Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

metsaaluse haljastamine

Teema Lisatud
Ülle: 2006-01-12 17:14:01
Puhastasin aia taga võsastunud metsaalust. Suuremad puud (kased)ja põõsad jäid alles, väiksem risu sai välja võetud. Nüüd on küsimus; MILLEGA METSAALUST HALJASTADA? Langevad lehed ja vähene valgus ei lase ilmselt murul kasvada, aga tahaks, et oleks roheline. Pinda on umbes 200m2.Ise mõtlesin piibelehte, aga seda ei jõua nii palju istutada. Või on võimalik seemneid hankida?
Aiasõber: 2006-01-15 13:25:42
Soovitame metspipart, kuutõverohtu, piibelehte ja kui on niiskem koht, siis võib ka lähedalt loodusest tuua sõnajalgu. Pange tähele, millised taimed seal ise looduslikult tahavad kasvada ja soodustage neid. Viimane oleks odavaim ja kergeim viis mainitud ala haljastamiseks ning hilisemaks hooldamiseks.
kogemus: 2006-01-15 13:43:45
Mul umbes samasugune metsaalune, kus juba aastaid piibelehed kasvavad ja kiiresti paljunevad. Hoian neid suurte rühmadena, ülejäänud osa niidan. Nii ei kasva ka võsa uuesti. Ehkki suvel puude all pooleldi vari, on rohukasv tugev.
Liina Oja FIE: 2006-01-20 00:26:46
Mina kasutaksin sellises kohas näiteks rühmadena laanesõnajalgu, kuutõverohtu, metspipart, metsosja, võsaülaseid, sinililli, meelespäid, ka piibelehte, kopsurohtu jt varju /poolvarjuga leppivaid liike, peaasi, et oleksid piisavalt looduslähedased, sest sellisesse kohta igasugu aialilled (nt hostad) ja erilised sordid minu arvates ei sobiks. Tasuks metsa all lahtiste silmadega ringi vaadata. Erinevate taimede paigutamisel tuleks vareerida rühmade kõrguse, grupi suuruse ja värvitoonidega. kõrgemad taimed võiksid olla väiksemas grupis, pinnakattetaimed suuremas. Taimede erinev vorm ja mõõtmed lisavad dünaamikat, osad liigid peavad lahenduses ülekaalus olema (hea oleks järgida kuldlõike reeglit), siis on kujundus tasakaalus.
normi: 2006-01-20 10:15:54
Mul on pool krunti võsastunud, korralikud suured männid, mõned väiksed inimesekõrgused kuusehakatised on nüüdseks suuremast võsast ära puhastatud, aga enamuse metsaaluse alustaimestikust moodustab harilik naat. Kevadel õitsevad küll kollased ja valged ülased, sinililled ja jänesekapsas, aga nagu suur soe väljas käes hakkab naat vohama. Unistus on istudada väikseste gruppidena heitlehised rododendronid, ka sõnajalgu ja muid looduslikke metsataimi. Aga naadist tahaks lahti saada, kas keegi oskaks soovitada mõnda sellist taime, kes naadile tõsiseks konkurendiks oleks. Piibelehte on lähedal looduslikult kasvamas, seda võiks küll osaliselt proovida.
Liina Oja FIE: 2006-01-20 15:58:36
Naati on metsaalusel küll väga raske kui mitte võimatu tõrjuda, sest see kasvukoht on talle väga sobiv. Teatud tüüpi metsades on ta lausa iseloomulik liik (salumetsades naadi kasvukohatüüp). Sellega saavad ehk hakkama laanesõnajalg, kilpleht, kuutõverohi jt jõulise kasvuga pikaajalised liigid. Muidugi aitab ka sage niitmine, kuid selle asemele varjulises kohas korralikku muru ei teki. Põõsaste kasutamine tõrjub naati kindlasti, vähemalt tõmbavad dekoratiivsed põõsad tähelepanu maapinnalt kõrgemale.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.