7.juulil kinnitas Vabariigi Valitsus viie maastikukaitseala ja ühe looduskaitseala kaitse- eeskirja eelnõu, mille kohaselt laiendatakse olemasolevaid kaitstavaid loodusobjekte ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.
Eelnõu hõlmab Tammiku looduskaitseala Harjumaal, Kuulmajärve maastikukaitseala Põlva maakonnas, Padaoru maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas, Sepaste maastikukaitseala Hiiu maakonnas, Rannaniidi pankade maastikukaitseala Saare maakonnas ning Mustoja maastikukaitseala Põlva maakonnas.
Tammiku looduskaitsealal Harjumaal Kose vallas, Saku vallas ja Raplamaal Kohila vallas pindalaga 379 hektarit on kaitse all haruldased taimeliigid, nagu näiteks eesti soojumikas, ning nende kasvukohad: allikad, allikasood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo - ja rabametsad.
Kuulmajärve maastikukaitseala piire on laiendatud Natura 2000 programmi raames. Põlva maakonnas asuval 1015-hektarisel maa-alal kaitstakse seal leiduvaid väärtuslikumaid kooslusi, soid, metsi, veekogusid, linnualasid ja muid ohustatud liikide elupaiku.
Padaoru maastikukaitsealal Viru-Nigula vallas on peamiseks eesmärgiks Pada jõe keskjooksu ja sellega piirnevate metsakoosluste ja elupaigatüüpide säilitamine. Antud ala kogupindala on 177 hektarit.
Sepaste maastikukaitsealal Hiiu maakonnas püütakse säilitada 36,5 hektari suurusel maa-alal Eestis vähelevinud metsatüüpi, pool-looduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike.
Rannaniidi pankade maastikukaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas. Territooriumi pindala on 98,38 hektarit ning kaitse alla kuuluvad Rannaniidi, Püssina ja Kautliku pangad, rannavallid ja -maastikud, kadastikud, lood ehk alvarid, allikad ja allikasood. Nimetatud alal on oluliseks liigiks soohiilakas.
Mustoja maastikukaitseala on mõeldud haruldaste pinnavormide ja metsaökosüsteemide kaitsmiseks. Kogupindala on 3468 hektarit ning asub Põlva maakonnas Värska vallas.
Kaitsealusteks elupaigatüüpideks on rabad, vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning liikideks väike-konnakotkas, metsis, harivesilik, vingerjas, nõmmelik, palu-karukell, palu-põisrohi, võsu-liivsibul, palu-liivakann, aas-karukell ja mets-vareskold.
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida kõigil kaitsealadel. Lubatud on korjata marju, seeni ning muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ja pidada jahti aastaringselt. Kohaliku keskkonnateenistuse loal tohib nimetatud aladel ka telkida ning lõket teha.
Kuna kaitsealade eesmärgiks on sealse maastiku, erinevate taimeliikide, koosluste ning looduslike elupaikade soodsa seisundi säilitamine, siis on keelatud tegevus, mis kahjustab, häirib või ohustab sealseid loodusväärtusi.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 07.07.2005 pressiteade |
