Täna, 15. aprillil toetas Vabariigi Valitsus Riigikogu keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vee hea seisundi saavutamiseks veemajanduse senisest tõhusam korraldus.

„Näiteks täpsustavad muudatused veekogumi, tehisveekogu, veekasutuse, vesikonna, valgala jne mõisteid, et kõik neist ja nende kaitseks rakendatavatest abinõudest ühtmoodi aru saaksid,” ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. “Samuti muudetakse pinna- ja põhjavee kaitse-eesmärke ning korda nende eesmärkide saavutamiseks.“

Kõige olulisema muudatusena viiakse veeseadusse sisse nn rangeima keskkonnanõude kohaldamise põhimõte. Näiteks võib vee erikasutusloa andja nõuda ettevõttelt kolmandiku võrra rangemate nõuete täitmist juhul, kui on vaja vähendada reovee kahjulikku mõju keskkonnale. Samuti täpsustatakse nende tegevuste loetelu, milleks tuleb taotleda vee erikasutusluba.

Seadusega muudetakse ka puurkaevude rajamise korda. Muudatuse jõustumisel lüheneb puurkaevu rajamise aeg 6 kuult 3 kuule, erapuurkaevude rajamiseks piisab seni nõutud ehitusloa asemel (mis maksab 3000–5000 krooni) kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. Lisaks reguleeritakse soojuspuurkaevude ja –aukude rajamist.

Uute valdkondadena leiavad muudetavas veeseaduses käsitlemist üleujutused ning keskkonna kvaliteedi standardid. „Üleujutustest tuleneva ohu vältimiseks ja leevendamiseks hakatakse korrapäraselt koostama üleujutusohu hinnanguid, ohu- ja riskikaarte ning üleujutusriski maandamise kavu,“ selgitas Reisner. „Keskkonna kvaliteedi standardite määratlemise ja kehtestamise eesmärk on aga võimaldada Eestis EL teiste liikmesriikidega samaväärsel tasemel keskkonnaseisundi hindamist, nähes ette konkreetsed normid erinevatele ohtlikele ainetele pinnavees,“ täpsustas ta.

Muudatustega võetakse üle Euroopa Liidu veepoliitika põhinõuded ja nähakse ette, et pinna- ja põhjavee ning veekogumite hea seisundi ja ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg on hiljemalt 2015. aasta 22. detsember ehk 15 aastat veepoliitika raamdirektiivi jõustumisest.

Eestis on veemajanduse korraldamise aluseks veemajanduskavad, mis on koostatud iga vesikonna jaoks eraldi. Meil on kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Veemajanduskavade rakendamise koordineerimiseks moodustab keskkonnaminister veemajanduskomisjoni, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja asutuste esindajad.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.04.2010 pressiteade