Keskkonnaamet kutsus veebruaris-märtsis kokku maakondlikud ümarlauad, et parandada keskkonnahariduse andmisega seotud asutuste ja organisatsioonide koostööd. Ümarlaudade töös osalesid maavalitsused, omavalitsuste liidud, RMK, KIK, kutseõppeasutused, ülikoolid, ainesektsioonid, aktiivsemad koolid ja lasteaiad, keskkonnaharidust pakkuvad ettevõtted ja vabaühendused. Ühtekokku osales ümarlaudade töös ligi 400 inimest.

Ümarlaudade tulemusena selgus, et suurimaks probleemiks on kõikjal keskkonnaharidusliku info liikumine. Kuigi toimivad infolistid, kodulehed ja teised veebikeskkonnad, on info liigselt killustatud ja vajalikku on raske leida. Ühe lahendusena pakuti, et kogu keskkonnaharidusega seotud info võiks koonduda olemasolevale veebilehele www.keskkonnaharidus.ee, mida haldab Keskkonnaministeerium. Vajalikuks peeti koostöö tihendamist Haridus-ja Teadusministeeriumiga sh  keskkonnahariduse arengukava valmimisel.

Eraldi teemana arutati üldhariduskoolide ja lasteasutuste õppekavasid toetavate keskkonnahariduslike programmide toimimist. Märksõnaks oli rahapuudus- koolidel ja lasteaedadel ei ole kohustust külastada looduskeskusi ja selleks ei ole ette nähtud rahalisi vahendeid. Olukorda muudaks koolide püsirahastus, mis tagaks, et iga õpilane vähemalt kord aastas saaks osaleda väljasõidul looduskeskusesse. Väljasõidud muudaks efektiivsemaks erinevate õppeainete lõimimine programmides, kuid selleks on vaja koolitada nii õpetajaid kui looduskeskuste töötajaid.

Eelkooliealistele suunatud keskkonnahariduses on probleem lasteaiaõpetajate kesine loodusetundmine, mistõttu kardetakse lastega loodusesse minna. Looduskeskused asuvad lasteaiast liiga kaugel, lapsed väsivad ära, õppesõit ei sobi hästi nende päevakavaga kokku. Peeti oluliseks, et maakonnas oleks lasteaedadele suunatud keskkonnahariduskeskus, kust saaks vajadusel laenutada õppevahendeid ja saada metoodilist nõuannet. Selline keskus töötab hetkel vaid Tallinnas.

Noortele suunatud tegevused peaksid pakkuma elamusi, seikluslikkust, kambavaimu rakendamist, oluline on juhendajate hea klapp noortega, noorte iidolite kasutamine. Rohkem võiksid keskkonnahariduse pakkujad teha koostööd noortekeskustega.

Täiskasvanutele suunatud keskkonnahariduse plussiks on see, et roheline eluviis on muutumas trendikaks, mis annab lootust, et huvi keskkonnahoiu vastu suureneb. Üldiselt on sellele sihtgrupile suunatud tegevuste valik maakondades suhteliselt kesine ja kaasamiseks tuleks korraldada rohkem pereüritusi ja kampaaniaid.

Keskkonnahariduslikud ümarlauad on koostöövorm, mille raames saadakse kokku 2-4 korda aastas, et arutleda erinevate sihtgruppide võimaluste ja vajaduste üle ning kaardistada probleemid ja leida neile lahendusi maakondade keskkonnahariduse arendamisel.

Maakondades toimunud ümarlaudade kokkuvõtetega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11636