Kui selgub, et roosipeenar on talvel hõredaks jäänud, tasub just nüüd poodi uusi põnevaid roosisorte otsima minna. Loomulikult soovivad paljud lillehuvilised, et nende kodu ehiks mõni kaunis väänroos, mis sirutaks oma õie kas või magamistoa aknast sisse, tuletades meelde, et käes on suvi oma oivaliste õite ja lõhnadega.

Nende väikseõieliste minironirooside seast on tänavu uudisena pakkuda ’Open Armsi’, ’Rambling Rose’i’ ja ’Guirland Amouri’. Viimasel ajal on üha enam austajaid tekkinud pinnakatteroosidele. Need on tänuväärsed taimed suurte pindade haljastamiseks, aga sobivad ka lillekastidesse ja -amplitesse. Enamasti on ühel varrel 10–60 õit ja neid jätkub sügiseni välja.

Suured ja ilusad roosiõied on samuti imetlemist väärt. Just seda pakuvad teehübriidroosid, mille õite läbimõõt on 8–10 sentimeetrit ja värviskaala ääretult lai. Paljud kasvatavad neid roose lõikeõite saamiseks. Muidugi on ka neid, kellele roos tähendab üht suurt punast õit. Just neile sobib ’Ingrid Bergman’, tumepunaste õitega väga rikkalikult õitsev sort.

Teehübriidroosidest loetakse talvekindlamateks floribundroose, mille õied on koondunud 3–70 õiest koosnevatesse kobaratesse. Selle sordirühma roosid õitsevad suvel mitu korda ning põõsad on teehübriidrooside omadest madalamad. Teehübriidroosid vajavad kindlasti talvekatet.

Väetamiseks on mitu võimalust

Rooside väetamiseks sobivad orgaanilised ja mineraalväetised. Aegade jooksul on roos olnud selline kultuur, mida võib julgelt sõnnikuga väetada. Kasutada võib puhtal kujul või mereandidega segatud kanasõnniku graanuleid. Taimedele sobib ka Matogardi kompostmuld ning Vilmorini roosidele valmistatud bioväetis, mille komponendid on pärit loodusest.

See väetis on peenikese teralise struktuuriga ja seetõttu on seda eriti hõlbus puistata. Lisaks parandab see mulla struktuuri, mis on meie savikatel muldadel sageli väga tähtis. Roosidele, mille ümbrus on kaetud tekstiilimultšiga või peenrariidega, on küllalt keerukas kompostmulda või sõnnikut lisaks anda. Hea ja hõlbus on sel juhul kasutada looduslikku rooside kastmisväetist.

See on kõige kiirema toimega väetis, kuid seda ei jätku taimele kauaks, mistõttu väetada tuleb korduvalt. Kes ei pea vajalikuks bioväetisi kasutada, võivad otsustada roosiväetiste, näiteks pikatoimelise roosiväetise kasuks.

Ühest väetamiskorrast jätkub taimel toitu kevadest sügiseni. Tänuks aga kingib ta rohkesti kauneid õisi.

Maris Paalvelt, Selteret OÜ

Allikas: www.linnaleht.ee 14.05.2010.