Neljapäeval, 15. aprillil Mäos toimunud metsa- ja puidutööstuse kontaktpäeval arutati ühiselt metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet ning rolli riigi majandusarengus. Osalejad leidsid, et kuigi metsa- ja puidutööstus Eestis on arenenud ja moodne, võiks osapooled omavahel teha rohkem koostööd ning riik peaks rohkem pöörama tähelepanu metsakasutuse tõstmisele.

Kontaktpäeva eesmärk oli toetada koostöö arengut EMTLi liikmete vahel ning tekitada tihedamad kontaktid metsatööstuses tegutsevate ettevõtete, kohalike omavalitsuste, riigi esindajate ja haridusasutuste vahel, et tagada arengut metsa- ja puidutööstuses ning talletada häid ideid.

Kontaktpäevale olid kutsutud Harju, Rapla ja Järva maakondades metsa- ja puidutööstuses tegutsevad ettevõtjad, riigikogu liige, omavalitsuste, maavalitsuste, metsaomanike organisatsioonide ning RMK esindajad.

Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski tegevjuht Marek Mooritsa sõnul oli Imavere jaoks mahtudelt tippaasta 2004. Peale seda on aga arenenud ja kasvanud vääristatud tooted ja nende maht. Imavere jaoks on suurimaks ekspordi sihtriigiks Jaapan, kuhu läheb 35% vääristatud toodetest. Jaapanis ehitatakse palju puidust maju, mille jaoks ka Imavere Saeveski oma toodangut ekspordib. „Kuigi Jaapanis on kehtestatud ehitusmaterjalidele karmid nõuded, ei ole meie puidutööstusel konkureerimisel sellisel turul takistusi teadmiste ega seadmete osas – me oleme konkurentsivõimelised,“ rääkis Moorits. Jaapanis peab majade ehitamisel arvestama maavärinatega, mistõttu on ehitustele kehtestatud erinõuded.

Imavere vallavanem Jüri Ellram pidas metsatööstust kohalike omavalitsuste seisukohalt väga oluliseks tegevusalaks kuna see annab inimestele tööd eriti just maapiirkondades. Tema sõnul on piirkonda investeeritud aastate jooksul metsatööstusettevõtete poolt ligi 1 mlrd krooni ning valla elanikkonnast 14% töötab selles tööstusharus.

Arvestades ülaltoodut ei saa jätta märkimata, et on üllatav kohalike omavalitsuste väike huvi korraldatud kontaktpäevade vastu. Peale Imavere ei olnud kohal ühtegi kohaliku omavalitsuse esindajat.

Metsäliitto Eesti AS tegevjuht Enn Sappi sõnul ei tohiks alaväärtustada paberipuu ja tselluloosihakke ekspordi olulisust Eestile, sest see aitab hoida üleval metsakasutust ja tööstuse mahtusid. Veel mitte kaua aega tagasi ehk 2009. aasta algusest mäletavad kõik olukorda, mil paljud Skandinaavia paberitööstused teatasid, et nad ei vaja hetkel endises mahus meie toodet.
See oli üks teguritest, mis vähendas raiemahtu, sest vähenes võimalus realiseerida kogu metsast saadud puit. Enn Sapp analüüsis ka Soome puiduimporti ning tõi välja, et hetkel on see väheaktiivne, mis pakub head võimalust Baltimaade metsatööstusele eksportida rohkem puitu just sinna.
Metsakasutuse aktiviseerumise näitena tõi ta Soome raiemahu analüüsi 2008-st ja 2009-st aastast mis näitab järsemat tõusu just vahetult enne maksusoodustuste perioodi lõppemist. Sellest võime ka Eestis teha järeldused, et metsaomaniku aktiivsust mõjutab kindlasti ka maksusüsteem. ning metsaomanike aktiivsus omakorda mõjutab tööstuse käekäiku. „Peame oma tegevuste planeerimisel lähtuma sellest, et ekspordi tulemusel iga välismaalt sissetulnud euro on tähtis Eesti majandusele. Riigi seisukohast võib öelda, et sisemine kaubandus on tegelikult vaid naturaalmajanduse erivorm,“ selgitas Sapp.

Tallinna Tehnikaülikooli Puidutöötlemise õppetooli dotsent Pille Meier rääkis ülikooli võimalustest ja väljakutsetest kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamisel. Kiiresti muutuvas majandusmaailmas on kooli poolelt vaja olla valmis operatiivseteks õppekavade muudatusteks ja täiendusteks, et kooli lõpetajad oleksid oma erialal konkurentsivõimelised.

Riigikogu liige ja RMK nõukogu liige Tõnis Kõiv rääkis, et eksport on võti majanduse olukorra parandamiseks. Eelkõige on vaja suurendada reaalset metsade majandamise mahtu, kuid seda pärsivad mitmed tegurid. „Metsaveokite täismassipiirang 44 tonni seab meid ebavõrdsesse konkurentsi võrreldes Soomega,“ selgitas Kõiv. Lisaks pärsib metsade majandamist füüsilisest isikust metsaomaniku maksusüsteem, mis praeguse seaduse järgi maksustab praktiliselt kogu tulu, jättes majandamiskulude mahaarvamise võimalused üsna väikeseks. Kõivu sõnul peaks tulumaks kehtima ikka ainult saadud kasumile.

Järgmine metsa- ja puidutööstuse kontaktpäev toimub 6. mail Rakveres. Kontaktpäevi korraldab Eesti Metsatööstuse Liit juba teist aastat. Tegemist on ürituste sarjaga, kus neljale piirkondlikule kontaktpäevale on kaasatud kõik vastavate maakondade koostööpartnerid.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liidu  17.04.2010 pressiteade