Tänavune talv on olnud puudele-põõsastele üle hulga aja tõeliseks katsumuseks (senini õnneks mitte maa sees olevatele püsikute ja puittaimede osadele). Praegu on veel vara öelda, kuidas peavad vastu meil üha rohkem levinud Kesk- ja Lääne-Euroopast pärit liigid ja sordid. Eks kevad- ja suvekuud annavad sellele lõpliku vastuse. Läksimegi juba vahepeal liiga julgeks ning kippusime unustama aastakümnete taguseid tõelisi eestimaiseid talvesid.

Esimesi vastukajasid on tulnud sisemaalt, kus vahepealne pakane jõudis õrnemaid viljapuid näpistada. Kui suures ulatuses, näitab aeg…

Heaks pooleks halva talve juures on olnud see, et õhutemperatuur suhteliselt ühtlasena on püsinud. Kuid edasi… Kui nüüdsele sulale peaks järgnema taas 20 külmapügalat, paneb juba rohkem muretsema. Ja mida suuremad ning sagedasemad temperatuurihälbed tekivad, seda halvem taimedele.

Kui sula suuremaks läheb, saab ka selgemaks, mis nägu jäävad raskete lumekoormate all olnud puud-põõsad. Kindlasti nõuab lõikamistöö tänavu rohkem vaeva, samuti ei pääse osade põõsaste ja puuvormide toestamisest või sidumisest.

Esimesel võimalusel püüame anda ülevaadet taimede seisust Eesti eri paigus ka Vikerraadio saates Aiatark.

Mida aga märtsis aias veel ette võtta, selle kohta mõningaid soovitusi uuenenud aedniku kalendrist: vaata…. Sealsesse keskkonda võiks ka hiljem pilgu heita, sest vastavalt loodusoludele on sinna täiendusi oodata.

Väino Eskla

01.03.2010