Kliima muutumine ja vee liigkasutamine paljudes maailma piirkondades viib selleni, et peaaegu iga teine inimene elab aastal 2030 veepuuduses.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt avaldatud kolme uuringu tulemused näitavad selgelt, et tööstuse, põllumajanduse ja majapidamiste võitlus vaba veeressursi pärast üha suureneb ning looduskeskkonna võimalused üha halvenevad.

Uuringu tulemused võtavad kokku veemajanduse arengusuunad järgnevatel kümnenditel. OECD peasekretäri Angel Gurria sõnul on vesi väärtuslik ressurss, mille eest tuleb maksta õiget hinda. Vee õige hind innustab vett vähem saastama ja raiskama ning investeerima vee infrastruktuuride arendamisse. „Õiget ja õiglast hinda vee eest maksavad vee kasutajad neile teenusepakkuja poolt kehtestatud tariifide alusel,“ ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. „Tariifid on aga üsnagi erinevalt määratud, näiteks Taanis maksab üks vannitäis vett umbes kümme korda rohkem kui Mehhikos ning Iirimaal ei maksta vee eest üldse midagi,“ tõi Reisner näiteks.

Viimasel kümnendil aset leidnud vee hinna tõusu on põhjustanud eeskätt vajadus puhastada ja teha keskkonnale ohutuks reovesi. Paljudes OECD riikides maksabki reovee kogumine ja puhastamine tunduvalt rohkem kui joogivesi.

„Vee hinna ja vee eest makstava tasu juures ongi kõige olulisemaks selle sotsiaalmajanduslik ja keskkonnaalane tagajärg,“ ütles Reisner, täpsustades, et paljudes riikides maksavad madalama sissetulekuga inimesed vee eest rohkem kui 4% oma sissetulekust, mis sunnib neid kokku hoidma muude hüvede arvelt. „Viimasest tulenevalt ongi veeprobleemid just kõige suuremad madalama sissetulekuga riikides - vett vajavad kõik inimesed ühtemoodi, kuid sissetulekute põhjal maksavad kõige kallimat hinda selle eest vaesemad riigid,“ selgitas ta.

Homme lõppeval OECD veekasutuse ökonoomika ja finantseerimise ekspertide kohtumisel vaadatakse läbi erinevate riikide kogemused parima lahenduse leidmiseks, et tagada piisavas koguses kvaliteetse vee kättesaadavaks tegemine mõistlike kuludega. „Peamise lahendusena nähakse paremat veemajanduse korraldamist ning täpsemat arvestuse pidamist veeressursside ja keskkonnale tekitatud kahjude üle,“ märkis Reisner.

Reisneri sõnul on Eestis päevakorral paljuski samad probleemid ning õigete lahenduste leidmine ei ole lihtne. „Veemajanduse korraldamise tõhustamiseks võeti täna Riigikogus menetlusse veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on plaanis läbi viia veealaste õigusaktide põhjalik uuendamine,“ tõi Reisner välja. „Samuti on oodata lähiajal Vabariigi Valitsuse poolt vesikondade veemajanduskavade kehtestamist, millega nähakse ette tegevusprogrammid vee hea seisundi ja piisava ressursi tagamiseks hiljemalt aastaks 2015.“

OECD on arenenud tööstusriikide foorum alalise asukohaga Pariisis. Organisatsioon asutati 1961. aastal ning selle eelkäijaks oli Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (Organisation for European Economic Co-operation - OEEC), mis loodi pärast II maailmasõja lõppu Euroopa ülesehitamiseks antava USA ja Kanada abi, nn Marshalli plaani haldamiseks. OECD-l on hetkel 30 liikmesriiki: Austraalia, Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea, Kreeka, Luksemburg, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari, USA ja Uus-Meremaa. Jaanuaris 2010
allkirjastas liitumislepingu OECD-ga ka Tšiili, kes saab täisliikmeks nagu Eestigi pärast riigisiseste protseduuride lõppu.

Tutvu lähemalt OECD uuringu dokumentidega siin: www.oecd.org.

Lisainfo: Rene Reisner, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist, 626 2855, rene.reisner@envir.ee.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 16.03.2010 pressiteade.