kas seda on üldse võimalik kuidagi paljundada? Ploome tahaks väga säilitada, kuid puu ilmselt kaua enam vastu ei pea, sest kuivab ühelt poolt järjekindlalt.
mona: 2006-07-06 21:22:19
Katsile. No see on ilmselt teaduslikult mitteakseptitav, aga meil oli/ on üks täpselt samasugune ja mida meie oleme sihukese elushoidmiseks viimasel kümnendil teinud: Tüves suured lõhed ja augud pisut metallharjaga puhtaks.Siis savi/lehmasõnniku segu suhtes 1:1. Seguga täita kõik lõhed ja augud tihkelt ja tasaseks. Edasi sidusime tüve ümber, kogu probleemses ulatuses paksema kile, mis tuleb nööriga kinni siduda. Midagi, tundus, et puule see sobis. Ta ei kiratsenud edasi ega midagi. Vastupidi, tal on tekkinud madalal tüveosal hulgaliselt uusi oksi ja kannab(eriti muidugi möödunud suvel) nagu ei kunagi varem. Niiet võib proovida selliselt. Kõik soovitavad värvida v pookevaha, a värv suures ulatuses kuivatab puud ja pookevaha poolele tüvele ei pane. savisegu hoiab normaalset niiskust.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.