1. aprillil toimus Tartus Eesti Dendroloogia Seltsi (EDS) tavapärane kevadine töökoosolek, mis kujunes taas väga mõttetihedaks ürituseks. Järgnevalt väike kokkuvõte sõnas ja pildis.

Koosoleku läbiviijaks oli Eesti Dendroloogia Seltsi president Aino Aaspõllu:

************************************************
Suvepäevad taas tulekul

EDS on juba aastaid korraldanud Eesti eri maakondades suvepäevi, mille kestel külastatakse kodumaa kauneid parke ja aedu. Esialgse plaani kohaselt kavatsetakse sel aastal väisata 29.-31. juulini Viljandimaal Karksi, Õisu, Jämejala, Pärsti, Lõhavere ja Suure-Kõpu mõisaparke, Murri häärberit, Põhjatamme puukooli... Tõenäoliselt lisaks mõnda muudki huvitavat looduspaika. Edaspidi saab täpsemat teavet dendroloogiaseltsi kodulehelt.

Suvepäevade esialgsest kavast rääkis haljastusarhitekt Ursula Mikkor:

 
************************************************

Lapimaa värvilisest loodusest

Metsateadlane Heino Kasesalu jagas muljeid reisist Lapimaale:

* Polaarjoone taga on 22. maist kuni 23. juulini ajavahemik, mille jooksul päike ei vaju kordagi silmapiiri taha – see on polaarpäev.

* Lapimaal on puud (kuusk, mänd) palju kitsama võraga kui meil. Selline kohastumus on tekkinud aastatuhandetega, vähendamaks suure lumeraskuse all okste murdumist.

* Sealne taimestik on sarnane meie rabataimestikuga.

* Kevadsuvel on Lapimaal nii massiliselt sääski, et see võib sinnasõitnu lausa hulluks ajada.

* Lapimaa üks omapärane puu on kelo ehk jalalt kuivanud mänd, mille vaigusisaldus on sedavõrd suur, et ta isegi ei mädane. Lisaks ei saa puitulagundavad seened areneda sealses kliimas seetõttu, et temperatuur on valdavalt liiga madal.

* Siberi nulul on sealmail see omapära, et võraoksad ulatuvad maani (võrdle: meil kipub tüvi alt tühi olema). Mis on aga selle põhjuseks?

* Lapimaa sügisvärvide aeg kestab keskmiselt 15. septembrist kuni 1. oktoobrini.

* Teatavasti tarvitavad põhjapõdrad toiduks samblikke, mida soojal ajal maapinnal piisavalt saada on. Probleemiks on aga nende kättesaamine talvel suure lume alt. Sel ajal tulevad porodele appi kohalikud elanikud, kes langetavad samblikhabemesse kasvanud puid. Põdrad puhastavad tüved samblikest, kuid puukoort ei himusta.

 
************************************************

Märkmeid Tartu dendroloogilistest objektidest vahendas maaülikooli õppejõud Eino Laas:



************************************************

Põhjatamme puukooli omanik Aivar Saatman rääkis endast, puudest ja oma sidemetest taimedega. Loe puukooli kohta pikemalt...

************************************************ 

Tänavuse talve halvad üllatused ja mida edasi teha...

Aedades on praegu põletavaks teemaks lumest, külmast, loomadest jm talvemõjudest põhjustatud taimekahjustused. Sel teemal ütlesid oma sõna mitmed tuntud tegijad...

RMK metsaseemnematerjali tootmisjuht Alvar Peterson:

Räpina Aianduskooli õpetaja Andres Vaasa:



Seedri puukooli omanik Elmar Zimmer:

Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused, mis esinejate jutust kirja said...

* Kui ebaküpressi ja hariliku kadaka päikesepõletustega oleme juba harjunud, siis sel aastal on ebatavalise nähtusena ilmnenud kahjustused ka serbia kuusel.

* Talvel kartsid aednikud, et hiired võivad lume all taimedele pahandust teha. Õnneks pole vähemalt Lõuna-Eestis pärast lume sulamist midagi hullu ilmnenud.

Samas võib olla nii näriliste kui päikese või külma mõju piirkonniti üsna erinev.

* Soovitus aiarajajale: istuta päikeseõrnad taimed sellisesse kohta, kus päike (eelkõige kevadtalvine) vähem peale paistab.

* Igat raamatutõde ei tasu taimede kasvatamisel kohe 1:1 rakendada, sest kasvuolud on piirkonniti väga erinevad. Esmalt tuleks viia ennast taime hingeeluga rohkem kurssi.

* Kahjustunud on hariliku kadaka sort 'Hibernica' ja mitmed kadaka liigid, isegi harilik kadakas on punaka varjundiga.

* Lume alt välja sulanud okaspuude roomavatel sortidel on maapinnalähedastel okstel kohati hallitust – sellised kohad võiks välja lõigata. Üldiselt on talvitumine hea olnud, sest temperatuur oli ühtlane, ei esinenud sulasid.

* Räpinas on nii päikese- kui külmakahjustusi musta männi sambakujulistel vormidel. Kalifornia ebaküpress on muutunud peaaegu pruuniks.

* Peale ida-jugapuu on teised jugapuu liigid tugevasti kahjustunud.

* Halli, jaapani ja mäginulu ning hariliku ebatsuuga lõunapoolsel küljel esineb punakaid okkaid.

* Üllatav on see, et osade vormide okastel on punakas jume isegi varjutuskanga all. Järelikult oli päikese intensiivsus väga suur, seda võimendas veel ere lumi.

* Soovitus: pruunistunud oksi ära kiirusta kohe maha lõikama, vaid oota vähemalt suve alguseni (või isegi kauem). Nimelt võivad uinunud pungad olla terved ning neist kasvavad uued võrsed.  

* Viljapuude seisukohast oli selle talve ühtlane temperatuur mõnes mõttes paremgi kui eelmiste talvede järsud temperatuurikõikumised. Sellest hoolimata ilmneb õrnematel liikidel ja sortidel siin-seal oksa- ja pungakahjustusi. Nõrga kahjustusega puud taastuvad, kui kevadel suuri kõikumisi ei tule.

* Vastupidavamatel maguskirsisortidel on esmapilgul emakad ja tolmukad terved, kuid järelmõju võib tulla kevadel õitsemise ajal (sõltub sellest, kui madalale kraadiklaasi näit siis langeb).

* Soovitus: luuviljaliste lõikamine jäta suveks, siis on ehk kahjustuste pilt selgeks saanud, lisaks vähendab suvine lõikus kummivooluse teket.

* Lõuna-Eestis oli talve algul enne lume tulekut suur külm, mis võis maasikate südamikupungi kahjustada. Hilisem -30° (lume ajal) on teinud paha mõnedele vaarikasortidele.

************************************************ 

Soome kaasaegsest haljastusest rääkis maastikuarhitekt Elle Pent:



Mõned tähelepanekud tema jutust:

* Suured taimepotid on asulahaljastuses kenamad kui hulk väikseid.

* Musta lepa püramiidvorm on haljastuspuuna üllatavalt ilus.

* Sügisel hakkab Soomes silma väga palju õitsvaid taimi.

* Haljastuses kasutatakse ohtralt elulõngasid.

* Puude ümbrused on kaitstud või lagedad, nii ei vigasta trimmerdaja tüvesid.

* Grafiti vastu on prügikastid, paviljonid jms ehitised tehtud ribilistena – nii ei jää tegija soovitud maaling sinna peale.

************************************************

Mitmepalgelisest Aasiast (nii taimede kui muu elu-olu seisukohast) andis ülevaate Nurga puukooli omanik Rudolf Pehter:



************************************************

************************************************
Huvi dendropäeva vastu oli suur, seda näitavad järgnevad pildidki:

Kohal olid ka puuviljanduse asjatundjad
Jaan Kivistik ja Robert Piir:



************************************************

Dendroloogiaseltsil on sel suvel plaanis 2 aiandusreisi: 3.-5. juunini Lätti ja 18.-20. juunini Soome.

Tekst ja fotod: Väino Eskla

07.04.2010