Kevadiste koristustööde käigus tekkinud prügi tuleb koguda ja käidelda võimalikult keskkonnasäästlikult ning seaduslikult. Oma roll jäätmete kogumis-, taaskasutus- ja lõpp-käitlemissüsteemis on nii inimestel enestel, kohalikel omavalitsustel kui ka jäätmeid töötlevatel ettevõtetel.

Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Moonika Aunpuu ütles, et koristustööde käigus tekkinud jäätmed tuleks koguda liigiti. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas seisab, kuidas vastava omavalitsuse territooriumil jäätmeid käidelda. Enamikus eeskirjades on ära toodud ka konkreetsed kohad, kuhu saab liigiti kogutud jäätmed ära anda. Vastava info leiab ka omavalitsuse kodulehelt.

Liigiti kogutud jäätmeid saab ära anda jäätmejaamades – sõltuvalt jäätmete liigist kas tasuta või väikese tasu eest. Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumiskonteinerid taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks, sh ohtlike jäätmete jaoks. Väiksemas koguses pakendit (nii sega- kui klaaspakend), paberijäätmeid ja patareisid võib viia ka vastavatesse avalikesse konteineritesse.

Kevadeti sagenevad abipakkumised romusõidukite, elektroonikaromude ning vanametalli äraveoks. Sedalaadi jäätmete üleandja peaks aga kindel olema, et jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. “Pahatihti on tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selleks oskused, käitluskoht ja jäätmeluba,” ütles Aunpuu. “Jäätmeseadus kohustab aga ka
jäätmete üleandjat, seega igaüht meist, kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. Seadust rikub ka see, kes annab metallijäätmed üle ebaseaduslikule teenusepakkujale. “

Nii-öelda mustalt tegutsejate puhul on ilmselge, et nad piltlikult öeldes kallavad maha romudest eemaldatavad õlid, vedelikud; lasevad õhku konditsioneerides sisalduvad kasvuhoonegaasid ja toimetavad ohtlikke osi ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda, lihtsalt metsa alla, sest nende käitlemise eest tuleb tasuda. Selline “jäätmekäitlus” ohustab nii loodust kui ka meie kõigi tervist. Reeglina tunneb mitteametlikult tegutseva ettevõtja ära selle järgi, et ennast reklaamides avalikustab ta vaid telefoninumbri ja eesnime.

Seaduslikult tegutsevatele jäätmekäitlejatele on väljastatud jäätmeload, mis asuvad avalikus Keskkonnalubade Infosüsteemis KLIS, http://klis.envir.ee/klis. Kui kellelgi tekib kahtlus jäätmevedaja seaduslikkuse suhtes, võib ta pöörduda ka Keskkonnaameti poole.

Lisainfo: Moonika Aunpuu, jäätmete peaspetsialist, tel 5344 4082, moonika.aunpuu@keskkonnaamet.ee.

Allikas: Keskkonnaameti 23.04.2010 pressiteade.