Urbepäev (palmipuudepüha) on liikuv püha, pühapäev nädal enne lihavõtteid. Selle päeva levinuim tava on pajuurbadega (ka kase vm okstega) urbimine, mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet. Komme on laiemalt kogu Euroopas tuntud. Varahommikul äratati magajad pajutibudega lüües ja sooviti neile tervist või näiteks: "Virgaks, viksiks!".
Koju toodud pajuoksi oli tavaks hoida vaasis lihavõttepühade lõpuni. Koju toodi peale pajuokste aga ka lepa-, kase-, sarapuu- ja muid urbi.
Loe edasi…
Allikas: BERTA – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
Urbepäeval, pühapäeval, 28.03. tuleks tõusta juba enne päevatõusu, et esiisade toimetustega endale ja lähedastele tervist ja elujõudu nõutada. Esimeseks hooleks on näo pesemine. Pesuvette pannakse urbadega pajuoksad või muna, mehed ka hõberaha. Järgmiseks tähtsaks toimetuseks on magavate laste või lihtsalt kõigi pereliikmete urbimine.
Urbepäeval on maakeeles mitu nime: urvapäev, urvepüha, urbepuude päev, urvispüha, paksupudrupäev…
Saardes on öeldud, et urbepäevast kasupäevani ei tohi hagugi teha, sest siis on puud elus. Rahvapärimus teab, et looduses toimub urbepäeval midagi väga tähtsat – puud ärkavad elule. Sellest ka urvaokste suur jõud.
Loe edasi…
Urbenädalal valmistu munapühaks
Loe edasi…
Allikas: www.maavald.ee
