Selle nädala teisipäevast kolmapäevani toimus Keskkonnaministeeriumi korraldusel Peipsi järve seire Eesti-Vene talvine ühisekspeditsioon, mille käigus tõdesid teadlased, et hapnikupuudus piiriveekogusid praegu ei ohusta.

„Sellised ühisekspeditsioonid on ainuke võimalus saada tervikpilti järve seisundist ja reostusallikatest, sealhulgas informatsiooni ka Vene vetest,“ ütles Eesti Maaülikooli vanemteadur Külli Kangur. „Teiseks ülesandeks oli paralleelproovide võtmine ja analüüs Eesti ja Venemaa laborites, et parandada seireandmete võrreldavust,“ täpsustas ta.

Vastavalt Vene poolega kooskõlastatud seireprogrammile mõõtsid teadlased iga meetri tagant mudapinnalt kuni pinnakihini vees lahustunud hapniku sisaldust. „Mõõtmistulemused järvel näitasid, et hapnikusisaldus küll vähenes järsult põhjalähedastes veekihtides, kuid päris nullilähedaseks ei langenud see mudapinnal kusagil, ka mitte Lämmijärves 14,5 meetri sügavusel,“ märkis Kangur. Kõige madalam oli hapnikusisaldus Pihkva järves mudapõhja lähedases veekihis.

Kanguri sõnul on tulemus mõnevõrra üllatav, kuna ühtlane jääkate on püsinud järvel üle kolme kuu ja mitmel pool mujal väikejärvedes on kalad suremas hapnikupuudusesse. „Peipsil leevendab olukorda ilmselt kõrge veetase,“ on Kangur veendunud, täpsustades, et samas võivad mudasetted hapnikupuuduse korral järve vee kvaliteeti enesereostuse kaudu oluliselt mõjutada.

Seekordsel ühisekspeditsioonil oli põhirõhk veeuuringutel, setteproove ei võetud. Tehti ka võrdluskatse vee toiteainete sisalduse määramiseks, et näha, kuivõrd eri laborite analüüsitulemused erinevad. „Vee keemiliste analüüside võrdluskatsed laborite vahel on väga olulised, et saada jälile, miks Eesti ja Vene poole seiretulemused ja hinnangud Peipsi järve seisundile lahknevad,“ ütles Kangur. Võrdluskatsete tulemusi analüüsitakse Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni seire, hinnangu ja teadusuuringute töörühma nõupidamisel, mis seekord toimub juunikuus Eestis.

Veeproovid Pihkva järvest võimaldavad hinnata Venemaa poolt tulevat taimetoiteainete koormust järvele. Proove võeti ka Velikaja jõe suudmealalt, mille kaudu tuleb Pihkva järve peamine reostuskoormus. Veeproovidest määratakse ka mitmete ohtlike ainete nagu naftasaaduste ning raskmetallide sisaldus.

Eesti poole hinnangul on Peipsi seisund nii elustiku kui ka keemiliste näitajate põhjal kesine, Pihkva järves halb. Üldfosfori keskmine tase 2009. aasta avaveeperioodil nii 2008. aastaga kui ka seireperioodi (1992-2009) keskmisega võrreldes kõigis järveosades kõrgem.

Seire tulemused kantakse Keskkonnaministeeriumile ette sätestatud korras, samuti arutatakse neid suvel Pärnus ja Haapsalus Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjonis ja selle seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühmas.

Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni tööplaanis on sel aastal veel kolm ühisekspeditsiooni Peipsi-Pihkva järvele ja üks Narva veehoidlale. Mai lõpul suundutakse ühisele põhjasetete ja põhjaloomade neljapäevasele uuringutele Vasknarvast Velikajani.

Eesti poole pealt osalesid seirel Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali ning Pihkv Hüdrometeoroloogiakeskuse labori töötajad. Märtsikuised Eesti-Ven ühisekspeditsioonid Peipsile on enamvähem samal ajal toimunud juba alates 2004. aastast.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 12.03.2010 pressiteade