Eesti Maaülikooli maaehituse vastutusvaldkonna juht Jaan Miljan:

Ehitus on valdkond, mis puudutab väga suurt osa inimese tegevusest. Maaehitust võib mõtestada kui ehitamist maale ja eeskätt tootmise jaoks, aga ka kui maalähedast, st looduslähedast ehitamist.

Maaehituse vastutusvaldkonna tegevus hõlmab ehitamist, ehitustarindite ja -materjalide uurimist põllumajandushoonete püstitamiseks, aga teiselt poolt kindlasti maalähedaste, looduslike, aga miks mitte ka ökoloogiliste materjalide kasutamist hoonete püstitamisel.

Ökoloogiline ehitamine on viimasel kümnendil hakanud maailma kirjus ehituspildis üha enam silma torkama. See ei ole mitte mood, vaid eesmärk ehitada säästlikult – kasutada materjale ja meetodeid, mis võimalikult vähe lõhuksid looduslikku tasakaalu.

Eesmärgiks on ka, et hoone kasutamine oleks võimalikult säästlik – kasutada vähem energiat ruumis vajaliku sisekliima loomiseks, olgu see siis kütmiseks või jahutamiseks. Arendatav hoonete ehitamise ja kasutamise säästlikkuse hindamise süsteem ei põhine hinnangu andmisel rahalises väljundis, vaid hoopis energiakulul kilovattides ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel.

Maaehituse osakonnas on tekkinud kooslus, kus magistrandid, doktorandid ja nende juhendajad loovad mingi materjali, tarindi või ehitusliku lahenduse uurimiseks sünergeetilise grupi, mis võimaldab kindlasti jõuda kiiremini lahenduseni.

Uurimistööde vastu tunnevad huvi nii ehitusmaterjalide tootjad kui ka ehitajad. Näiteks uurime koos Savekatega kiudbetoonide omadusi ja koos Kodumaja tehasega puidust karptalasid.

Ehitusfüüsika laboratooriumis ja katsemajas uurime looduslike soojustusmaterjalide (saepuru, linaluu, kanepihake jm) ja tööstuslike materjalide (tselluvill, klaasvill jne) omadusi labori- ja reaalsete ehitustarindite tingimustes.

Eesti üheks põhiliseks looduslikuks ehitusmaterjaliks on puit. Puidu kasutamist uutes tarindites ning puidu kestvust, tugevust ja kandevõimet olemasolevates tarindites uurivad meil mitmed doktorandid ja magistrandid. Puidu seisukorra määramine mittepurustavate meetoditega võimaldab anda hinnangut vanade, sealhulgas ka kaitse all olevate hoonete edasise kasutamise, renoveerimise ja restaureerimise võimaluste kohta.

Jääkpingete uurimisgrupi töö võimaldab hinnata tarindites tekkivaid pingeid ja sealt ka nende mõju toodete kestvusele.

Allikas: ajaleht Maaülikool 04.03.2010.