Tänaseks kavandatud Nord Streami ehituse alustamine Läänemerele näitab, kuivõrd problemaatiliste ja puudulike keskkonnauuringute põhjal on Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Venemaa võimud otsustanud heaks kiita gaasitrassi rajamise. Läänemere kaitse on jätkuvalt pigem ilukõnede, mitte reaalse olukorra parandamise tasandil.

ELF on ühes mitmete teiste keskkonnaorganisatsioonidega (Maailma Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Looduseuurijate Selts, Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond) teinud rea ettepanekuid gaasitrassi rajamiseks läbiviidud keskkonnauuringute täiendamiseks. Nende vastuseta jäänud ettepanekute eesmärgiks on hinnata parimate olemasolevate teadmiste ja uurimismeetodite põhiselt gaasitrassi rajamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid ja kaaluda alternatiive nende vähendamiseks.

Peamiste puudustena Nord Streami kavandamise protsessis toome esile järgneva:

1. Avalikkusel on puudunud võimalused ehitusega kaasnevatest võimalikest mõjudest ülevaate saamiseks ja ettepanekute esitamiseks: nii keskkonnamõju hindamise aruanne kui ka selle täiendused on ebapiisavad lõplike otsuste langetamiseks, mitmed lisamaterjalid esitati Soome ametkondadele alles pärast loa avalikustamist ja vahetult enne loa kinnitamist. Näiteks esitas Nord Stream alles 2010. a jaanuaris andmed enam kui 500 gaasitrassil paikneva objekti kohta, mille seas võib olla ka mürkaineid sisaldavaid tünne.

2. Välja antud otsuse aluseks on ebaadekvaatne hinnang Soome lahe põhjasetetes sisalduvate dioksiinide ja teiste mürkkemikaalide kontsentratsioonide osas, mis vabanevad gaasitoru ehitamise käigus. Kogutud proovidest enamus on võetud Soome lahe põhjasetete pindmisest kihist, mis tõenäoliselt ei kajasta sinna eelmise sajandi teises pooles ladestunud dioksiinide ja teiste mürkainete kontsentratsioone.

3. Alahinnatud on ehituse käigus vabanevate setete levik - sellel talvel teise teadusgrupi poolt läbi viidud mõõtmisandmed näitasid, et hoovuste kiirused on alahinnatud 15-20 korda, seeläbi ka mürgiste ainete levik.

4. Torujuhtmete katoodkaitse galvaaniliste anoodidega ei pruugi olla piisav gaasijuhtme kaitsmiseks korrosiooni vastu, mis võib suurendada torujuhtme ohtlikkust. Vajalik on täiendavate hinnangute läbiviimine ja tehniliste tingimuste seadmine gaasitoru rajamiseks.

5. Mõjude hinnang Läänemere hüljestele ei ole koostatud tänapäevaste uurimismetoodikate alusel ja kahjulikku mõju on seeläbi alahinnatud.

6. Torujuhe paikneb Läänemere kõige aktiivsemalt kasutataval laevateel, millel õnnetuse juhtumise tõenäosus on suur. Seda näitlikustab ka naftalekete registreerimise suur hulk selles piirkonnas.

Soome ja Eesti keskkonnaorganisatsioonid esitasid 15. märtsil Soome Vaasa halduskohtule vaide Nord Stream AG-le gaasitrassi ehituseks Soome ametkondade poolt väljastatud veekasutusloa tühistamiseks ja täiendavate keskkonnauuringute läbiviimiseks. Samuti on esitatud kaebus Euroopa Komisjonile menetluse algatamiseks Soome, Rootsi, Taani ja Saksa riikide tegevuse suhtes gaasitrassi rajamiseks antud otsuste osas.

Märtsis lükkas Vaasa halduskohus tagasi ELFi taotluse miiniõhkimisloa peatamiseks ja Nord Stream võib jätkata gaasitoru teelt miinide otsimist, sest Vaasa halduskohus on seisukohal, et hindamismenetluses vigu ei tehtud. ELF on endiselt seisukohal, et Lääne-Soome Keskkonnalubade Amet väljastas loa, usaldades kriitikavabalt arendaja väiteid. Hetkel kaalutakse otsuse edasikaebamist Soome kohtusüsteemis.

Info: ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm, tel 529 5933, jott@elfond.ee, www.elfond.ee.