30. juuni kabinetinõupidamisel arutas valitsus keskkonnatasude seaduse eelnõu. Selle eesmärkideks on suunata senisest rohkem rakendama keskkonnakaitsemeetmeid, toota loodusvarasid säästvamalt ja vähendada keskkonna saastamist. Uue eelnõu kohaselt kehtestatakse keskkonnatasud perioodiks 2006-2009. Keskkonnatasude loogika lähtub põhimõttest, et saastaja maksab.

Keskkonnatasude seaduse eelnõusse on koondatud seni erinevates õigusaktides olnud regulatsioonid, mis lihtsustab oluliselt õigusruumi. Keskkonnatasude rakendamise eesmärkideks on ergutada looduvarade säästlikku kasutamist, tõhustada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist, ergutada loodusvarade kasutajaid ning keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid ja säästlikumaid tehnoloogiaid. Keskkonnatasu on vajalik ja tõhus vahend loodusvarade säästliku kasutamise ning keskkonnakaitse mõjutamiseks. See annab märkimisväärseid võimalusi riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks.

Inflatsiooni ja muude tegurite tõttu on keskkonnatasude algselt kavandatud keskkonnakaitseline mõju nõrgenenud. Samal ajal on loodusressursside kasutamine oluliselt suurenenud. Seetõttu on eelnõus kavandatud aastaks 2006 mõningate tasumäärade märgatavam tõus. Seejärel tõuseksid tasumäärad aeglasemalt, nii nagu see on ka senini toimunud.

Keskkonnatasud mõjutavad kõige enam suuri saastajaid ja loodusvarade kasutajaid, millest suurim on põlevkivienergeetika valdkond. Seda on riik senini palju aastaid kaudselt subsideerinud, rakendades talle oluliselt madalamaid tasumäärasid kui teistele ettevõtetele, eriti veekasutuse ja jäätmete ladestamise osas.

Heitkoguste kauplemisskeemiga on mitmetele ettevõtetele loodud võimalus teenida heitkoguste müügist tulu, mis võimaldab investeerida ja keskkonnaprobleeme efektiivselt lahendada. Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on antud olukorras saastetasudest mõjutatud elektri hinnast rääkimine ülepaisutatud ja eksitav, sest praegu ei ole energeetika valdkonnas kaugeltki kõik keskkonnasõbraliku tootmise võimalused ära kasutatud.

Kui näiteks põlevkivielektri tootmist muudetakse keskkonnasõbralikumaks, ei tõuse elektri hind keskkonnatasude kasvu tagajärjel 2006. aastal rohkem kui 1,5 senti kWh kohta ning 2009. aastaks oleks tasude mõju elektri hinnale 4,5 senti/kWh suurem kui tänavu.

Lisainfo: Eva Kraav, Keskkonnaministeeriumi keskkonnaökonoomika ja kontrolli nõunik, tel 626 2807.