Eestlased jõid mullu keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta, mis on 2008. aastaga võrreldes 15 protsenti vähem. Alkoholi tarbimine on järjepanu vähenenud viimased kaks aastat.

Alkoholi tarbimistrend on languses kõigis tootegruppides. Põhjamaade seas paistab Eesti sellest hoolimata silma ühe kõrgeima alkoholitarbimise näitajaga. Mullu jõudis Eesti aga esimest korda samale tasemele soomlastega, kes on seni eestlastest alati vähem joonud.

Eestlaste keskmisesse tarbitud alkoholikogusesse on lisaks legaalsele alkoholile arvestatud sisse ka hinnanguline salaviina tarbimine. Sellest lahutatakse aga turistide Eestis tarbitud ja kaasa ostetud alkoholi kogused.

Pidevas languses on Eesti viina ja õlle osakaal kaupluste sortimendis. Alkoholi valik kauplustes on aga aastatega märgatavalt suurenenud. Näiteks Tallinnas oli 1995. aastal ühes kaupluses müügil keskmiselt 14 sorti viina, kuid mullu oli sama näitaja 108. Maapiirkondades olid samad arvud vastavalt 7 ja 32.

Konjunktuuriinstituudi erinevatele alkoholi puudutavatele uuringutele vastanud inimeste hinnangul joovad nende kaasmaalased jätkuvalt liiga palju ning riik ja ühiskond peaksid alkoholi liigtarvitamisega senisest enam tegelema. Eelkõige peaks uuringu ühiskonna suhtumiste muutmisega tegelema inimesed ise, meedia ja valitsus. Kindlasti peaks inimeste hinnangul piirama alkoholi kättesaadavust.