Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda viis veebruaris läbi Eesti piimatootjate küsitluse, saamaks infot piimatootjate olukorra kohta praegu ja tulevikus. Kokku on Eestis 1140 piimatootmisega tegelevat piimakvoodi omanikku. Uuringus osales ligi 18% tootjatest. Küsitlus kinnitab viimaste aastate trendi, mille järgi igal aastal lõpetab piimatootmise sadakond kvoodiomanikku. Kui seni vaatamata tootjate arvu vähenemisele pole toodetud piima kogus vähenenud, siis 2009. aastal vähenes paraku ka piima kogus.
EPKK nõukogu esimees Aavo Mölder ütles uuringut kommenteerides: „Langustrend piimandussektoris on olnud pidev. Ei tohi unustada, et Euroopa Liitu astumise eelsel ajal (1994 – 2004) fikseeriti „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” alusel Eesti Vabariigi valitsuse ja EPKK vahel iga-aastastel põllumajandustootjatele riiklikeks toetusteks rahaliste vahendite eraldamise üle peetavatel läbirääkimistel, et põllumajandusturu ühepoolse avatuse tõttu tekitati tootjahindade kuni 30% allasurutuse tõttu tootmissektorile ca 21 miljardiline täiendava tulu puudujääk. Sisuliselt ainsa riigina Euroopas ei kaitsnud Eesti oma põllumajandusturgu. Riigieelarve kaudu ei suudetud seda kompenseerida. Sellest tulenesid tegemata investeeringud, madalamad toetuste baasperioodide näitajad ning seetõttu saamegi praegu vähem toetusi, kui põllumajandustootjad Euroopa Liidu teistes liikmesriikides. Eeltoodud põhjustel peaks Eesti riik senisest enam analüüsima reaalolukorda põllumajandussektoris ja kasutama praegu kõiki ühise põllumajanduspoliitika võimalusi kohalike põllumeeste tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Konkurentsivõime tõstmiseks saaks kaasa aidata ka maksu-, aktsiisi- ja investeeringupoliitika meetmetega.“
Karjade struktuuri kirjeldamiseks kasutati uuringus Jõudluskontrolli Keskuse andmeid. Jõudluskontrolli all on Eestis 1018 karja.
Uuringu tulemused on esinduslikumad suuremate tootjate kohta, sest nendes gruppides vastas küsimustikule üle kolmandiku tootjatest. Viimastel aastatel on Eesti piimatootmisesse küll varasemast rohkem investeeritud, kuid siiski vastasid pooled piimatootjad, et nende ettevõttes toimub tootmine vanades lautades, millesse pole oluliselt investeeritud. Kolmandik vastajatest märkis, et piima toodetakse uutes või rekonstrueeritud lautades. Ligi 15% juhtudest on kasutusel nii uued kui vanad laudad.
Investeeringute tase on suurusgruppide lõikes erinev. Keskmisest vähem on lautadesse investeeritud 1-50 ja 101-200 lehmaga ettevõtetes. 1-10 lehmaga karjade omanikest 81% toodab piima vanades lautades, 101-200 lehmaga karjadest peetakse vanades lautades 77% ning 11-50 lehmaga karjadest 56%. Vanade lautade osakaal on kõige väiksem 301-600 lehmaga ettevõtetes (22%). Ka kõige suuremates ettevõtetes on vanade lautade osakaal keskmisest tunduvalt madalam (35%).
Eesti piimatootjatele olid 2007. ja 2008. aasta väga soodsad võrreldes 2009. aastaga. Piima kokkuostuhind oli siis kõrge ja võimalused investeerimiseks paremad. 2009. aasta seevastu oli piimandussektorile üliraske. Piimahind langes aasta keskmisena 32 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Kahte järjestikust sellist aastat poleks meie piimatootjad vastu pidanud. Piima eest maksti tootmise omahinnast tunduvalt vähem. Siiski ütles pisut üle poole vastajatest, et nad on viimase kolme aasta jooksul tõsiselt mõelnud ettevõtte laiendamise ja piimatootmise suurendamise peale, 44% vastajatest aga laienemise plaane pole pidanud.
Kõige väiksem soov või võimalus laienemiseks on 1-10 lehmaga ettevõtetel. Nendest vaid 12% on mõelnud laienemisele. Ka 11-50 lehmaga karjade omanikud on keskmisest vähem mõelnud ettevõtte suurendamise peale. Vastavad näitajad korreleeruvad ka näitajaga, et just 1-50 lehmaga ettevõtetes on vanade lautade osakaal suhteliselt suurem ning piimatootmisesse pole oluliselt investeeritud.
Euroopa Liit on kokku leppinud, et piima tootmiskvoodid kaotatakse 2015. aastal. See tähendab, et ühenduse piimaturgu liberaliseeritakse ja tootmismahud liikmesriikide vahel ilmselt muutuvad. 68% vastajatest leiab siiski, et piimakvootide ärakaotamine ei tohiks nende ettevõtte arengut ohustada. Siin aga tuleb meeles pidada, et ligi 85 % kvoodiomanikest on väiketootjad, kes on oma toodangu realiseerimisel mõneti paindlikumad, nad saavad kergemini piima töödelda nn talutoodeteks ja müüa turgudel toorpiimana. 11% vastajate arvates see kindlasti ohustab nende piimatootmise arengut ja 21% arvab, et see muutus pigem ohustab ettevõtte arengut.
Suurusgrupiti on suhtumine piimakvootide ärakaotamisse väga erinev. Keskmisest suuremat muret tootmiskvootide ärakaotamise pärast tunnevad suuremad piimatootjad, st ettevõtted, milles on üle 201 piimalehma. Samuti näevad kvootide kaotamisest keskmisest suuremat ohtu 51-100 lehmaga ettevõtted. Kõige vähem muretsevad kvootide kaotamise pärast 1-10 lehmaga ettevõtted. Uuringus osalejad ei pidanud oma vastust põhjendama. Silma jäi aga see, et kvootide ärakaotamises näevad väiksemat ohtu need ettevõtted, kes on lautadesse vähem investeerinud. See lubab arvata, et nende ettevõtete jätkusuutlikkus on pikemas perspektiivis üldse küsitav.
Mõtlemapanev on fakt, et 9% vastajatest märkis, et nad kavatsevad viie aasta perspektiivis tootmise lõpetada. Üle 14% märkis aga, et ettevõte tõenäoliselt ei tooda viie aasta pärast enam piima. Seega ligi veerand piimatootjatest kavatsevad või on sunnitud tootmise lõpetama.
Kõige halvem on olukord väikeste talude osas. 1-10 lehmaga ettevõtetest koguni 73% märkis, et nad kavatsevad kindlasti või tõenäoliselt viie aasta jooksul piimatootmise lõpetada. Siin võib üks põhjuseid olla ka see, et väikesed piimatootjad on enamasti eakad inimesed ja neil pole kedagi, kes tootmist ettevõttes jätkaks.
Keskmisest skeptilisemad tuleviku suhtes olid ka 71-100 lehmaga ettevõtted. Kõige kindlamad tootmise jätkamise osas olid kõige suuremad piimatootjad, 301-600 lehmaga karja pidajatest vaid 4% märkis, et võivad tootmisest loobuda. Üle 600 lehmaga ettevõtted jätkavad kõik.
Küsitlusele vastas 202 piimatootjat (3-l vastanud kvoodi omanikul lehmad puudusid).
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 04.03.2010 pressiteade
