Eesti Maaviljeluse Instituut pakub huvilistele järgmisi raamatuid:

1. Malle Järvan. Nitraadid taimekasvatustoodangus. Saku, 2009, 116 lk.

See raamat annab ülevaate taimekasvatussaadustes sisalduvatest nitraatidest. Käsitletakse nitraadiprobleemi olemust, antakse lühiülevaade vastavate uuringute ajaloost ja olukorrast tänapäeval. Autori poolt Eesti Maaviljeluse Instituudis läbi viidud pikaajalise uurimistöö ja arvukate kirjandusallikate baasil vaadeldakse taimekasvatustoodangu nitraatidesisaldust mõjutavaid tegureid.

Üksikasjalikult selgitatakse bioloogiliste iseärasuste, kasvutingimuste, väetamise ja säilitamise mõju nitraatide akumuleerumisele eelkõige köögiviljades, mis elanikkonnal on toiduga saadavate nitraatide peamiseks allikaks. Lühidalt käsitletakse nitraadiprobleemi ka loomade söötmise seisukohalt.

Raamat on mõeldud kasutamiseks põllumajanduspraktikas, koolituses ja nõuandesüsteemis. Kasulikku teavet ja soovitusi leiavad siit ka köögiviljakasvatajad ja –tarbijad.

Saateks

Nitraadid taimedes ja taimekasvatustoodangus on igati normaalne nähtus, need ühendid on üks osa looduslikust lämmastikuringest. Taimede toitumisel juurte poolt vastu võetud nitraadid taandatakse vastavate ensüümide ja katalüsaatorite juuresolekul mitmete vaheastmete kaudu, lõpptulemusena sünteesitakse neist aminohappeid ja valkusid. Paraku jääb alati osa taimes olevatest nitraatidest taandumata. Kui suur see vabade nitraatidena saagisse jääv lämmastikuhulk on ja millest see oleneb, seda järgnevates peatükkides tutvustataksegi.

Nitraadid iseenesest ei ole tervisele ohtlikud, kuid teatud tingimustel võivad tundlikele elanikkonna gruppidele mõningat ohtu kujutada nitraatide taandumisel tekkivad nitritid. Toiduga saadavate nitraatide põhiliseks allikaks on köögiviljad. Kuid köögiviljad sisaldavad rohkesti selliseid ühendeid (vitamiinid, kiud- ja parkained jt bioloogiliselt aktiivsed ained), mis vähendavad nitraatidest tekkida võivate kahjulike ühendite toksilisust ja imendumist seedetraktis. Eriline tähtsus nende ainete hulgas kuulub C-vitamiinile ehk askorbiinhappele, mida paljud köögiviljad sisaldavad rohkesti. Seepärast ei maksa köögiviljade tarbimisel nitraadiohtu karta.

Selle raamatu koostamise aluseks olid Eesti Maaviljeluse Instituudis ligemale kolmekümne aasta jooksul läbi viidud arvukad põld-, mikropõld-, nõu- ja tootmiskatsed, mille põhjal määrati nitraatidesisaldus rohkem kui 2800 saagi- ja taimse materjali proovist. Trükis sisaldab materjale ka nitraadiprobleemi käsitlevatest kirjandusallikatest, mida on kokku 208 nimetust.

Raamat „Nitraadid taimekasvatustoodangus“ on valminud tänu Põllumajandusministeeriumi poolt rahastatud rakendusuuringute projektile.

Allikas: Malle Järvan

2. Malle Järvan. Väävel taimede toitumises. Saku, 2008, 89 lk.

See raamat annab ülevaate väävlist kui taimedele vajalikust toiteelemendist. Käsitletakse väävli funktsioone, ainevahetust, suhteid teiste toiteelementidega, väävlipuuduse tekke põhjusi, põllukultuuride väävlivajadust, mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile. Raamatu teises osas on toodud olulisemad sellealased artiklid, mis on valminud Eesti Maaviljeluse Instituudis läbiviidud põldkatsete ja kvaliteediuuringute baasil.

Raamat on mõeldud kasutamiseks põllumajanduspraktikas, koolituses ja nõuandesüsteemis.

Saateks

Väävli tähtsust taimetoiteelemendina peeti veel alles üsna hiljuti teisejärguliseks. Käesolevaks ajaks on see hinnang kummutatud, mitmed teadlased Euroopas peavad väävlit praegu kõige tähtsamaks taimset produktsiooni limiteerivaks elemendiks. Viimasel ajal kuuleb üha sagedamini, et  väävlipuudus kollitab rapsi järel ka teisi põllukultuure, esmajoones talinisu.

Väävliga varustatus halveneb kogu maailmas. Selle peapõhjuseks on õhusaaste vähenemine, sest just õhu kaudu said taimed suure osa vajaminevast väävlist. Vääveldioksiidi emissioon Euroopa Liidu maades on viimase kahekümne aasta jooksul vähenenud rohkem kui neli korda ning väheneb edaspidi veelgi.

Teiseks põhjuseks peetakse väetiste sortimendi muutumist. Väävlirikkad lihtväetised on asendunud väävlivaeste kompleksväetistega. Varem kasutati meil suurtes kogustes superfosfaati, mis kindlustas kultuurid nii fosfori kui ka väävliga. Mida kõrgemat saagikust taotletakse ja mida tugevamalt väetatakse, eriti lämmastikuga, seda suurem on  väävlivajadus.

Väävlipuudusel väheneb põllukultuuride saagikus, langeb lämmastikväetiste kasutamise efektiisus. Negatiivsed muutused toimuvad ka saagi kvaliteedis, sealhulgas toiduvilja küpsetusomadustes.

Põllukultuuride väävlitarbe optimaalne rahuldamine, tasakaalustatult teiste toiteelementidega, aitab tagada kõrgeid  ja kvaliteetseid saake.

See trükis on valminud Põllumajandusministeeriumi poolt rahastatud rakendusuuringute baasil.

Allikas: Malle Järvan

Kust neid raamatuid saab? 

Kindlasti võib mõnel lugejal tekkida küsimus, kust täpsemalt neid raamatuid võib saada.

Raamatutel müügihinda ei ole, on tasuta saadaval. Soovijad peaksid ise Sakku järele minema.

Võimalik on saada Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) peahoonest aadressil Teaduse 13, infotehnoloog Helle Jõgeva vahendusel.

Soovitav enne kohaleminekut võtta ühendust telefoni 671 1556 või meili helle.jogeva@eria.ee teel.