Käes on märtsi algus ja üha sagedamini särab väljas ere kevadpäike. Aiapidajad, kes pole veel jaanuari lõpus-veebruaris oma tundlikumaid igihaljaid taimi päikese eest kaitsnud, peaksid selle töö võimalikult kiiresti ette võtma.
Mis juhtub katmata tundlikumate igihaljaste taimedega päikesepaisteliste päevadega?
Päikeseliste ilmadega lumi sädeleb ja võimendab kiirgust. Igihaljaste taimede okkad ja lehed soojenevad ning vesi hakkab nende pinnalt auruma. Kui maa on külmunud ja taimejuured ei suuda maa seest vett kätte saada, siis saavad osa lehti või okkaid päikesepõletuse ja kuivavad ära. Kui päikesepõletus on äge, võib taim hukkuda, paremal juhul jäävad taime võrasse mitmeks aastaks inetud pruunid laigud.
Varjutuskangas lükkab puu kasvuperioodi algust edasi ajani, kuni maa on juba sulanud ja juured saavad maast vett kätte.
Milliseid taimi on vaja varjutada?
Varjutuskangaga tuleb kindlasti katta igihaljad rododendronid, pukspuud ja ebaküpressid, kanada kuusk 'Conica', 'Alberta', 'Globe', ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid, kadakad, jugapuud ja mõned kiviktaimlataimed nagu kivirikud, ibeerised ja liivateed.
Paaril istutusjärgsel aastal tahavad okaspuud kindlasti varjutamist, sest noorte puude juurestik on pinnalähedane ja külmub kergesti läbi. Esimesel kahel kevadel pärast istutamist tuleb ka elupuuhekk varjutuskangaga katta. Varjutamata noor elupuuhekk hukkub.
Kui talv on olnud pikk ja väga külm ning maapind kevadel veel kaua sügavalt läbikülmunud, võib varjutada igaks juhuks ka vanemat hekki, eriti heki lõunapoolset külge. Tänavuse paksu lumikatte all ei ole maapind õnneks igal pool palju külmunud.
Varjutada pole kindlasti vaja meie harilikku kuuske ja mändi. Samuti ei vaja varjutamist heitlehised rododendronid, sest nad heidavad sügisel lehed maha ega karda varakevadist päikest.
Kuidas taimi varjutada?
Varjutamiseks on lihtne kasutada spetsiaalset varjutuskangast või juteriidest kangast, aga sobivad ka kuuseoksad või varjutusrestid. Varjutus- ja tuuletõkkekangas on tugev, polüpropüleenist kootud erineva tihedusastmega võrk, mis on tavaliselt rohelist või musta värvi.
Mitte mingil juhul ei tohi puid katta katteloori või kilega. Sel juhul võib põletus hoopis võimenduda.
Lisaks sellele, et varjutuskangas päästab taime päikesekahjustusest, kaitseb tema võrkjas kude taime ka liigse tuule eest. Nii nagu inimesel on väheste külmakraadidega ilma korral valju tuulega väga külm, nii on see ka taimega. Varjutuskangas laseb õhku läbi, ega tekita kondensatsioonivett.
Esimene tööetapp on põõsa kokkusidumine ja toestamine. Noorte pikkade ja pehmete okstega taimede võrad tuleb sügisel nööriga kergelt kinni siduda, vastasel korral vajutab lumi oksad laiali, need murduvad ja suvel õige võrakuju enam ei taastu. Niisugused okaspuud on näiteks hariliku kadaka sordid ja kaljukadakas.
Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, sest hiljem võib toestuskeppide külmunud maasse surumine olla vaevarikas ning võra kokkutõmbamine liiga külmal ajal võib põhjustada kahjustusi.
Juba sügisel liiga vara taime kinni katta pole õige, sest taim kasutab veel õuevalgust ning katmine katkestab taime enda talveks valmistumise.
Niisugusel lumerohkel talvel nagu tänavu tuleb pärast lumesadu põõsad lumest vabastada, sest raske lumekoorem võib taimi kõvasti vigastada.
Jaanuaris-veebruaris varjutuskangaga katma hakkamisel tuleb jälgida et, eriti hoolikalt oleks kaetud taimede ladvad ja uued kasvupungad. Materjal seotakse puu ümber nööriga kinni. Taimedele tuleb kangas ümber mässida mitmekordselt, mitte ühe keeruna! Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.
Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teisel poolel või isegi mai algul.
Varjutuskangast kasutatakse ka okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem.
Varjutuskangast sobib kasutada ka kõikide teiste aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti tuuleõrnade taimede kaitseks. Koduaias kaitseb kangas ka maasikapeenraid, sõstrapõõsaid ja kirsipuid maiaste lindude eest.
Väga kuumaks muutuva talveaia või terrassi saab varjutuskanga abil muuta palju jahedamaks ja mugavamaks nii taimedele kui inimestele.
Mitmekordse kihina on varjutuskangas piisavalt tihe võõraste pilkude jaoks, mistõttu sobib ta ka kiireks vaatevarjuks võrkaiale või istumiskoha ümber.
Varjutuskangas on ultraviolettkiirte kindel. Kanga kasutusaeg on 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Kangas on saadaval tihedusega 50% ja müügil rullides (1,5 x 50 m ja 3,12 x 50 m) ning väikepakendis(1,5 x 3 m).
Silja Kreen, Baltic Agro AS müügiesindaja
Peterburi tee 44, 11415 Tallinn
Telefon 606 2267, faks 606 2278.
www.balticagro.ee.
