Jarret: 2004-05-04 10:04:41
Kuidas oleks kõige parem parandada savise mulla struktuuri ? |
Aiatark: 2004-05-04 10:41:03
Raskele savimullale tuleks kindlasti hulka segada sõredat liivmulda või turvast. Pinnase struktuuri tuleks muuta soovitatavalt selle sügavuseni, kuhu kasvatatava kultuuri juured ulatuvad. Tuleb ka arvestada, et neutraliseerimata turba lisamine muudab mulla happelisemaks ja seda tuleb iga taimeliigi puhul arvestada. pH tõstmiseks peaks sel juhul lisama lubiainet (nt klinkritolmu). Veelgi parem oleks, kui mõni päev pärast "kompoti" kokkusegamist mulla pH laseks määrata. |
Jarret: 2004-05-04 10:57:57
Suurimad tänud ! |
pH: 2004-06-26 12:55:01
Kus on võimalik lasta määrata pH taset mullas või kes tuleks ja teeks? |
Riin: 2006-03-21 11:36:33
Mure selline et mul on savine maa ja igasugse peenra rajamisel, kui peenrale lisada kompostmulda vms "sööb maa selle ära". "korraliku" mulla juurde toomisel jäävad püsililled nii sügavale... paluksin nõuandeid .. (olen algaja) |
LiinaOja FIE: 2006-03-23 19:22:49
Soovitan mulda parandada enne peenra rajamist, siis saab taimed juba õigele sügavusele istutada. Kõige parem on savika mulla lõimist parandada jämedamat sorti liiva ja peeneteralise kruusa abil. Turba kasutamisel jääb efekt tõesti lühiajaliseks. Kompostmulla või viljaka ja sõreda aiamulla lisamine on juba veidi tõhusam. Nii, et soovitan lisada savimullale liiva-kruusa ja kompostmulda |
sylvi: 2008-09-02 13:54:22
kust saaks osta kasvuhoonesse mulda |
Sulev: 2008-12-24 19:25:42
Minu aias on samuti savimuld. Parandan seda vaid liivaga. Enamik sibullilli näib end liivakal maal paremini tundvat kui savikal. Muidugi mitte liiga liivakal. Halvad kogemused on mul turba segamisest savimulla sekka: muld muutus selle tagajärjel põuakartlikuks. Savimaas peavad taimed kastmata vastu ka kõige suurema põua ajal. Turbaga segatud savimuld aga kuivas kiiresti tuhkkuivaks ja kuna mul savimaal kastmisharjumust pole, siis turbaga parandatud maal taimed hävisid läbikuivamisest. Sealsamas kõrval parandamata savimaal polnud taimedel midagi häda. Turbaga parandatud savimuld sobib vaid virgale aednikule, kel põua-ajal alati kastekann näpus. |
Betula: 2008-12-25 11:38:29
Ka minu aed asub raskemal mullal ja mul on turba kasutamisega vaid häid kogemusi. Katsetan just erinevaid multsmaterjale istutusaladel (senini pole vaid saepuru kasutanud, kuna eelistan aia ühtse näo huvides mullakarvalisi multsmaterjale. Erandiks on vaid põllukivide kasutamine, mille taustal tulevad paremini esile tumedalehelised ja minimõõdulised püsikud. Turba puhul ma seda mullaga ei sega vaid multsin ainult istutusala pealt. Aegajalt lisan ka puutuhka ja kui on, siis raputan turbale alla kanasõnnikut. Tasapisi turvas laguneb ja moodustab peenrale peale kobeda kihi, mis kuival aastaajal ei lõhene näotult ja ka põua korral ei lase mullal nii ruttu kuivada. Kuid selles turbamultsis hakkavad ohtralt idanema erinevate puude seemned. Kuskilt on kohale lennanud männiseemned, millest on nüüd istutusaladel vägevad üheaastased seemikud. Ise teadlikult külvates pole küll nii uhkeid seemikuid saanud. Nuhtluseks on istutusaladel arukase seemikud, ennemalt sellist kaseseemne invasiooni küll aias pole täheldanud.Igalt poolt pistavad nina maast välja ka har.pärna ja har.kuuse seemikud.Koorepurus ja graniitkillumultsis nad nii ohtralt ei idane.Peale turba kasutuselevõtmist aias ka lumepuuduse korral on tulbid jt. sibullilled kõik talved kahjudeta üle elanud. |
aednik123: 2008-12-27 19:26:15
Olen aastaid tagasi savist teinud väga hea aiamulla, lisades sinna peenemat kruusa, varem sõnnikut. Aitab väga hästi mulda kobedamaks teha, sügisel riisutud lehed, mis sisseküntud. Et liiga happeliseks ei muutu, saab puutuhka kasutada. |
Betula: 2008-12-28 09:39:39
Liiga savise ja madala maa puhul võiks teha tõstetud peenraid-istutusalasid. Siis pole ohtu, et sellise sademetehulga juures nagu oli sel aastal jääksid kultuurtaimed vee alla. Savine maa ju vett nii kiiresti läbi ei lase. Tõstetud peenrad muidugi eeldavad lisamulla olemasolu. Alla võib panna puulehti jm. komposteeruvat materjali. Siis mullakiht. Tõstetud peenrad annavad lausmaa puhul ka aiale ruumilisust juurde-aed ei tundugi enam nii laudtasane. Kui äärematerjaliga on kitsas käes, võib äärest peenra teha laugjalt tõusva. Muidugi see eeldab suuremate-laiemate peenarde tegemist. Meetrilaiused tuleksid näotud muhud ja muldki kipub sealt alla varisema. Piisab ka vaid paarikümnesentimeetrikõrgusest peenrast.Siis polegi erilist äärist talle vaja, serv tõuseb laugjalt. Eriti väiksemakasvuliste taimede puhul on nad nagu enam nähtavale tõstetud-lihtsam vaadelda. |
saamatu: 2009-01-05 12:01:03
kõige lihtsam variant on tõstetud peenar.ise ääristasin peenrad 30-40 cm.kivisega ja sisse vedasin heitjaamast tasuta mulla.see muld ei sobi aiamaale ,aga lilled kasvavad küll lopsakad ja suured. |
raunom: 2009-09-11 00:07:56
küsin: tahaks teha hekki väga savise pinna peale, kaevasin kraavi valmis, kui vähegi vihma sajab, on päevadeks seal paras bassein. Kas on lootustki sinna mingitsorti hekk panna? |
Betula: 2009-09-11 08:22:00
Lehtpõõsaste hulgast on küllaldaselt liike valida. Kindlamad oleksid kontpuud,mage sõstar, paljud pajud, toompihlakad,pihlenelas,lodjapuud,laukapuu,tõmbilehel.viirpuu,põisenelad,lumimari.Okaspuudest saaksid hakkama har.kuusk ja har.elupuu. Võimalusel täida kraav parema mullaga ja teha taimede istutamiseks kõrgema valli, et suuremate sadudega alles väikesed taimehakatised kohe lausvee alla ei jääks. Edaspidi saavad nad märjal maal ise hakkama. |
