EMAKEELE KAITSEL

Haridus- ja teadusministeerium saatis uuele kooskõlastusringile keeleseaduse eelnõu, millega muu hulgas püütakse piirata eriti Tallinna vanalinnas vohavaid võõrkeelseid silte ja reklaame.

Eelnõu koostajate sõnul püüab eesti keele ja kultuuri käekäigu eest vastutav riik suunata võõrkeelestuma kippuvaid valdkondi, nagu pangandus, majandus, infotehnoloogia ja tippteadus, kasutama ning arendama rohkem eesti keelt, et see ei hääbuks.

Lisaks muule on eelnõus nõue, et eestikeelsed peavad olema ettevõtte liiginimetused, näiteks “kohvik”, “baar” ja “kauplus”.

Samuti peab avalikult eksponeeritavale kaubamärgi võõrkeelsele sõnalisele osale, mis sisaldab teavet müüdava kauba või pakutava teenuse kohta, lisama vastava eestikeelse

teabe.

Firmad kavaldavad

Eelnõu koostajate sõnul tekkis vajadus nõude järele sellest, et ettevõtjad on järjest sagedamini hakanud tegevuskohanimesid registreerima kaubamärgina, et keeleseaduses sätestatud avaliku teabe eestikeelsuse nõudest kõrvale hoida.

Kuna kaubamärgi regulatsioon sisaldub kaubamärgiseaduses, ei saa selle kohta keeleseadusega nõudeid kehtestada. Tulemuseks on, et Tallinna, eriti vanalinna välisilme on valdavalt võõrkeelne.

Inimesed kaebavad

Eesti avalikkus ei ole sellise olukorraga rahul ning keeleinspektsioon saab võõrkeelsete

siltide kohta pidevalt kaebusi. Nende menetlemise ajal on sageli juhtunud, et ettevõtja esitab võõrkeelse ärinime kaubamärgina registreerimise taotluse alles pärast seda, kui on saanud ettekirjutuse lisada võõrkeelsele sildile eestikeelne avalik teave.

Eelnõu koostajad lisasid, et uue keeleseadusega ei piirata ettevõtja õigust otsustada kaubamärgi valiku või selle kujundamise üle, vaid kaitstakse Eesti elanike õigust saada riigikeelset avalikku teavet.

Allikas: Linnaleht 19.03.2010.