Neljapäeval Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Puidu kasutuse suurendamine Eestis" jõuti järeldustele, et metsaomanike endi turustusorganisatsioon omab häid väljavaateid Eesti puiduturu suurendamiseks, võttes kasutusse rohkem pere- ja väikemetsaomanike seni kasutama metsi.
"Nii majanduslangus, kavandatav metsanduse arengukava, puidutööstuse ja energiasektori vajadused ning metsaomanike endi huvi majanduskoostööd edendada on loonud tingimused kasutada senisest enam puitu ning täiendav ressurss saab tulla ainult pere- ja väikemetsaomanike käest," ütles Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevjuht.
Konverentsil, kus arutati muu hulgas ka majanduskoostöö võimalusi naaberriikide metsaomanike organisatsioonidega jäi kõlama mõte, et sarnaselt Soomes ja Rootsis levinud mudelitele, milles metsaomanike endi organisatsioonid on ühed suuremad puidu kokkuostjad ja turustajad, on ka Eestis suured võimalused senisest enam arendada üleriigilist metsaomanike ühistegevust.
"Eesti erametsaomanike struktuuris domineerivad väikemetsaomanikud, kellel reeglina puuduvad kindlad partnerid puiduturul. Kui neid teenindab metsaomanike endi turustusorganisatsioon, siis on nad hoopis altimad tegema puidumüügiotsuseid, " ütles Varblane.
Eestis loodi eelmisel aastal metsaomanike endi puiduhanke ja -turustuse organisatsioon keskühistu Eramets, mille liikmed on 10 metsaühistut ja erametsaliit. KÜ peamine eesmärk pole kasumi teenimine oma liikmetele, vaid maksimaalselt kõrge puiduhinna maksmine metsaomanikele. Seda saavutatakse koostöös kohalike metsaühistutega, kelle abil luuakse suuremad müügimahud, mis tagab metsaomanikele paremad puidumüügitingimused.
Konverentsil tutvustasid Soome, Läti ja Leedu ning Eesti erametsanduse juhid oma riikide erametsaomanike majanduskoostöö praktikaid ja plaane. Soome on maailmas juhtiv riik erametsanduse ühistegevuse vallas. Soome erametsaomanikke ühendav Metsaliitto asepresident Juha Mäntylä ütles, et puidumahtude konsolideerimine on vajalik, et puiduturul tegutseda kasumlikult. Ta lisas ka, et Eesti eeliseks on hästi väljaarenenud puidutööstus regioonis, mis võimaldab nii kohalikku puidu väärtustamist kui ka eksporti.
Metsad katavad ligi poole Eesti pindalast. Vastavalt kehtivale metsanduse arengukavale on säästlik metsakasutuse maht 12,5 mln tihumeetrit aastas. Viimasel viiel aastal on raiemaht jäänud 5 ja 7 mln tihumeetri vahele, mis tähendab, et suudetakse kasutada umbes pool säästvat arengut tagavast potentsiaalist.
Konverentsi sponsor on Euroopa Sotsiaalfond ning partner keskkonnaministeerium. Konverentsi viis läbi OÜ Kommunikatsioonigrupp.
Allikas: Eramets.ee |
