Homme, 22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev, mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikide arengus.

Maailmas on kirjeldatud umbes 1,8 miljonit liiki, kuid teadlaste hinnangul on neid üle 10 miljoni. Taimed, linnud ja imetajad on suhteliselt hästi uuritud, kuid näiteks selgrootute hulgas või merekeskkonnas on veel palju avastada.

Eestis on teada ligi 26 600 liiki, kuid tegelik arv võib küündida 40 000ni. Meil on kindlaks tehtud üle 350 linnuliigi, 75 kala- ja 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Eestis kasvab ligi 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.

Mida rohkem on liike ja nende elupaiku, seda tervemad ja jõukamad me oleme. Elurikkusest, millel tugineb ökosüsteemide tootmisvõime, sõltub meie toit, eluase, puhas õhk, vesi jne. Paraku on inimtegevuse tagajärjel suurenenud liikide kadu. Ohustatud on paljud liigid, näiteks viiendik imetajatest ja kolmandik kahepaiksetest. Ligi 60% maa ökosüsteemide seisund on viimase poolesaja aastaga halvenenud.
Põllumajanduse laienemise ja monokultuurseks muutumisega on kadunud mitmed taimekultuurid ja loomatõud - nendest sõltub aga otseselt meie toiduga kindlustatus.

Äsja ÜRO eestvõttel ilmunud elurikkuse raport “Global Biodiversity Outlook 3” rõhutab, et kui inimkond soovib ellu jääda, peame kõigis majandussektorites arvestama elurikkuse säästva kasutusega. (Vt http://gbo3.cbd.int/.)

Elurikkus on tähtis ka kliima kujundamisel ja kliimamuutuste negatiivsete mõjude leevendamisel. Näiteks metsad, rohumaad või märgalad on olulised süsiniku sidujad ja talletajad. Samas võivad kliimamuutused sajandi lõpuks hävitada kuni kolmandiku liikidest.

Riigid pingutavad selleks, et kaasa aidata elurikkuse säilitamisele ja taastamisele. Umbes 12% maakera pindalast on võetud kaitse alla. Eesti on seotud üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000, mis on suurendanud meie kaitstavate alade pindala 11%-lt 18%-ni. Riikliku kaitse all on 570 liiki. Tegeleme ka mitmete liikide, nt kõre, harivesiliku või Euroopa naaritsa asurkondade taastamisega. Samuti on loodud võimalused säästlikuks looduskasutuseks, sest toetatakse pool-looduslike koosluste hooldamist ning Natura aladel kaitsepiirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseeritakse põllu- ja metsamaade kasutajatele.

Elurikkuse päeval, 22. mail korraldab Keskkonnaamet üle Eesti matku kaitsealadele. Rõhutamaks elurikkuse üleilmset olulisust, on ÜRO selle aasta kuulutanud rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks. Eesti tähistab tänavu 100 aasta möödumist esimese kaitseala moodustamisest. Vaata http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 21.05.2010 pressiteade